Mida kõike saab elus teha rahata - essee (0)

Mida kõike saab elus teha ilma rahata
Otsi lolli, kes ei kardaks kolli
kui on kollil rahamaitse suus
raha mängib elus põhirolli
raha - see on õnn ja armastus
Nõustun, et raha on vahend õnneni. Tänapäevase ühikonnareeglite ja elukorralduse juures muutub või muudetakse, ilma rahata palmi all lösutades ja puu otsast banaane või kookoseid söögiks korjates, elu kiirelt igavaks ja võimatuks. Seda vähemalt arukal inimesel, sest mis see igavus muud kui vaimuvaesus ole.
Meeldib see meile või mitte, kuid fakt on et tänasel päeval mängib raha meie eludes tähtsat rolli. Seda nii isikliku kui ka ühiskondliku elu tasandil. On vaid väga üksikuid kogukondi-kommuune, kus vahendatakse teenuseid nii öelda tasuta, kuid isegi nende kommuunide säilimiseks on oluline omada teatud määral kehtivat raha.
Et mitte minna vastuollu iseenda ja ühiskonnaga on mõistlik veidi mõtiskleda ja seada raha õigele kohale oma elus.
Inimeste ettekujutused ja vajadused on erinevad:mõnele on oluline ülestöötada/ehitada mitme miljoni käibega ettevõtted, teisele piisab kui raha on täpselt nii palju, et katus oleks pea kohal, kõht täis, riided seljas ja võimalik aegajalt ka kodust väljaspool meelepäraselt lõõgastuda.
Rahal on tähtis osa kõigi meie elus. Sellest räägitakse nii suurustades kui sosinal, vaikivalt nukralt ja meelehärmiga. Väga sageli on kas liiga palju või liiga vähe raha kuritegude põhjusteks. Inimeste eluteede katkemisele või vabaduse kaotusele .
Ja tegelik süüdlane ei ole sootuks raha vaid inimene on ogara ja taltsutamatu saamahimuga. Raha iseenesest on neutraalne : ei hea ega halb. Sõltuvalt sellest kelle käes see on, määrab selle kas see on hea või halb. Samaväärste summadega võib tasuda kuridegelike tegude eest või annetada summa abivajajate toetuseks.
Praegused tarbimisühiskonna põlvkonnad imestavad, et kuidas küll meie vanemad nii vähesega hakkama said, ihalevad veel suurematesse linnadesse ja kaubandus ning meelelahutus keskustesse, unustades ja kaotades seejuures ära iseennast
Vähese raha ja võimaluste üle kurtmise asemel võiksid inimesed näha ja väärtustada kõike seda, mis neil elus ilma rahata käes on -
looduse ilu ja võimalus seda vabalt nautida.
Uuringud näitavad, et pidevas rahapuuduses elavate inimeste peresuhted on keerulised, nende enesehinnang langenud ja tulevik näib lootusetu. Nad vaevlevad rahapuuduses ja elavad äärmiselt kokkuhoidlikult. Toit ja tervis on kehvad, neil puudub ravikindlustus , arstiabi ja ravimid pole kättesaadavad. Raske majanduslik olukord sunnib neid tihtipeale vastu võtma ükskõik missuguse töö, ka miinimumpalgast madalama palgaga ja ilma igasuguste sotsiaalsete garantiideta. Vahetaks elukohta, aga selleks ei jätku raha, lapsed on liiga väikesed vms. 
Olen lugenud Tais asuvast kommuunist, kus elu on väga kasin ja säästlik. See on kui ökokülade võrgustik kus tegeletakse mahepõllunduse, inimeste koolitamise ja käsitööga. Nad peavad tähtsaimaks elada säästlikult, tarbida ainult eluks hädavajalikku, kontrollida loodusressursside kasutamist ja taaskasutada jäätmeid.
Erinevad võrgustikud on spetsialiseerunud mingile tootele või teenusele, mida müüakse küll raha eest väljapoole, kuid saadud raha investeeritakse heategevusse. Suur osa kommuunide tegevusest on seotud inimeste harimisega,
aastas koolitatakse umbes 100 000 raskustesse sattunud inimest.
Väärtustatakse ühist tööd kui protsessi, selle kaudu kasvamist ja arenemist indiviidi tasandil ja kogukonnana, mitte aga saavutamise nimel rassimist. Inimesed kommuunis on uskumatut terved ja energilised.
Meie inimesele võib see osutuda vastuvõetamatuks, kuid selle eluviisi mõistmiseks ongi vaja oma mõttemaailma natuke ümber kujundada.
On ehk harjumatu, et kuigi sa ei teeni oma igapäevase tööga praktiliselt mingisugust tulu, on sinu jaoks kaubad, mida võrgustik toodab, tasuta. Kuigi sul pole pangas kontot , makstakse kinni sinu haiguste ravi ja su laste koolitus kus iganes koolis, kui kogukond selles õppimist kasulikuks peab. Kuigi sul pole pensionifondis raha, võimaldatakse sulle senise kvaliteediga elu su päevade lõpuni. Kui sa tahad reisida, oled alati oodatud peatuma mõnes Asoke harukommuunis. Kuigi nende kontodele ei laeku igakuiselt suuri summasid, on neil olemas kõik eluks vajalik, samas puudub neil mure homse päeva ja tagasimaksmist vajava pangalaenu pärast ning nad sisustavad oma päevi igavust tundmata kõige muuga peale arvutimängude ja rämpstoidu.
Tänapäevase üldaktsepteeritud ühikonna normide ja korralduse järgi on väga keeruline ja raske elada ilma rahata. Õnne valem on indiviiditi väga erinev, sõltuv keskkonnast, kasvatusest, kinnistunud tõekspidamistest. Totaalselt rahata elamiseks tuleks tõenäoliselt liituda sellist elukorraldust viljeleva kommuuniga ja aktsepteerida selle reegleid. Kui see valik on tee sisemise rahulolu ja harmooniani
Kas elu ilma rahata on võimalik?Kas maailm on valmis muutusteks? Kuidas see oleks võimalik? 
Lihtne inimene on väga tihti pankade ja läbi nende ka oma riigi ori, kellele makseraskuste korral ässitatakse aga abikäe ulatamise asemel kallale kohtutäiturid, politsei, vangla
Miks peame me võitlema praeguse ühiskonna eest, kulutama oma eluenergiat, oma aega, kui meid tegelikult ära kasutatakse. Inimesed töötavad 40 tundi nädalas ja maksavad peaaegu poole oma tegelikust teenitud rahast riigile, kuid ikka ei saa nad valida, mis sellega konkreetselt tehakse?
Mida iganes inimene ettekujutab, et suurema rahasumma omamamine talle annab, on see tegelikult väärtus või omadus, mida ta endas arendama peaks selleks, et muutuda raha ning külluse jaoks ligitõmbavamaks.
Rahasse tuleks suhtuda kui vahendisse, mis võimaldab täiuslikumalt väljendada, arenda ja teostada oma potentsiaali. Mitte näha seda kui vahendit
puuduse kõrvaldamiseks
Kuidas omada seda nii, et see ei omaks sind..
Õnn ei ole aga ostetav. Kindlasti mitte. Samuti ei saa osta tõelist perekonda ja sõpru.
Minu jaoks on näiteks elu korda läinud, kui ma suudan kellegi teise elu positiivses suunas mõjutada, kui saan teisi inimesi aidata.