Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad (0)

2.teema Majanduslik globaliseerumine ja  arengumaad  
  
CD lk.138-140 
1. Iseloomusta arengumaade eksporti  ja muutusi aegade jooksul. 
Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailmakaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja 
veeti naftat,  mineraale  (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põl- lumajandussaadusi (nt kohvi, 
teed, kakaod, suhkrut, puuvil a). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade 
ekspordist on tööstustoodang. Eelkõi- ge on  edukad  olnud  Aasia  ri gid, lisaks Hi  nale  ja 
Indiale ka Malaisia (elektroo- nika,  kemikaalid ) ja  Vietnam  ( rõivad , elektroonika), mujalt 
maailmast Brasi lia (transpordiseadmed,  jalatsid ),  Mehhiko  (autod, arvutitehnika), LAV 
( masinad  ja  seadmed ) ning Mauritius (rõivad ja teksti l). 
 
2. Mida ekspordivad maailma vähim arenenud riigid? Miks on nende  eksport  nii 
ühekülgne? Kuidas see mõjutab nende riikide arengut? 
Naftat, teemantid, kohvi, tee,  tubakas , tee, suhkur. See sõltub ajaloolises ebaõigluses, ri kide 
praeguses halvas valitsemises (korruptsioon, tol ibürokraatia), puudulikus infrastruktuuris, 
haridusvõimaluste puuduses, käimasolevates  konfliktides  ja võlakoormatest. Ri gi arengule 
see pikaajaliselt kaasa ei aita. Sõltuvad teistest ri kidest.  
 
3. Mis piirkonna arengumaades on  vaesus  kiiresti  vähenenud ? Mis piirkondades pole 
muutusi  paremuse poole märgata? 
Vaesus on vi mastel  aastakümnetel  enim vähenenud Ida- ja Kagu-Aasia ri kides, kes on 
olnud akti vsed kaubanduspartnerid, suutnud eksporti mitmekesistada ja siseneda suurema 
lisaväärtusega toodangu turgudele.  Sahara -taguse Aafrika ri gid, kus vaesus visalt kahaneb, 
kauplevad aga väheste kaupadega.  Ehkki   kauplemine  ja  lõimumine  maailmamajandusega ei 
taga vaesuse vähenemist ega majanduskasvu, on sel el si ski oluline rol .  
 
4. Kas tänapäevane keeruline  kaubandusreeglistik soosib rohkem arenenud või 
arengumaid? Millega seda põhjendada? 
See soosib eelkõige arenenud maid kuna need reeglid on loonud lääneri gid kes on 
vastavaid otsuseid langetanud juba  sajandeid . Ka praegustele WTO reegli- tele pandi alus 
si s, kui enamik arengumaid olid veel  kolooniad .  
5. Missugune rahvusvaheline  organisatsioon  reguleerib maailma kaubandust? 
WTO ehk world trade  organisation  
6. Mis on 2  olulisemat  küsimust kaubanduses arengumaade jaoks? 
Põl umajandus ja turupäringud.  
7. Selgita lühidalt, kuidas see väljendub põllumajanduses? 
Põl umajandus moodustab tänapäeva rahvusvahelisest kaubandusest väga väikese osa. 
Samas on põl umajandus väga oluline vaeseimate ri kide jaoks, kuna sel es sektoris töötab 
kõige rohkem inimesi ning majandus on sel est ot- seselt sõltuv. Tõsine probleem on olnud 
jõukate ri kide, nagu USA, Jaapani,  Kanada  ning EL-i, pikaajaline praktika pakkuda oma 
põl umajandustootjatele miljardeid dol areid subsi diume. 
 
8. Kuidas mõjutavad arengumaade kaubandust turupiirangud? 
Arengumaade olukorda raskendavad ka teiste ri kide ja kaubanduspi rkonda- de turule 
pääsemise pi rangud, erinevatele  toodetele  ja ri kidele  kehtivate  tol itari fide-kvootide 
rägastik. Arengut pidurdab eelkõige asjaolu, et vähem pi ranguid  seatakse  vajalikule 
toorainele, rohkem aga poolproduktile või valmistoodangule. Need võimaldavad Lääne 
tootjatel saada vajalikku toor- ainet, kuid  pidurdavad  arengumaade tööstuse edendamise 
võimalusi. 
 
  
3.teema Rahvusvahelised firmad (hargmaised firmad) ja nende mõju maailmas. 
Õiglane kaubandus 
 
1.  Tuleta  meelde, mis on rahvusvaheline firma ehk hargmaine firma? Nimeta 
rahvusvahelisi ettevõtteid. 
Rahvusvaheliste korporatsioonide  tegevusega  kaasneb arengumaade inimestele nii 
head kui halba. 
Coca  cola ,  Apple ,  McDonalds , Pepsi,  Ikea , walmart,  fedex , ups.  
 
2. Teada, missuguseid positiivsed tagajärjed ja missugused negatiivsed tagajärjed 
kaasnevad  rahvusvaheliste firmade tegevusega arengumaades. ( CD lk.150 alates) 
Töökohad  e tööpuuduse vähendamine, hargmaised ettevõtted vi vad arengumaadesse 
välisinvesteeringuid, arenguri gis tegutsedes suurendavad ettevõtted ri gi maksutulusid, 
hargmaised ettevõtted on arengu rahastamise lisaal ikas.  
Negati vsed: laps- ja orjatööjõu abil, makstes lubamatult madalaid palkasid, laastav mõju 
looduskeskkonnale, kodunt minema  aetud  palju kohalikud kogukonnad, konfliktide ja 
diktatuurireži mide  rahastamine . Kohalikud ettevõtted ei suuda  harg -  maiste  hi dudega 
konkureerida.Arengumaades on tooteid turustatud ja müüdud agressi vsel moel, mis Lääne 
ri kides oleks lubamatu. Poli tika  mõjutamine .  
 
3. Mis on ettevõtete ühiskondlik vastutus? CD lk 152 
Üldjoontes tähendab vastutus seda, et ettevõte  arvestab  oma tegevuses erinevate 
sidusrühmade (töötajad,  omanikud , kliendid,  tarnijad , kohalik  kogukond , valitsus) vajaduste 
ja ootuste ning looduskeskkonnaga. Vastutus võib tähendada tegevuse negati vse mõju 
vältimist või vähendamist ja töötajatest hoolimist, aga ka akti vset tegevust erinevate 
sotsiaalsete ja  ökoloogiliste  probleemide lahendamisel.  
 
4. Õiglane kaubandus (ingl  fair  trade , kaubamärgina kokkukirjutatult  Fairtrade ) - mis 
see on? Mis oli selle loomise eesmärgiks? Missuguseid nõudeid esitatakse selle 
kauba tootmisel?  Missuguseid õiglase kaubanduse kaupu Eestis müüakse? 
(Fairtrade’i märk kaubal) CD lk.154 ​www.fairtrade.ee 
Õiglane kaubandus (ingl fair trade, kaubamärgina kokkukirjutatult Fairtrade) on 1960. 
aastatel tagasihoidlikult alustanud li kumine, mis on nüüdseks kujunenud rahvusvaheliseks 
kokkuleppeks ja sertifitseerimissüsteemiks. See seisab Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna- 
Ameerika talunike ja tööliste heaolu eest. Saadud lisatulu (Fairtrade  Premium ) aitab tootjatel 
arendada oma kogukondi, võimaldada neile majanduslikku sõltumatust ja parandada 
elutingimusi. 
 
Enamikes Eesti poekettides ja ka väikepoodides on saadaval õiglase kaubanduse 
märgistega tooteid. Fairtrade’i märgisega tooted on Eestis olemas aastast 2007.