Uurimistöö Kernu valla hetkeolukorra analüüs (0)

TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledži 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson , Katriin Mats , Teele Jänes
Allikad: Vaatamisväärsused. Kernu vald. [ http://www.kernu.ee/index.php?main=16 ] 03.11.2012.
Kernu valla turismiarengukava 2010– 2018 [ http://www.kernu.ee/files/Turismiarengukava_aastateks_2010_2018_vastuv_etud.doc ] 03.11.2012.
Puhke - ja turismimajanduse ressursside analüüs, sihtkoha positsioneerimine ja võimalikud konkurendid
Kernu valla paiknemine Eesti põhjaosas on turismiarengu seisukohalt nii arengueeldus kui puudus. Valla administratiivkeskus paikneb Tallinna südalinnast kõigest 42 kilomeetri kaugusel Haiba külas. Kõige olulisemad turismiobjektid Ruila , Kernu ja Laitse asuvad Tallinnale oluliselt lähemal. Kernu vald piirneb läänes Nissi vallaga, põhjas Vasalemma vallaga ja Keila vallaga, idas Saue vallaga ja lõunas Rapla maakonnaga.
Kernu valda läbib rahvusvaheline transpordikoridor Via Baltica, rahvusvahelise tähtsusega maantee Tallinn-Pärnu- Ikla ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee. Kohaliku tähtsusega on Ruila-Laitse tee, Kernu-Kohila tee ja Ääsmäe-Kernu tee. Valla piirkonda jääb kolm raudteepeatust: Kibuna, Laitse ja Jaanika . Transporditeede rohkuse tõttu on sihtkohta pääsemine kerge ning kiire. Vallasisene teedevõrk on tihe, kuid probleemiks on tolmuvabade teede väike osakaal ja ühendusteed mõningate turismipiirkondadega.
Kernu valla kui turismi sihtkoha kuvandis omavad kaalukat kohta nii mitmekesine , eripärane loodus- ja kultuurimaastik, aga ka majutust pakkuvad ettevõtted, aktiivse puhkuse võimalused, elamustooted ja palju muud. Kernu vallal on sise-ja välisturistidele palju pakkuda, sest puhke- ja turismimajanduse ressursside rohkus annab turistidele suure valiku huvitegevusi. Vallal on rohkelt loodusressursse, mis on meeldivaks ajaviitevõimaluseks ja vaatamisväärsuseks külastajatele.
Kernu vallas asuvad järgmised kaitsealad : Ruila looduskaitseala , Kernu mõisa park, Haiba mõisa park ja Laitse park. Valla kagunurka ulatub osaliselt Kernu valla territooriumile. Üksikobjektidest on kaitse alla võetud Kääbaste mäel asuv Ukukivi ja Kernu kadakas . Kuulsaks piirkonna loodusressurssideks on ka Mõnuste dolomiidikarjäär. (Vaatamisväärsused 2012)
Lisaks kaunitele looduslikele vaatamisväärsustele on Kernul pakkuda huvitavaid elamusi arhitektuuri nautivale sihtgrupile erinevate mõisate näol. Kernu vallas asub Haiba mõis, kus tegutseb praegu Kernu Vallavalitsus , klassitsistlikus stiilis Kernu mõis koos loodus- ja muinsuskaitse all oleva pargi ning paisjärvega, Ruila mõis koos pargiga ja arhitektuuri tippteos Laitse mõisahoone koos looduskaitse all oleva pargiga.
Olulised ajaloomälestised piirkonnas on Laitse kalmistu Laitse külas ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila külas. Piirkonna arheoloogiamälestised on kultusekivid, kalmistud , kivikalme Kustja külas, ohvriallikas Laitse külas ja ohvrikivi Muusika külas. (Vaatamisväärsused 2012)
Peale arhitektuuriliste, ajalooliste ja looduslike ressursside on Kernul pakkuda turistidele mitmeid huvitegevusi: külastajad saavad sõita rallit, korraldada võistlusi või võtta osa meelelahutusüritustest Laitse Rally Pargis , ratsutada Ruila tallis ning kasutada Hobuteenused OÜ ratsutamisvõimalusi. Kernu vallas on võimalik mitmes kohas ruume rentida seminaride või muude ürituste tarbeks.
Kernu vallas asub lisaks eelpool nimetatule Kernu, Laitse ja Ruila raamatukogu, Kernu staadion ja spordiklubi Villu autokrossirada.
Töö autorite arvates on Kernu vallal turistidele pakkuda palju erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning majutusettevõtteid on väikese valla kohta piisavalt. Lepiku külalistemaja on Kernu valla tuntuim majutusettevõte, kus muuhulgas on võimalik läbi viia seminare ja koolitusi. Majutusvõimalusi pakuvad ka Laitse loss ja Graniitvilla.
Kernu valla peamisteks konkurentideks on Kiili, Saku ja Viimsi vallad , sest viimased meelitavad oma suure rahvaarvu kasvu poolest ligi uusi investoreid. Kernu valla konkurentsieelisteks on vaheldusrikkad ja suhteliselt puhta ning ehedana säilinud loodus-ja kultuurmaastikud, mille säilimisele aitavad kaasa looduskaitsealad .
Oluliseks konkurentsieeliseks on mitmekesine ja unikaalne ajaloopärand. Kernu valla konkurentsieeliseks saab pidada ka suhteliselt suurt hulka piirkonnas tegutsevaid turismiettevõtteid, mis pakuvad külastajale võimalust tutvuda antud sihtkohaga.
Puhke- ja turismimajandusega seotud asjaliste analüüs.
Turismi edendamiseks antud piirkonnas on Kernu vallavalitsus koostöös valla ettevõtjate ja huvigruppidega koostanud piirkonna arengukava. Arengukavas on turismimajandusega seotud asjalised analüüsinud turismi hetkeolukorda, andnud ülevaate sihtkoha teenustest ja toodetest ning määranud edasised tegevused piirkonna arendamiseks .
Arengukava kohaselt on Kernu valla peamiseks eesmärgiks koostöö tugevdamine era-, kolmanda ja avaliku sektori vahel. Turismiasjaliste arvates on oluline ühisturundus, mis tähendab, et turismipaketi koostamisse hõlmatakse mitu teenuspakkujat.
Sihtkoha turismimajanduse asjalisteks on Kernu vallavalitsus, turismiettevõtjad, kohalik kogukond , rahastajad ja investorid . Turismiettevõtjate eesmärgiks on pakkuda erinevaid teenuseid ja tooteid sihtkohta külastavatele inimestele. Kohalik kogukond korraldab üheskoos üritusi ja projekte, mis meelitavad piirkonda nii välis-kui siseturiste. Näiteks viivad Kernu valla turismiasjalised üheskoos Ruila Põhikooliga läbi Unustatud Mõisate projekti. Oluline on koostöö Lääne-ja Harju Koostöökogu ja piirkonna turismiettevõtjate vahel.
Kernu valla ürituste, objektide ning uute arendusprojektide rahastajad on Kernu Vallavalitsus, Pria 900, EAS, erainvestorid, MTÜ Kirikla- Kohatu Külaarendamise Selts, kohalikud ettevõtjad ning Euroopa Liit. Tulevikus püütakse edendada veel enam turismiettevõtjate ja vallavalitsuse vahelist koostööd, korraldades ühiseid ümarlaudu ning vaadates üle ja parandades sihtkoha arengukava.
Turismi osatähtsus linna/valla majanduses.
Läbi turismivaldkonna arendustegevuste soovib Kernu vald kaasa aidata kohaliku tööhõive tõusule, väikeettevõtluse arengule ja kohaliku majanduskeskkonna elavdamisele. Turismivaldkonna arengu oluliseks osaks on kohaliku identiteedi ja elukeskkonna suurem väärtustamine vallaelanike poolt.
Turismi kui majandusharu tähtsus kogu Kernu vallas seisneb selles, et antud majandusharu loob uusi töökohti ja lisasissetulekuallikaid. Turism edendab piirkonnas ettevõtlust ning loob sihtkohale lisandväärtust. Võib väita, et turism kui majandusharu on Kernu vallas tagasihoidlikult arenenud. Tallinna lähedus on võimaldanud ettevõtjatele selles piirkonnas palju tõhusamaid tegevusi. Turismi arengut Kernu vallas mõjutab ka asjaolu, et turismi toetuseks on piirkonda toodud riiklikke ja rahvusvahelisi toetusi.
Turismi edendamiseks antud piirkonnas peab Kernu vald vajalikuks turismiinfo kogumist, süstematiseerimist, turismiinfo materjalide valmistamist ja avalikustamist. Lisaks loodetake tulevikus arendada rahvusvahelist koostööd ning koostööd valla ettevõtjate vahel. Lähiaastatel planeeritakse kohalike vaatamisväärsuste laialdasemat tutvustamist.
Valdkonna kajastatus linna/valla arengukavas
Kernu vallavalitsuse arengukavas aastateks 2010-2018 on Kernu turismivaldkonda väga palju kajastatud. Arengukavas on esitatud Kernu valla turismimajanduse hetkeolukord , millest järeldub, et Kernu valla vahetu lähedus Tallinna linnale soosib sihtkoha turismi. Lisaks on arengukavas toodud välja Kernu valla vaatamisväärsuste loetelu ja kirjeldused. Vaatamisväärsuste seas on nii looduslikke kui tehisatraktsioone. Turismivaldkonna kirjeldamiseks Kernu vallas on välja toodud sihtkoha peamised teenusepakkujad, mille seas on nii majutus -kui meelelahutusettevõtteid.
Kernu valla turismivaldkonna arendamisel toetutakse Eesti riiklikule turismiarengukavale, Põhja-Eesti turismi arengukavale ja Harjumaa turismi arengustrateegiale, sest viimased hõlmavad mõningal määral Kernu valla turismiobjekte ja vaatamisväärsusi. Arengukava kohaselt on Kernu valla turismiinfo tänaseks veel koondamata. Valla koduleheküljel on minimaalne info, kuid olemas on valla turismikaart.
Kernu valla tugevusteks on SWOT analüüsi (vt tabel 1) kohaselt ettevõtjate rohkus antud piirkonnas ning viimaste koostöökogemuste olemasolu. Sihtkoha eeliseks on pealinna Tallinna vahetu lähedus ning raudtee olemasolu, mis soosib külaliste saabumist antud piirkonda. Lisaks toetatakse sihtkohta riiklike ja rahvusvaheliste investeeringutega.
Tabel 1. Kernu valla turismivaldkonna SWOT analüüs
Tugevused (Strenghts)
Nõrkused (Weaknessess)

• turismivaldkonnas palju ettevõtteid;
  
• saadaval investeeringutoetused
  
• koostöökogemuste olemasolu
  
• Laitse-Ruila piirkonna turismialane ettevõtlus teenuste mitmekesisus
  
• Tallinna lähedus
  
• raudtee olemasolu
  
• mitmekesine pärandkultuur
  

• info vähesus
  
• nõrk koostöö reisikorraldajatega
  
• heakord (nii suvila - kui paiksete elanike poolt)
  
• nõrk koostöö omavalitsusasutuste ja ettevõtjate vahel
  
• koosturundamise vähesus
  
• ühiste sümbolite ( nimetajad , logod piirkondlikust seisukohast ) puudumine
  
• vastuolu ettevõtjate ja kohalike elanike vahel – osa kohalikke elanikke soovib privaatset elukeskkonda
  
• puudulik infrastruktuur –sularahaautomaat, postkontor , internetiühendus, viidamajandus, jalgteed
  

Võimalused (Opportunities)
Ohud (Threats)

• loodusressursi efektiivsem kasutamine, näiteks matkaraja loomine Kabila külla
  
• Laitse kergliiklustee rongijaamast, jalgrattamatkad
  
• pärandkultuuriobjektide laiem tutvustamine
  
• koosturundamine (näiteks pakettimine piirkonna ettevõtjate vahel, messidel esinemine, ürituste korraldamine)
  
• kasutada kohalike elanike potentsiaali piirkonna huvides (näiteks koolitajad, kultuuriinimesed, konsultandid e tippspetsialistid, kellel oleks midagi pakkuda kohaliku piirkonna arenguks)
  
• Uute teenuste pakkumise soodustamine, näiteks jahindus , jalgrattamatkad
  
• Haarata võimalikult palju ettevõtteid turismiarendusse (näiteks meierei , hobuvankrid) – koostöö erinevate ettevõtete vahel
  
• Erinevate turismitoodete pakkumine - näiteks kanuumatk Vasalemma jõel, talguturism, hobusõidukid
  
• Oma piirkonna identifitseerimine (tunnuslause, logo, suveniir jt)
  

• majanduspoliitika ebamäärasus ehk turismi ja maaturismi roll majanduses lahtine
  
• kohapealsete huvitatud spetsialistidest entusiastide puudus
  
• magalapiirkonna staatuse tekkimine, anonüümsus
  
• hulkuvad koerad ja kassid
  
• Põhja-Eestit hõlmava ühise turismiinfopunkti projekti mitteteostumine
  

Piirkonna turismi nõrkuseks on info vähesus külastajatele ning nõrk koostöö reisikorraldajatega. Ühisturundust rakendatakse piirkonnas vähe ning koostöö omavalitsuste ja ettevõtjate vahel on nõrk. Piirkonnas on välja arendamata korralik viidamajandus ning jalgteed.
Kernu valla võimalustena näevad töö autorid loodusressursside efektiivsemat kasutamist, turismiobjektide tutvustamist, ühisturundamist ning kergliiklusteede loomist. Ohtudeks võivad osutuda turismiasjaliste puudus ja turismiinfopunkti projekti mitteteostumine.
Sihtkoha visioon ja missioon ning nendest tulenevad sihid ja eesmärgid.
Kernu vallal puudub missioon. Antud töö autorite arvates võiks valla missioon kõlada järgnevalt: “Kernu vald tagab oma elanikele, ettevõtjatele ja külalistele korraldatud, väärtusliku ja turvalise elukeskkonna”.
Vallal on sõnastatud kaks visiooni. Üks neist puudutab valda üldiselt ning teine turismivaldkonda.
Kernu valla visioon kõlab järgnevalt: “Kernu vald saab muutuda edukaks ja arenevaks vallaks, arendades inimressursse ja infrastruktuuri ning parandades elukeskkonda”.
Selle saavutamiseks on seatud viis strateegilist eesmärki:

• tõsta elanike arv aastaks 2015 4000ni;
  
• olla tugeva identiteediga omanäoline vald;
  
• saavutada hariduse-ja huvihariduse kvaliteedi tõus;
  
• olla konkurentsivõimeline Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemisel;
  
• säilitada puhas ja kvaliteetne loodus-ning elukeskkond.
  

Kernu valla turismivaldkonna visioon on sõnastatud järgnevalt: “Aastal 2018 on Kernu vald tuntud kultuuri- ja elamusturismi sihtkoht , mida külastajad soovitavad hiljem oma sõpradele ja sugulastele.”
Selle saavutamiseks on Kernu vald seadnud neli eesmärki:

• arendada Ruila-Laitse piirkond tunnustatud kultuuri- ja elamusturismipiirkonaks;
  
• välja arendada lisa-ja tugiteenuste võrk, mis toetab turismi arengut Kernu vallas
  
• koostöö Kernu piirkonna vaatamisväärsuste ja Ruila-Laitse piirkonna teenusepakkujate vahel;
  
• arendada loodus- ja pärandkultuuriturismi.
  

Kernu vald peab prioriteetseteks valdkondadeks eelkõige kultuuri-ja ajaloopärandi eksponeerimist, koostöö arendamist ettevõtjate ja vallavalitsuse vahel, tugiteenuste arendamist ja loodusturismi .
Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused, indikaatorite süsteem ja üldine hinnang olukorrale
Kernu valla turismiarengukavas on sõnastatud eesmärke neli, mis on konkreetsed ning mahukad. Arengukavasse on lisatud eesmärkide saavutamiseks sooritatavad tegevused koos tegevuskavaga, mis kajastab ka rahastusallikaid, teostajaid ning ligikaudset maksumust. Turismiarengukava on koostatud aastateks 2010-2018, kuid viimased kirjeldatavad tegevused soovitatakse lõpetada tegevuskavakohaselt aastaks 2013. Sooviks näha rohkem tegevusi ning enam püstitatud eesmärke või hajutada protsesse pikemale perioodile, mis annab vallavalitsusele sealhulgas võimaluse hajutada kulutusi aastate lõikes.
Autorite hinnangul on esitatud eesmärgid mõistlikud, reaalselt teostatavad ning sihtkoha arendamiseks vajalikud. Hea on näha, et tegevused on grupeeritud vastavalt sellele, kas antud tegevuse eesmärgiks on koostöö, heakorra ja infrastruktuuri arendamine või hõlmavad informatsiooni kättesaadavuse ja reklaami (turundust) parendamist, see muudab jälgimise lihtsamaks ja arusaadavamaks.
Sõnastatud eesmärke on neli ning nende täitmist saab mõõta. Esimene sõnastatud eesmärkidest on, et Ruila-Laitse piirkonnast saab tunnustatud kultuuri- ja elamusturismipiirkond. Selle eesmärgi indikaatoriks oleks, et piirkonna külastatavus suureneb ning kahel erineval ajaperioodil läbiviidud küsitluse käigus sise- ja välisturistide seas on küsitluste vahel kasvanud turistide hulk ning nende eesmärgiks on olnud sihtkohas kas kultuuri- ja / või elamusturism.
Teiseks sõnastatud eesmärgiks on, et välja on arendatud lisa- ja tugiteenuste võrk, mis toetab turismi arengut Kernu vallas. Selle eesmärgi saavutamise indikaatoriks on pakutavate turismiteenuste ja –toodete lisandumine piirkonda, teenusepakkujate käive on suurenenud ja on kohalike ning turistide seas hinnatud. Kolmas eesmärk kirjeldab, et Kernu piirkonna vaatamisväärsused toetavad Ruila-Laitse piirkonna teenusepakkujaid. Selle indikaatoriks on mitmete ühispakettide loomine erinevate vaatamisväärsuste ja teenusepakkujate vahel, toimiv ühis- ja ristturundus ja kasutatakse kohalike ettevõtjate teenuseid. Neljas sõnastatud eesmärk on, et arenenud on loodus- ja pärandkultuuriturism. Selle indikaatoriks on vaatamisväärsused on hooldatud, selgelt viidastatud ning infomaterjalid nende kohta on hõlpsasti kättesaadavad. Lisaks on loodus- ja pärandkultuuriturism üks peamisteks tõmbeatraktsioonideks sihtkohta.
Arengukava on koostatud kaheksaks aastaks, kui tegevuskava hõlmab ainult kolme aastat. Tekib küsimus mis on järgmise viie aasta tegevused. Tegevuskava peaks hõlmama pikemat perioodi ning võiks veel kajastada näiteks sellised tegevusi, et pärast oma piirkonna logo väljatöötamist tuleks töötada välja oma sihtkohale iseloomulikud meened . Tegevuskavast on näha, et plaanis on uuendada turismiarengukava, kuid sel juhul võiks olla see konkreetne tegevuskava lühemaks perioodiks kui kaheksa aastat. Veel tuleks täpsustada, mida mõeldakse tegevuskavas külaturismi arendamise näol ning see võiks olla üks eesmärkidest, mitte tegevustest.
Mõtteid võiks koguda veel teistest arengudokumentidest ning näiteks, mis oleks Kernu valla panus Põhja-Eesti turismiarengukava eesmärkide saavutamiseks või mis eesmärgid võiksid tuleneda Harjumaa arengustrateegiast kuni aastani 2015.
8