Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana kreeka kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal miks ja kus tekkisid kolooniad?
  • Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur?
  • Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud?
  • Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd?
  • Mis oli abielu eesmärk?
  • Milline oli naise positsioon ühiskonnas?
  • Mis oli polis ja millal polised tekkisid?
  • Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas?
  • Millised elanike kihid olid Spartas?
  • Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas?
  • Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid?
  • Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid?
  • Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest?
  • Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest?
  • Millal kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud?
  • Mis oli olümpiarahu?
  • Millega on ajalukku läinud?
  • Mis on hellenism?
  • Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega?
  • Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades?

  • Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29Ül 143, 144.


(Muuda)




    16.10.2012
Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse .
    KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta
    Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia,
    Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95)
    Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89
    Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93
    Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor.
    Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101)
    Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul
    Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid , karjused. Õigused puudusid naistel ja orjadel
    Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? Sellepärast, et nad olid haritud ja neil oli vaba aega.
    Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? Orjasid ostesi välismaalt sisse. Orjadeks jäid ka need kellel olid suured võlad, orjadeks võeti sõjavange.
    Orjasid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades( talupojad, käsitöölised, aristokraadid.)
    Mis oli abielu eesmärk? Milline oli naise positsioon ühiskonnas? Et sünniks seaduslikud lapsed, Poliitiliste sidemete sõlmimiseks. Ta oli kodune ja pidi lapsi kasvatama.
    Mõisted:
    Alfabeet- tähestik
    Akropol- oli Vana-Kreeka linnriigi keskele ehitatud kindlus
    Agoraa- koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades
    Aristokraat - parimate võime pooldaja , enamasti tähendab ka suursugust inimest
    Kreeka linnriigid (õ lk 102-109)
    1.Selgita, mis oli polis ja millal polised tekkisid? Polis oli väike kogukond
    2.Võrdle Ateena ja Sparta ühiskonda ATEENA ( eesotsas:10strateegi)(riigivõimuorgan:rahvas, rahakoosolek)(võim: 500 liikmeline nõukogu)
    SPARTA (eesotsas:kaks kuningat)(riigivõimuorgan: )(võim: geruusia )
    3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas?
    1) valiti rahvakoosolekul hääletusega.
    2)määrati liisu teel
    4.Millised elanike kihid olid Spartas?
    a) spartiaadid (kohalikud vabad elanikud)
    b) perioigid (ümbruskonnas elavad inimesed)
    c) heloodid (orjad)
    5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas?
    a) spartas- kasvatussüsteem põhiliselt sõjamehele omased .
    b)Ateenas- alguses said lapsed haridust ja hiljem väike sõjaline koolitus
    c)Ateenas – demokraatia, Spartas – aristokraatioa....... Türannia
    6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi?Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimlusi, ta sai haridust, teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuid tähele keskenduti riigi asjadele.
    Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115)
    1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? Neid kujutati inimeste sarnastena (antropomorfsed)
    2.Iseloomusta 3 jumalat
    ZEUS – oli pea jumal, peeti jumalate isaks ja ka tormi ning vihma jumalaks
    APOLLON – oli päikesejumal
    HADES – teda peeti allmaailma valitsejaks
    3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid?
    1)läbi templite
    2)ohverdustega
    3) usupidustused
    4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu.
    5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse tavaliselt ei sattunud ning seepärast pidi väline ilme tekitama inimestes aukartust.
    6.Mõisted-
    Delfi oraakel- spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida.
    Sport , kirjandus ja teater (Õ lk 116-121)
    Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? 776.a eKr, Kreekas, Olümpias jumalate auks peamiselt ZEUS-i jaoks.
    Mis oli olümpiarahu? Kõik sõjad lõpetati selleks ajaks kuni mängud käisid.
    Millega on ajalukku läinud?:
    • Homeros-
    pani kirja eeposed, oli vana kreeka laulik
    • Pindaros- koolilüürik, tegi spordivõistluste saateks laule
    • Aischylos- kuulus Ateena traagik
    Sophokles - samuti kuulus Ateena traagik
    Hellenismiperiood (õ lk 128-133)
    Mis on hellenism ? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse
    Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel.
    Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades?
    Riigikorralduses: Linnriigid püsisid , kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka- makedoonia päritolu monahrid
    Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud.
    Kirjanduses: Silmapaistvaks žanriks muutus luule, selle eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda. Teatris eelistati komöödiadi, tunti huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu
    Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele
    Teaduses : Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse
    Matemaatik Eukleides – sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused
    Füüsik ja leiutaja Archimedes – avastas seaduse kehade veeväljasurvest, leiutas kruvi
    Astronoomid – usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt, Ptolemaios – koostas maailma kaardi.
    Religioonis:
    Ilmus mitmeid uusi jooni, kõik vana jumalad jäid küll alles, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid
    Arhitektuuris: Muutus kreekapäraseks, rajati templeid, teatreid , gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi.
    Skulptuuris: Muutus hellenismiperioodil varasematest dünaamilisemaks ja dramaatilisemaks, kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal.
  • Vana kreeka kordamine #1 Vana kreeka kordamine #2 Vana kreeka kordamine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reinart Loidap Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta
    2
    odt

    KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta

    KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95

    Ajalugu
    Filosoofia vanas kreekas-hellenismiperiood
    2
    odt

    Filosoofia vanas kreekas, hellenismiperiood

    maailm idee oli asjade algus , eesmärk ja sisu ideaalriik ­ aristrokaatlik Sparta Aristoteles ­ Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust Ideaalriik ­ riik , kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale tuleb hoiduda rangest aristrokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast HELLENISMIPERIOOD Õp. Lk 128-133 MIS ON HELLENISM? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse DATEERI HELLENISMIPERIOOD u. 338 ­ 30 eKr (IV saj. - I saj eKr) KUIDAS ON ALEKSANDER SUURE VALLUTUSED SEOTUD HELLENISMI TEKKEGA? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel. KUIDAS JAGATI ALEKSANDER SUURE IMPEERIUM PEALE TEMA SURMA TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus

    Ajalugu
    Vana-Kreeka
    9
    doc

    Vana-Kreeka

    Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana ­ Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia ­ rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul

    Ajalugu
    Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
    15
    doc

    Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

    2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet.

    Ajalugu
    Vana-Kreeka-Arhailise ja klassikalise kreeka ühiskond KT
    4
    doc

    Vana-Kreeka, Arhailise ja klassikalise kreeka ühiskond KT

    Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid,

    Ajalugu
    Kordamine-Vana-Kreeka
    16
    docx

    Kordamine: Vana-Kreeka

     õpiti lugema, kirjutama, ja sõjalise treeninguga muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti, tegeldi spordiga  eesmärk oli kasvatada sõdurit  hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Jaotusmaterjal, õpik lk. 114 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad-linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95 Homeros oli pime laulik, keda hilisemad kreeklased pidasid ,,Iliase'' ja ,,Odüseia'' autoriks. ,,Iliase'' – lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Jutustab eelkõige Achilleuse raevust ja selle karmist tagajärjest.

    Ajalugu
    Vana-kreeka perioodid
    10
    rtf

    Vana-kreeka perioodid

    -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber

    Ajalugu
    Vana-Kreeka ajalugu
    5
    doc

    Vana-Kreeka ajalugu

    Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun