Felipe II referaat (0)

Karl V poja Felipe II valitsusaega, alates 1556. aastast kuni tema surmani aastal 1598 , peetakse kahtlematult keskaja Hispaania hiilgeajaks. Felipe II valitsusala hõlmas alates 1580 . aastast kogu Pürenee poolsaart: Portugali, Aragoni, Sitsiiliat ja Kastiiliat. Lisaks päris ta oma isalt veel ka Burgundia ja Milano hertsogi tiitlid. Abielu kaudu Mary Tudoriga kuulus talle vahepeal veel mitmeid tiitleid, siin hulgas ka Inglismaa ja Iirimaa kuninga tiitel . See oli aeg, mil Hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks, riigi riietus ja kombed said maailmamoeks ning elu selles õitses. Samal ajal oli Felipe II aga üsna kinnine ja suhteliselt ebameeldiva iseloomuga inimene ning on kohati lausa hämmastav kuidas ta oma põikpäisuse juures riigi nii heale järjele suutis viia.
Felipe II sündis 21. mail 1527 Tavara palees Valladolidis. Ta oli Karl V ja Portugali Isabella esimene poeg, oodatud troonipärija, ning tema sündi tähistati mitmete pidude ja turniiridega. Esimest korda tõid Felipe rahva ette vürst Nasseau, krahv Bejar ja tema tädi kuninganna Éléonore. Noore printsi tegelikuks eestkostjaks sai isa Juan de Zúñiga ning tema intellektuaalne ja moraalne kasvatus oli usaldatud mitmete tuntud õpetlaste hooleks nagu näiteks matemaatik Ciruelo, humanist Sepúlveda, Salamanque’i ülikooli rektor Fernán Pérez de Olivia. Prints õppis kastiilia, ladina, itaalia ja prantsuse keelt, et oma tulevases impeeriumis hästi toime tulla, kuid tugeva aksendi tõttu eelistas ta hiljem siiski hispaania keelt. Guvernant õpetas Felipe II ka teisi tolleaegsele printsile vajalike kunste , eriti armastas ta jahti ja turniire, kuid silmapaistvaid tulemusi ta nendel aladel siiski ei saavutanud.
Felipe II õpetati juba varakult avalikusega suhtlemist ja esimest korda esines ta valitsuse ees juba 16-aastaselt, aastal 1543 . Järgnevatel aastatel hakkas Felipe II tasapisi oma võimust loobuma pärandades pojale järgemööda Milano ja Burgundia ehk Madalmaade hertsogi tiitli , 1556. aastal sai noormees enda kanda ka Hispaania kuninga kohused. Karl V hoidis imperaatori tiitlit enda käes kuni oma surmani, 1558. aastal. Perekonna pakti alusel pidi Felipe II roomlaste kuningaks saama, samal ajal kui Ferdinand , samuti Karl V poeg, päris imperaatori tiitli, kuid seoses perekonnatülidega loobus ta sellest oma nõbu, Boheemia kuninga kasuks. Kui ta abiellus 1554. aastal Inglismaa kuninganna Mary Tudoriga sai ta aga endale Napoli kuningriigi, millega kaasnes üliprestiižne Jeruusalemma kuninga tiitel. See oli noormehe teine abielu. Esimest korda abiellus ta 1543. aastal oma nõbu Portugali Marie Manuelle’iga, kes suri peagi peale nende ainsa ühise poja Hispaania Don Carlose sündi. Kolmandat korda abiellus Felippe II 1559 . aastal Prantsusmaa Elizabethiga kahe riigi vaheliste suhete soojendamise eesmärgil. Neljandat korda abiellus ta 1570 . aastal Austria Anne’iga, kellega tal oli viis poega , siin hulgas troonipärija Felipe. Ometi oli ta 1580. aastast alates jälle lesk ning oma elu viimased kaheksateist aastat elas ta üksikuna.
Felipe II on tihti kirjeldatud kui sünget, kinnist ja umbusklikku inimest. Ilmselt võib seda pidada suuresti selle süüks, et juba varajases nooruses tajus ta enda kohustust riigi ees. Valitsejana oli ta aga väga otsusekindel, vahel kirjeldatakse teda ka absoluutse monarhina, kuid rahva ees autoriteeti tal oli. Kuna tema valitsusala koosnes paljudest erinevatest rahvastest tekkis kuskil pidevalt mingisuguseid probleeme ning Felipe II rändas väga palju oma valdustes. Näiteks Hispaanias oli pidevaks probleemiks mauride kogukond , kes olid Felipe II eelkäijate poolt sunniviisiliselt ristiusku pööratud. Mauride ülestõusu 1569 . aastal Granadas lahendas oskuslik kuningas nad oma maalt välja saatmise ja teistesse provintsidesse hajutamisega. Veel oli Felipe II suhteliselt hea ka riigi majandamises. Vaatamata sellele, et Hispaanial oli tollal palju valdusi, oli riik hõreda asustusega, mistõttu makse laekus vähe. Sellest tulenevad raskused ületas Felipe II küll rahvale ebapopulaarselt, kuid pikas perspektiivis mõistlikult, tõstes makse ning seda eriti just aadlitel. Tänu sellele suutis ta oma võimsat sõjaväge ülal pidada vaid impeeriumi maksudelt kogutud resursside toel, mis tolleaegses Euroopas oli suhteliselt harukordne. Felipe II välispoliitikat iseloomustatakse kui katoliku kirglikkuse ja dünastilise omakasu kombinatsiooni . Kõikumatu vastureformatsiooni toetajana osales ta mitmetes Euroopa (usu)sõdades, millega ta riigi tasandilt tegelikult tegelema ei oleks pidanud. See oli aga suhteliselt ebamõistlik majandamine , olles suur kulu riigikassale ja põhjustades mitmeid pankrotte. Märkimisväärsemad konfliktid Felipe II aegses Hispaaniast on ilmselt Ottmani-Habsburgi konflikt, sõjad Prantsusmaa ja Inglismaaga ning Madalmaade ülestõus. Felipe II pani aluse ka Hispaania kultuurilisele õitsengule, nii nimetatud Kuldsele Ajastule . Selle ajastu Hispaania muusika , kirjandus ja muud kunstid on tänapäevases Euroopaski väga hinnatud.
Felipe II suri 13. septembril 1598 Escuriali palees ning tema trooni päris tema poeg Habsburgi Felipe, kes sai nüüd nimeks Felipe III. Tema 71 aasta pikkune elu oli vägagi sündmusterohke ning märkimisväärset teha jõudis ta palju. Felipe II teadis varajasest noorusest peale, millega ta tulevikus silmitsi peab seisma ning tagantjärgi võib öelda, et oma ala spetsialistide õpetamine ja kasvatus, millest ta osa sai, tasus tõepoolest ära ning aitas teda edaspidiseski elus. Vaadates selle oskusliku Hispaania kuninga elulugu tuleb välja, et eraelu tal eriti polnud ning kõik tema neli abielu olid sõlmitud eelkõige riigi huve silmas pidades. Tekib küsimus, kui õnnelik võis ta inimesena olla. Samas ei osanud ta endale ilmselt teistsugust elu ka tahta. Kogu tema elu oli ju algusest peale seatud riigi teenimisele ja arendamisele ning selle misiooni täitis ta vägagi edukalt.
Kasutatud allikad:

• Vikipeedia – Felipe II
  
• Wikipedia – Philip II of Spain
  
• Wikipédia – Philippe II d’Espagne
  
• http://www.historylearningsite.co.uk/Phillip_II_the_man.ht m
  
• http://www.nndb.com/people/229/000092950/
  
• Wikipedia – Golden Age of Spain
  
• Wikipedia – Charles V
  
• Mati Kõiv ja Mati Laur õpikusarja “Inimene, ühiskond, kultuur” II osa keskajast