ISLAM (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
Aisel Agajeva
ISLAM
Referaat
Õpetaja: Piret Lass
Tallinn 2014
SISUKORD
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………...3
1. Islami teke…………………………………………………………………………………...4
2. Muhamed …………………………………………………………………………………….5
3. Meka linn……………………………………………………………………………………6
4. Pühakirjad…………………………………………………………………………………...7
5. Islami 5 põhisammast………………………………………………………………………..8
6. Mošee………………………………………………………………………………………..9
7. Kalender: tähtsamad pühad……………………………………………………………..….10
Kokkuvõte…………………………………………...………………………………………..11
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12
SISSEJUHATUS
Islam , maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid märkimisväärse osa: nende ligikaudne arv on 850 miljonist 1 miljardini. (M. S. London ,,Islam’’ 2001)
Aafrika ja Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis , Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil, Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam’’ 2001)
Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad šiia sekti ja neid kutsutakse šiiadeks. Sellest on tuletatud sõna „šiit“, mida kasutatakse läänemaades. Suurimat šiitide rühmitust tuntakse 12 šiia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid šiitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam’’ 2001)
1. ISLAMI TEKE
Islami religioon sündis VII sajandi alguses Meka linnas, Araabia poolsaare loodeosa väikeses, kuid vilkalt tegutsevas kaubanduskeskuses. Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga – niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet . (M. S. London ,,Islam’’ 2001)
Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas mošeesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S. London ,,Islam’’ 2001)
2. MUHAMED
MohammadibnAbd Allah (pilt 1) sündis Mekas umbes 570. Aastal ning kuulus päritolult Banu Hašimi-nimelisse linnaaraablaste sugukonda. Muhamedi isa suri umbes samal ajal, kui poiss sündis, ning ema siis, kui Muhamed oli kuueaastane. Orvuke saadeti vanaisa hoole alla, ning kui ka vanaisa paari aasta pärast suri, jäi poiss oma onu Abu Talib Hašimi sugukonna peaks ning vaesel ja vanemateta Muhamedil ei paistnud tema võimu all olevat erilisi tulevikuväljavaateid. Kes olekski osanud arvata, missuguse suuna tema elu kord võtab?(M. S. London ,,Islam’’ 2001)
Muhamedile meeldis üksinda mõtiskleda ja mediteerida ühes Meka koopas. Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel muhamedlaste pühakirja Koraani salme , mis kestis kokku 22 aastat. Samal ajal hakkas Muhamed ka jutlusi pidama hoiatades rahvast kombelõtvuse, religioosse lodevuse ja sotsiaalse ükskõiksuse eest. Ta pööras tähelepanu, et tunnistada tuleb ainult ühte Allah´i (Jumal on araabia keeles Allah). Teised jumalad pidid olema ebajumalad ja nende kujud tuleb kiiremas korras Mekas hävitada. Inimeste või loomade kujutamist peetakse katseks jumala loometegevusega võistelda ning põhiliseks kunstiliseks väljenduseks on keerukad mustrid ja kalligraafia. (M. S. London ,,Islam’’ 2001) 1. pilt: Muhamed
Muhamed sai endale palju järgijaid. Oli ka neid, kes jätkasid muistsete jumalate austamist ja ei soovinud Koraani käskude järgi elada. Nad tundsid end ohustatuna ning hakkasid Muhamedi järglasi taga kiusama . Selle tulemusena siirdus Muhamed koos järglastega 622 aastal pKr. Mediinasse. Siirdumist Mediinasse peeti niivõrd otsustavaks pöördepunktiks, et see valiti islami ajaarvamise alguseks.(M. S. London ,,Islam’’ 2001)
3. MEKA LINN
Muhamedi sünniajal oli Meka (pilt 2) Lääne- ja Kesk-Araabia hõimude tähtis usukeskus. Kolmele kõige populaarsemale ja tähtsamale jumalannale pühendatud pelgupaik asus Kaaba nime all tuntud ehitises, kus hoiti erinevate jumalate ja jumalannade pühakujusid. Kaaba oli rajatud ümber müstilise musta kivi, mis oli tõenäoliselt meteoriitset päritolu ja kõigi ümbruskonna hõimude kultusobjekst. Iga aasta külastavad need hõimud Mekat, et näha Kaabat. Niisugust palverännakut nimetati hadžiks ning selle osaks oli rituaalne käik ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam’’ 2001) 2. pilt: Meka linna aerofoto
Meka oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam’’ 2001)
Muhamed sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt individualistlikuma suunas tekitas paljudel keerulisi küsimusi ümbritseva maailma suhtes. Need ei olnud niivõrd küsimused raha ja võim, kuivõrd maailma tähenduse ja indiviidi saatuse kohta. Traditsiooniline mõtteviis ei võimaldanud neile küsimustele vastuseid leida. See oli paljudele vaimse ebakindluse ajajärk. Lohutuseks pöördusid paljud kristlusse või judaismi, mis oli levinud Araabia poolsaarele.(M. S. London ,,Islam’’ 2001)
4. PÜHAKIRJAD
Muhameedlaste püha raamat Koraan (pilt 3), mille vastu näidatakse ülimat austust käsitledes ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks. ( http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html ) 3. pilt: Koraan
Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad . Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. ( http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest hoolimata süüdistavad islamistid nii kristlasi kui ka judaismi pooldajaid, et nad on rikkunud varasemaid ilmutusi, muutnud tekste ning tegelenud väärtõlgendamisega. ( http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna ´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. ( http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
Kolmas islami alustalasid on Šariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Šariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Šariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Šariaati tõlgendavad ainult asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet. ( http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html )
5.ISLAMI 5 PÕHISAMMAST
1. Usutunnistus, śahada - La ilaha illa Allah wa- Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe korra oma elu jooksul. ( http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
2. Rituaalne palve, salat . Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! ( http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum . Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga.( http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
4. Palverännak Mekasse, hadz . Oodatakse , et iga muslim , vähemalt kord elus, võtab ette palverännaku Mekasse.Seal sooritab paverändur erinevaid rituaale: Seitsmekordne käimine ümber Kaaba, seitsmekorde edasi-tagasi käik Safa ja Marwa künka vahel , käik Arafati mäele, Meka lähedal asuvas Mina külas sümboolne “Saatana kividega loopimine”, teine seitsmekordne käimine ümber Kaaba.Mekasse võivad siseneda ainult muslimid, teistele on see islami püha linn suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.( http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m) 4. pilt: Kaaba pühamu
5. Almuste jagamine, zakat . Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili , kaamelid-kariloomad-lambad- kitsed , kuld ja hõbe, vallasvara . Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad , vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. ( http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m)
6. MOŠEE
Saabudes Jathribi oli saadik Muhamedil esmane ettevõtmine ehitada lihtne mošee (pilt 5). See oli lihtne ehitus, mis väljendas varase islami kasinuse ideaali . Katus toetus puutüvedele, kivi tähistas palve suunda ja prohvet seisis jutlust pidades puutüvel. Kõik hilisemad mošeed lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis’’ 2008) 5. pilt: Sinine Mošee
Erinevalt ristiusu kirikust , mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mošee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mošee, kuna Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Mošeedel on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning saal palvetamise jaoks. Igas mošees on koht, kus on võimalik end enne palvetamist pesta. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Reede keskpäevaks kogunevad moslemi mehed palvetama ning jutlust kuulama. Ka naised käivad mošees palvetamas, kuid see ei ole kohustuslik. Mošees on naistele eraldatud ala, mis asub sageli ülejäänud palvesaalist kõrgemal. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Kõik moslemid palvetavad näoga Kaaba pühamu poole. Mošeedes tähistab palve suunda mihrab- süvend seinas, mis on mošee kõige tähtsam paik. (,,Islam Eestis’’ 2008)
7. KALENDER: TÄHTSAMAD PÜHAD
622. aasta 13. Septembrit loetakse islami ajaarvamise alguseks. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Islami kuukalendris on 12 kuud ning kalendriaastas on 354 päeva, seega on islami aasta 11 päeva lühem kui päikeseaasta. (,,Islam Eestis’’ 2008)
1. kuu: muharram
Ašura: sel päeval tähistatakse iisraellaste põgenemist Egiptusest. Šiidid tähistavad sellel päeval Ali poja Husseini märtrisurma Kerbera lahingus 680. aastal. (,,Islam Eestis’’ 2008)
3. kuu: rabi al-auual
Saadiku sünd: Muhammadi sünnipäeva tähistatakse kaheteistkümnendal päeval. (,,Islam Eestis’’ 2008)
9. kuu: ramadaan
Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest.
Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis’’ 2008)
10. kuu: šauual
Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega šauual’i alguses lõpeb paastuaeg . Sel päeval palvetatakse koos, tehakse üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis’’ 2008)
12. kuu: dhu al-hidža
Sel kuul toimub palverännak hadž Mekasse.
YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad palverändurid wuquf’i ehk Jumala ees seismise Arafati mäel.
Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga meenutatakse ohvrijäära, kelle Jumal saatis Ibrahimile ohverdamiseks tema poja asemele. Nende pidustustega lõpeb hadž.. (,,Islam Eestis’’ 2008)
KOKKUVÕTE
Islami usk leiab praktilise väljundi igapäevases elus. Islam õpetab nii seda, kuidas elada päevast päeva, kui ka seda, mis on elu mõte ja eesmärk. Islam ei tee vahet sakraalse ja profaanse vahel, kogu elu on tervik, mis peab olema allutatud Jumala tahtele. Moslemi elu kõiki külgi normeerib islami õigus, mille aluseks on pühakiri Koraan, prohvet Muhamedi sõnad ja teod ning õpetlaste üksmeel. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Islamiusulised peavad paastukuuramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas-Mekas(Saudi-Araabia). (,,Islam Eestis’’ 2008)
Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas: arvatakse maailmas elavat 2 miljardit usku tunnistavat moslemit ja see arv kasvab jõudsalt. (,,Islam Eestis’’ 2008)
Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. (,,Islam Eestis’’ 2008)
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Matthew S. London ,,Islam’’ 2001
2.,,Islam Eestis’’ ( koostaja : Toomas Abiline ) 2008
3. http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.ht m
4. http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html
12