Islam (0)

Islam
Islam on religioon , mis rajaneb põhimõttel ’’ei ole jumalat peale Ainujumala,’’ – see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks . Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ’’rahu leidmist andumuses Jumalale’’. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil – Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal , kuhu kuuluvad usutunnistus , palvsus, annetamine, paast ning palverännak.
Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud ( Musa , Isa ja Muhammad ), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammadi ülesanne oli hoiatada oma rahvast Meka linnas. Inimesed, kes temasse uskusid, moodustasidki esimese moslemite kogukonna
Kui on olemas jumal, siis on see Ainujumal . Jumal saab olla vaid üks – ei saa olle mitmesuguseid või võistlevad jumalaid (nt juutide jumalat, kristlaste jumalat või polüteistide paljusid jumalaid). Sellel rajanebki islam - kõik loodu lähtub Jumalast.
Muhammad sai oma esimese ilmutuse Jumalalt ingel Gabrieli kaudu 610. aastal Mekas, Hira mäel. Ta hakkas seda kuulutama polüteistidele, kes teda selle pärast taga kiusama hakkasid. Muhammad põgenes koos teiste moslemitega põhja poole elama – see ümberasumine tähistab islami aja algust. Ta suri 632. aastal, olles edastanud kõik Jumala ilmutused.
Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ja sõnas ning on islami aluseks. Sama sõnum ilmutati ka varasemate saadikute kaudu, kuid nemad moonutasid neile usaldatud sõnumit. Seega on Koraan Jumala sõna veatuks väljendajaks. Koraan jaguneb 114 suuraks (Koraani peatükk), kus käsitletakse mitmeid teemasid . Esmalt ilmutatud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile ajaloos, Muhammadi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale nind vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi, nagu perekond, abielu ning Mediina kasvava umma e kogukonna legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid. Moslemid usuvad, et Koraan säilitati igavesest ajast alates tahvlitel Jumala juures, kuni ta otsustas selle tervikuna ilmutada.
Koraanis antakse käsk pidada džihaadi ning järgida selle pidamise põhimõtteid. Sõna džihaad tuleb araabia keelest ja tähendab ’’püüdma’’ või ’’püüdlema.’’ Üheks võimaluseks on võitlus moslemite eest, millest Muhammad rääkis kui väiksemast džihaadist. Suurem džihaad on oma isikliku eesmärgi täitmine ning oma eksimuste parandamine. Nt 11. septembril 2001 toimunud kaksiktornide rünnakut lennukiga peetakse osade moslemite poolt džihaadiks, teised aga eitavad seda, kuna sellega rikuti Koraanis ja hadithies seatud piire . Hadithies on ära toodud džihaadi pidamise põhimõtted.
Moslemite elu toetavad ja reguleerivad viis tugisammast. Esimene tugisammas on usutunnistus e šahada : ’’Ei ole jumalat peale Ainujumala ja Muhammad on Jumala saadik.’’ Teine tugusammas on määratud palved e salat , mida moslemid sooritavad viis korda päevas näoga Kaaba poole. Kaaba on Meka mošee keskmes asuv pühamu. Moslemid peavad sooritama palveid iga päev kodikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö hakul . Iga kord tuleb end eelnevalt pesta, kinnitada teadlik soov palvetada ning leda puhas koht, kus saab pöörduda Meka poole. Korratakse rituaalseid kummardusi, põlvitamisi ja silmililaskumisi. Kolmas tugisammas on igapäevane paast ramadaanikuul. Ramadaanikuul ei söö ega joo moslemid terve kuu jooksul kordagi päevavalges, ka loobuvad nad seksuaalsuhetest. Ramadaan lõpeb paastu lõpu pidustusega, mil peetakse kogudusepalveid ning vahetatakse kingitusi. Neljas tugisammas on heategevus, mida mõned praktiseerivad ka ramadaani lõpu pidustustel. Viiendaks tugisambaks on palverännak Mekasse islami kalendri 12. kuul, mille kõik moslemid peavad sooritama vähemalt korra elus.
Pärast Muhammadi surma kehtestas moslemite kogukond valitsuse ja seadused, juhindudes Koraanist ning sunnast, saadiku sõnalistest ja käitumuslikest ilmutuse tõlgendustest. Seadused koostasid teoloogid.
Sufid on moslemid, kes otsivad vahetut ja isiklikku Jumala tunnetamist. Mõned neist läksid nii kaugele, et neid süüdistati arvamises, et hing ja Jumal on üks. Seetõttu on arvatud, et sufismi ja islami seadust järgiva elukorralduse vahel on vastuolu. Tegelikult vastuolu puudub, kuna sufid rõhutavad nii islami elukorralduse järgimist kui ka hinge ja Jumala vahelise armastuse kogemist.
Moslemid usuvad, et Jumal lõik kõik oleva, seetõttu peeti heaks Jumala loomingu uurimist ja lahtimõtestamist. Teadus ja inimesed, kes seda uurivad ja õpivad, on islamis kõrgelt väärtustatud. Raamatuid ja teadmisi on moslemid alati kirjeldanud kui toitu vaimule. Islamil on suur osa teaduse arengus, kuid see ei ole smaväärne tänapäeva teadusega , kuna see on tulenenud ainult Jumalast.
Mošee on koht, kuhu moslemid kogunevad, et üheskoos palvetada. Mošeedes asuvad hauad silmapaistvatele moslemitele . Kõige pühamad mošeed asuvad Jeruusalemmas ja Mekas. Esimene mošee ehitati Mediinasse ja see oli väga lihtsa ehitusega. Edasipidi hakati keerumamaid ehitisi rajama.
Elvi Sobolev, 11C