Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad (0)

2.teema Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad 
  
CD lk.138-140 
1. Iseloomusta arengumaade eksporti  ja muutusi aegade jooksul. 
Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailmakaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja 
veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põl- lumajandussaadusi (nt kohvi, 
teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade 
ekspordist on tööstustoodang. Eelkõi- ge on edukad olnud Aasia riigid, lisaks Hiinale ja 
Indiale ka Malaisia (elektroo- nika, kemikaalid) ja Vietnam (rõivad, elektroonika), mujalt 
maailmast Brasiilia (transpordiseadmed, jalatsid), Mehhiko (autod, arvutitehnika), LAV 
(masinad ja seadmed) ning Mauritius (rõivad ja tekstiil). 
 
2. Mida ekspordivad maailma vähim arenenud riigid? Miks on nende eksport nii 
ühekülgne? Kuidas see mõjutab nende riikide arengut? 
Naftat, teemantid, kohvi, tee, tubakas, tee, suhkur. See sõltub ajaloolises ebaõigluses, riikide 
praeguses halvas valitsemises (korruptsioon, tollibürokraatia), puudulikus infrastruktuuris, 
haridusvõimaluste puuduses, käimasolevates konfliktides ja võlakoormatest. Riigi arengule 
see pikaajaliselt kaasa ei aita. Sõltuvad teistest riikidest.  
 
3. Mis piirkonna arengumaades on vaesus kiiresti vähenenud? Mis piirkondades pole 
muutusi  paremuse poole märgata? 
Vaesus on viimastel aastakümnetel enim vähenenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides, kes on 
olnud aktiivsed kaubanduspartnerid, suutnud eksporti mitmekesistada ja siseneda suurema 
lisaväärtusega toodangu turgudele. Sahara-taguse Aafrika riigid, kus vaesus visalt kahaneb, 
kauplevad aga väheste kaupadega. Ehkki kauplemine ja lõimumine maailmamajandusega ei 
taga vaesuse vähenemist ega majanduskasvu, on sellel siiski oluline roll.  
 
4. Kas tänapäevane keeruline  kaubandusreeglistik soosib rohkem arenenud või 
arengumaid? Millega seda põhjendada? 
See soosib eelkõige arenenud maid kuna need reeglid on loonud lääneriigid kes on 
vastavaid otsuseid langetanud juba sajandeid. Ka praegustele WTO reegli- tele pandi alus 
siis, kui enamik arengumaid olid veel kolooniad.  
5. Missugune rahvusvaheline organisatsioon reguleerib maailma kaubandust? 
WTO ehk world trade organisation 
6. Mis on 2 olulisemat küsimust kaubanduses arengumaade jaoks? 
Põllumajandus ja turupäringud.  
7. Selgita lühidalt, kuidas see väljendub põllumajanduses? 
Põllumajandus moodustab tänapäeva rahvusvahelisest kaubandusest väga väikese osa. 
Samas on põllumajandus väga oluline vaeseimate riikide jaoks, kuna selles sektoris töötab 
kõige rohkem inimesi ning majandus on sellest ot- seselt sõltuv. Tõsine probleem on olnud 
jõukate riikide, nagu USA, Jaapani, Kanada ning EL-i, pikaajaline praktika pakkuda oma 
põllumajandustootjatele miljardeid dollareid subsiidiume. 
 
8. Kuidas mõjutavad arengumaade kaubandust turupiirangud? 
Arengumaade olukorda raskendavad ka teiste riikide ja kaubanduspiirkonda- de turule 
pääsemise piirangud, erinevatele toodetele ja riikidele kehtivate tollitariifide-kvootide 


rägastik. Arengut pidurdab eelkõige asjaolu, et vähem piiranguid seatakse vajalikule 
toorainele, rohkem aga poolproduktile või valmistoodangule. Need võimaldavad Lääne 
tootjatel saada vajalikku toor- ainet, kuid pidurdavad arengumaade tööstuse edendamise 
võimalusi. 
 
  
3.teema Rahvusvahelised firmad (hargmaised firmad) ja nende mõju maailmas. 
Õiglane kaubandus 
 
1. Tuleta meelde, mis on rahvusvaheline firma ehk hargmaine firma? Nimeta 
rahvusvahelisi ettevõtteid. 
Rahvusvaheliste korporatsioonide tegevusega kaasneb arengumaade inimestele nii 
head kui halba. 
Coca cola, Apple, McDonalds, Pepsi, Ikea, walmart, fedex, ups.  
 
2. Teada, missuguseid positiivsed tagajärjed ja missugused negatiivsed tagajärjed 
kaasnevad  rahvusvaheliste firmade tegevusega arengumaades. ( CD lk.150 alates) 
Töökohad e tööpuuduse vähendamine, hargmaised ettevõtted viivad arengumaadesse 
välisinvesteeringuid, arenguriigis tegutsedes suurendavad ettevõtted riigi maksutulusid, 
hargmaised ettevõtted on arengu rahastamise lisaallikas.  
Negatiivsed: laps- ja orjatööjõu abil, makstes lubamatult madalaid palkasid, laastav mõju 
looduskeskkonnale, kodunt minema aetud palju kohalikud kogukonnad, konfliktide ja 
diktatuurirežiimide rahastamine. Kohalikud ettevõtted ei suuda harg- maiste hiidudega 
konkureerida.Arengumaades on tooteid turustatud ja müüdud agressiivsel moel, mis Lääne 
riikides oleks lubamatu. Poliitika mõjutamine.  
 
3. Mis on ettevõtete ühiskondlik vastutus? CD lk 152 
Üldjoontes tähendab vastutus seda, et ettevõte arvestab oma tegevuses erinevate 
sidusrühmade (töötajad, omanikud, kliendid, tarnijad, kohalik kogukond, valitsus) vajaduste 
ja ootuste ning looduskeskkonnaga. Vastutus võib tähendada tegevuse negatiivse mõju 
vältimist või vähendamist ja töötajatest hoolimist, aga ka aktiivset tegevust erinevate 
sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide lahendamisel.  
 
4. Õiglane kaubandus (ingl fair trade , kaubamärgina kokkukirjutatult Fairtrade) - mis 
see on? Mis oli selle loomise eesmärgiks? Missuguseid nõudeid esitatakse selle 
kauba tootmisel?  Missuguseid õiglase kaubanduse kaupu Eestis müüakse? 
(Fairtrade’i märk kaubal) CD lk.154  ​www.fairtrade.ee  Õiglane kaubandus (ingl fair trade, kaubamärgina kokkukirjutatult Fairtrade) on 1960. 
aastatel tagasihoidlikult alustanud liikumine, mis on nüüdseks kujunenud rahvusvaheliseks 
kokkuleppeks ja sertifitseerimissüsteemiks. See seisab Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna- 
Ameerika talunike ja tööliste heaolu eest. Saadud lisatulu (Fairtrade Premium) aitab tootjatel 
arendada oma kogukondi, võimaldada neile majanduslikku sõltumatust ja parandada 
elutingimusi. 


  Enamikes Eesti poekettides ja ka väikepoodides on saadaval õiglase kaubanduse 
märgistega tooteid. Fairtrade’i märgisega tooted on Eestis olemas aastast 2007.