Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religioon maailma kultuuris (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on islam alati julgustanud?
  • Mis saj pärineb mõte et religioonil ei ole midagi tegemist poliitikaga?
  • Kellele on tähtis jeruusalema linn?
KKULTUURI AJALUGU
1 TUND
KULTUURI OLEMUS
KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus.
kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest.
kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus
religiooni asendused, nende olemus ( sekularism , new age, nn uued kultuurid)
RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS
maailmareligioonide jaotumus :
( Kristlus -2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma -katoliku kirikus).
( Islam -1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.)
Hinduism - (900 miljonit)
Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit
Budism-376 miljonit.
Hõimureligioonid-300 miljonit.
Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit
KRISTLASKOND
Rooma -katoliku krik -1.05 miljonit
idakirikud-240 miljonit
Aafrika iseseisvad kirikud-110 miljonit
nelipühalised-105 miljonit
kalvinistid-75 miljonit
anglikaaid-73 miljonit
baptistid-70 miljonit
metodidtid-70 miljonit
luterlased-64 miljonit
SAMUEL HUNTINGDON TSIVILISATSIOONIDEST
jaotab maailma 8 erinevaks tsivilisatsiooniks
1.HIINA EHK SINOILINE-hiina tsivilisatsioon on rohkem kui konfutsianism , see kirjeldab ühte ühiskultuuri hiinas a hiina kogukondades kagu aasias ning mujal väljaspool hiinat, sauti on sellega seotud vietnami ja korea kultuurid
2. JAAPANI TSIVILISATSIOON- hoiakutelt väga erinev lääne kulturist, kuigi teaduse ja tehnoloogia järgi väga lääne-sarnane ühisond.
3. HINDU TSIVILISATSIOON- hinduism on rohkem ki religioon või ühiskondlik süsteem, see on india tsivilisatsiooni tuum. indias toimuv hindustamine on tonud kaasa usulised konfliktid, sihkide ja islamiusuliste vahel
4. Islami tsivilisatsioon- jaguneb araabia , türgi, pärsia ja malai alamtsivilisatsioonideks. islami tsiv. puudub üks kindel liider riik, puudub keskne keel või rahvus. sesmised konfliktid selle tsivilisatsiooni sees on paratamatud, seega sunniitide konfliktis shiitidega ei lükka veel huntingdoni väiteid ümber.
5. vene õigeusu tsiv.- üldiselt tugeva ida-tsiv. mõjutustega, kuna on ajalooliselt olnud tatarlaste võimu all, seda tsiv. peab huntingdon rebestatud tsiv.,peamiselt peab ta venemaad rebestatud riigiks, kus nii eliit kui rahvas on olnud juba sajandeid lõhestatud selles osas, kas kuuluda rohkem läände või Itta .
6. Ladina-ameerika- autoriaarsem, korporatiivsem, ütlaselt katoliiklikum kui lääs ning selles on ka suurem ja jäävam mõju pärismaistel kultuuridel
7. aarfrka tsiv.- sahaara kõrbest lõunapoole jäävad riigid, kus domineerivad kristlus ja animism .
8.huntingdon ei maini eraldi budistliku tsiv. , kuid võiks eristada ka selle. sellesse kuuluksid tiibet , mongoolia, sri lanka , kampuchea , myanmar ,. hiina ja tiibeti konflikt eristaks budistliku tsiv. sinoilisest tsiv. , sri lanka pikaajaline budistidest singalte konflikt tamiilidest hindudega osutab vastandumisele hinduistliku tsivilisatsiooniga .
2 TUND
Grupitöö
palverändurid pesevad enda jalu külmas vees ja koguvad raha et reisida himaalaja mägedesse ning on õnnelikud et saavad olla gangese jõe sünnipaigas.
sõjast lastuud afkanistaanis on vana mehe uhkus retsiteerida koraani, moslemite püakirja. arvatavasti jälgib suuem osa maailmast mõne maailausundi või pülisrahva usulisi kombeid. suurim usuline kogukond on roomakatoliku kirik
usklike on maailmas mitmesuguseid, osa neist on pühendanud oma kogu elu usuliste tavade täitmistesse, näiteks mungad ja nunnad teised järgivad usulise kombeid ainult kindlatel aegadel . elavate usundite maailm on väga lai. usud õpetab et materiaalne maailm ei ole ainus tõelisus. mõned hülgavad usu et leida midagi paremat aga teisi innustab usk teha maailma paremaks.
mida on islam alati julgustanud? teadusliku uurimustööd
mis saj. pärineb mõte et religioonil ei ole midagi tegemist poliitikaga? 16 ja 17 saj.
kellele on tähtis jeruusalema linn? kristlased , moslemid ja juudid .
ahaad ei olnud
2.kõik usundid on oma sünnikohast kaugemale levinud. plajude inimeste vahel ple vahet sunditel ja poliitikal.
3 TUND.
ajalooline judaism õpetab , et juudid on valitud rahvas, kelle kaudu on jumal kõneenud ning ilmutanud, kuidas elada.
olla juut tähendab omada juudist ema
juutidw isaks peetakse aabrahami, jumal tegi temaga lepingu.
AAbraham , ta pjapoeg jaakob mooses egiptuses, moooses seaduseadjana, tõutatud maa, juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 ekr KR 66-70 n juudi sõda jeruusalem ja temple hävitatakse.
heerea piibel mina kristlased kasutavad vana testamendi all kooseb kolmest osast: toora, Prohveid, Kirjutised.
Mishna ja talmud : mishna talmudi vanim osa(2-3 saj) lõpliku kuju sai talmud 7 saj.
Juutluses väga olulised : shmaa (kuule iisrael, issand meie jumal on ainus); seadus, sabat .
Sünagoog- jumalateenistuse koht, õpitakse samuti toorat ja talmudit.
Posslaste ümberlõikamine- jumala ja juutide vahelise lepingu märk.
bar- mitsva - juudi poisi täisealiseks saamise rituaal.
Juutide matus on 24h jooksul peale surmahetke, üksteist kuud loetakse sünagoogis iga päev palvet selle inimese pärast.
juutilikke pühasid palju- nt lehtmajase püha, paasapüha, nädalate püha
Kristlus.
evangeelium on üks kristluse võtmesõnu. selles leiavad kristlased jumala tahte inimkonnale
Religioon maailma kultuuris #1 Religioon maailma kultuuris #2 Religioon maailma kultuuris #3 Religioon maailma kultuuris #4 Religioon maailma kultuuris #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor super1600 Õppematerjali autor
pisike tunni kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON
14
docx

MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON

India suurim vaatamisväärsus – Tadž Mahal 2.4 INDIA KULTUUR Veeda - aarjalaste püharaamat Hinduism – areneb brahmanist Askees – vähesega elamine Gautama – Budismi rajaja, Buddha algne nimetus Buddha – valgustatud Gautama Budism – usund Indias Nirvaana – õnnistatud hingerahu Dalai-laama – budistide kõrgeim usujuht Tilaka – täpikultuur, sümboliseerib kolmandat silma India kunsti eripärad – skulptuurkunst, enda ehtimine III MAAILMA USUNDID 3. HÕIMUSUNDID Arv – 2-4% Levik – Aafrika (eriti keskosa) Usundid:  Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased  Austraalia aborigeenid  Okeaania rahvad  Rahvusgrupid Kagu-Aasias 5 Hõimuusundite tunnused: 1. Puudub looduslik-kausaalne mõtteviis (jõud ja vägi) 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlevkonnalt teisele suuliselt 3. Puudub usundi rajaja 4. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 5

Usundiõpetus
Üldine usundilugu
35
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 ­ lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto ­ pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele,

Usundiõpetus
Maailma usundid - esitlus
17
pptx

Maailma usundid - esitlus

Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja jumalikustab füüsikalisi loodusjõude. Polüteist usub neid maailmasiseseid (füüsikalisi) jõude mis Jumal loonud on Polüteistlikud religioonid on näiteks Hinduism, Budism Tähtsamad religioonid Kristlus Judaism Islam Hinduism Budism Konfutsianism

Religioon
Maailma usundid - konspekt
6
doc

Maailma usundid - konspekt

Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus.

Ameerika vähemusrahvad
Religiooni arvestus
8
doc

Religiooni arvestus

saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus ­ see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse ­ polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" ­ see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel ­ see on modalismi hereesia.

Religioon
Religioon maailma kultuuris - arvestus
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus ­ see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse ­ polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" ­ see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel ­ see on modalismi hereesia.

Ajalugu
Religioon ja tsivilisatsioonid
34
ppt

Religioon ja tsivilisatsioonid

Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid ­ 1,3 mlrd · Araabia ­ 420 mln · Bengali ­ 200 mln

Geograafia
Üldine usundilugu
12
odt

Üldine usundilugu

Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 ­ 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud ­ veedade seletused, preestrite rituaalsed

Üldine usundilugu




Kommentaarid (2)

super1600 profiilipilt
super1600: väga hea kokkuvõte, aitas arvestusel päris palju
23:15 14-04-2010
Meril11n profiilipilt
Meril11n: minu jaoks mõtetu
19:34 10-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun