romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama kas heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuida romaanikirjanik neist teemadest sõnade abil (uue) reaalsuse loob. Romaani vormi ja sisu (või teemade, stiili, narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik, kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. ● Mis tüüpi tegelasega on tegu ? Tüüp – tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. Sügav tegelane – on arenev ja keeruline, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Lame tegelane – muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esindab üht ideed või iseloomujoont. ● Kelle nimel räägib kirjandus ?
elusuurune ,,Taavet". Donatello Taavet on kujutatud võitjana. See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Noorusliku kehailu imetlemise tõttu on see kuju teravalt vastandlik keskaja kunstile. Donatello töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut ,oodi kunsti. Pandovas püstitas ta Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi. 12. Michelangelo: (1475-1564) Bramante tööd jätkas Michelangelo, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Peetri kiriku ehituse juhtimine oli ainult väike osa Michelangelo hiiglaslikust loomingust. Skulptuurile ja maalikunstile pühendas ta oluliselt rohkem aega ja jõudu. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn,
Zeus usaldas tema kätte oma piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. 6. Apollon (Apollo). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist".Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides.Samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.Kõige rohkem austatakse teda aga valgusejumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta tõejumal. Delfis asus Apolloni oraakel.Delfi Apollon oli otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel. Õpetas kuidas sõlmida rahu. Ta oli ka puhastaja, võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. 7. Artemis (Diana). Apolloni kaksikõde.Zeusi ja Leto tütar.Üks kolmest neitsijumalannast.Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist.Hea kütina hoolitses noorloomade eest.Oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.Mitmes loos esineb
laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga". Tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge. Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane- isegi otseselt rahvaluulepärane- väljenduslaad. Suure kunstiväärtusega soololaule kirjutas kõrgromantismiajastu saksa helilooja Robert Schumann, kes valis laulutekstideks kõrgpoeesiat ning suurendas klaveri osatähtsust. Mitte
1917 ilmus kogu "Saatana karussell". Tema novellides on palju fantastilisi,katastroofilisi sündmusi (nt fosfortõbi,saatan seikleb). Eesmärk oli kujutada sõja ja hävingu mõju inimesele. Ta kirjutas ka följetone (pilkav proosajutt; kogu "Klounid ja faunid"). Hilisemad novellid on kogus "Ristisõjad", mis on realistlikum ja tasemelt tugevam. Gailiti loomingule on omane: a) värvikad kirjeldused b) realis, mis põimub romantilise elutunnetusega c) erakordsed tegelased, kelles sagely avaldub liialdatult mõni iseloomujoon d) erakordsed sündmused ja humor e) unistuste ja reaalsuse kokkupõrge, unistused on alati tähtsad f) kummalised tegelaste nimed. Gailiti kuulsaim roman on "Toomas Nipernaadi" (1928). Romaan koosneb seitsmest novelist, mis moodustavad terviku. Peategelane on rändurist unistaja, kes rändab kevadest sügiseni Eesti külades ja toob elanike ellu romantikat ja unistusi, olles nagu platooniline Casanova, kes küll võrgutab, kuid ei valluta
Taud õpetab vaid seda, et pean teie kõrval tema vastu võitlema. Ma tean, et igaüks kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas ei ole immuunne. Ja me peame ennast lakkamata jälgima, et me ühel hajameelsel hetkel ei hingaks oma ligimesele näkku ega saadaks talle nakkust kaela. Mikroob ise on loomulik asi, kõik muu tervis, ausus, puhtus, kõik see on tahtepingutuse vili, mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." 4)Romaanis on Camus palju öelnud katku kohta. Kui oskad, võid tsiteerida mõtteid katkust: katku hüved, katk ja surm, katk kui väärtuste hävitaja, katk kui elu ise.
Tema arvates peitub loodusläheduses elujanu ja jõud. Näiteks põllumehe amet olevat inimesele palju loomulikum ja nii kehaliselt kui vaimselt tugevdavam kui linnaelu. Thoreau sõnul kirjeldab looduse olemust paremini kui miski muu just mütoloogia. Asjad, mis on esmapilgul mõistusevastased, võivad vihjata tegelikkusele palju täpsemalt kui bioloogiaõpikud või mistahes muu looduskirjandus. Kõik head asjad on metsikud ja vabad ning tsiviliseeritud inimesed on kui koduloomad, kelles on kõigis mingil määral säilinud ka metsikust. Mitte igat inimest ei tohiks suruda ühiskonna normidesse ega ka mitte igat osa ühe indiviidi puhul. Inimesed vajavad enam hämaraid ja looduslikke teadmisi kui õpikutarkust. Võiksime otsida avaramaid vaatevälju loodusele, et seda paremini mõista ja paremini hoida. Inimene vajab kaastunnet kõigest muust tarkusest enam. ,,Kodanikuallumatus" Thoreau ,,Civil disobedience" esindab seisukohta, et inimesed peaksid käituma vastavalt oma
Athena oli Zeusi lemmiklaps. Kolmest neitslikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Athena Apollon PHOIBOS APOLLON Zeusi ja Leto peog ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apollon oli muusikant, kes lõbustas Olümpust oma kuldsel lüürikal mängides, laskurite jumal, tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumatate ja inimsete vahel, õpetades inimestele jumalate tahtmist teada saama. Samuti oli ta ka puhastaja, ta võis isegi süüdlaselt maha pesta sugulaste vere. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni . Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku
humanistlikel kaalutlustel, vaid Balti riikide põgenikke kasutati külma sõja algul Nõukogude Liiduga suheldes sageli manipuleerimisvahendina. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aasta Tõnu Tannberg Eesti okupeerimisega ja annekteerimisega 1940. aastal algasid Eestis (samuti teistes Balti riikides) nõukogulikud reformid. Moskva esmaseks sihiks oli hävitada Eesti sõjavägi, kelles nähti olulist takistust uue reziimi kehtestamisel. Moskva seisukohtade muutus idabloki riikide suhtes ja üleminek nõukogude mudeli juurutamisele neis tõi kaasa riigisiseste olude karmistamise Nõukogude Liidus ning muutis Kremli sallimatuks liiduvabariikide ,,isepäise" poliitika vastu. Eestis viidi läbi puhastus, mis oli eesmärgiks korrale kutsuda ka teiste liiduvabariikide juhtkondi. Seda puhastust tehtigi ka teistes idabloki riikides.
Mõne aastakümne pärast praegusest hetkest, olevused kes halvad ja teisi eksiteele juhivad, ei suuda oma intensiivsust tagada. Seega haaratakse nad Kosmilise Tule poolt, mis nende halva neelab. Nad hakkavad kahetsust tundma, sest on kirjutatud, et ''iga ihu hakkab Jumalat ülistama''. Meie ema, maa, saab lahti inimestest, kes ei aksepteeri Uut Elu. Ta hülgab nad nagu kahjustatud vilja. Nad ei suuda varsti enam siin planeedil reinkarneeruda, kaasaarvatud kurjategijad. Ainult need kelles on Armastus jäävad alles. Maailmas ei ole kohta, mis ei ole määritud inimese või looma verega; Seepärast peab ta puhastatud saama. See on selleks. et mõningad mandrid vajuvad samal ajal kui teised tõusevad pinnale. Inimesed ei kahtlusta neid ähvardavad. Nad jälgivad edasi asjatuid eesmärke ja otsivad naudngut. Kuues rass vastupidiselt, on teadlik oma rolli väärikusest ning igaühe vabadust austav. Nad toituvad üksnes taimsetest saadustest
taksosse) 8. -KI/-GI LIIDE Helitutele (k,p,t,g,b,d,f,h,s,s,z,z) häälikutele lisad -ki Helilistele (kõik ülejäänud tähed) häälikutele lisad -gi 9.KÄÄNDED nimetav kes? mis? missugune? auto, autod omastav kelle? mille? auto, autode osastav keda? mida? autot, autosid sisseütlev kellesse? millesse? autosse, autodesse seesütlev kelles? milles? autos, autodes seestütlev kellest? millest? autost, autodest alaleütlev kellele? millele? autole, autodele alalütlev kellel? millel? autol, autodel alaltütlev kellelt? millelt? autolt, autodelt saav kelleks? milleks? autoks, autodeks rajav kelleni? milleni? autoni, autodeni
kõrgrenessansi ideaalid. Ta kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Niisugused on Raffaeli madonnad- inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saali (nn. stanza'd). Raffaeli tuntuimais maale on "Sixtuse madonna"- kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneestias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et vare, kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugav ja kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Esimesed suurnimed Veneetsia kunstnike plejaadis olid Giovanni Bellini (1430-1516) ja Giorgione (1477-1510). Goierione õpilane Tizian (1477-1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu
kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas, Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev
filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga. Rüütliromaanide seikluste ja tapluste virvarris polnud õigupoolest aega kurbuseks; lamburiromaan aga, vastupidi, pajatas peamiselt armastuse nukrusest ja valust, tõi sageli sisse traagilisi motiivi
naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu. Ilu on võluvahend mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle, kes teda näevad. Samas on Esmeralda passiivne tegelane, ega juhi tegevust. Quasimodo on jumalaema kiriku kellamees, kelle prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu treener. Ta on meeldejääv, huvitav ja iselaadne tegelane, kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne. Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud negatiivne alatoon. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama
kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas, Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes
nimi d, mis (ainsuses ja mitmuses) käändele vastavad 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütle Kellesse? Millesse? Tüdrukuss Tüdrukutess v Kuhu? e e 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütle Kellest? Millest? Tüdrukust Tüdrukutest v Kust? 7. Alaleütle Kellele? Millele? Tüdrukule Tüdrukutele v Kuhu? 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütle Kellelt? Millelt? Tüdrukult Tüdrukutelt v Kust? 10 Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s
Ka viieaastase abielu järel, magasid Marie-Antoinette ja ta mees eraldi. 1778. aastal toob Marie-Antoinette lõpuks ilmale tütre, seejärel sünnib poiss, kes kahjuks kaheksa-aastaselt sureb. Peale laste sündi ei keerle nüüdse ema elu enam pidustuste ümber. Maria Theresia suri 29. novembril 1780. Surma eelselt oli ta vaikselt hääbumas ja ta tervis oli halvenemas. Keisrinna tundis oma surma ette. Viinlased leinavad ema ja valitsejannat, kelles nad imetlesid ja armastasid nii paljut, kuid eriti tema südameheadust ja õiglustunnet.
pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Hästitempereeritud klaviir – lühend - HTK - (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid. Johann Sebastian Bach ja HTK Hilisbaroki suurmeister Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli esimene muusikaajaloos, kes kasutas süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Tema oli helilooja, kelles loogika ja konstruktiivne mõtlemine kombineeris tema fantaasigaa ja eriliste muusikatundmistega, lisaks oskas ta ära kasutada psühhoakustilisi inimese kuulmise iseärasusi. Oma instrumentaalloomingus on ta osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Bach on kõigi aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta eelistas muusikakirjutamisel barokkajastule iseloomulikku fuuga vormi ja viis selle kõrgemale tasemele. Prelüüd ja fuuga c-moll 180 160 140 120 100
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND “Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel” Essee Jana Soans Uusmeedia I Juhendaja : Ingrid Ruudi TALLINN 2014 Orgaanika kui masin ja masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel Alates tööstuslikust pöördest Inglismaal on arusaamine maailmast ja inimese mõtlemise olemus paljugi muutunud. Mehhaniseeritud keskkonnad ja linnastumine ning masinate laialdane kasutuselevõtt ja indiviidi kitsam spetsialiseerumine mingile kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate “rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on inimese jaoks alati oluline olnud kui...
Ta kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Niisugused on Raffaeli madonnad - inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saalid (nn. stanza'd). Raffaeli tuntuimaid maale on "Sixtuse madonna" - kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneetsias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et varem kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugavam ja suuremaid võimalusi pakkuv õlivärvitehnika. Veneetsia maalijate ühisjooneks on erilised soojad kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Tizian (1477--1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt
tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess
ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Donato Bramante (1444-1514)-tema tähendus 16.sajandi arhitektuurile on võrreldav Brunelleschi tähendusega15. sajandi arhitektuurile. Avastas ehitisosade selged proportsioonid.Püha Peetri kiriku uue ehitise esimene arhitekt. Tempietto kõrgrenessansi tähtteos Katedraal. Püha Peetri katedraal Vatikanis Constantinus Suur lasi püstitada 324. aastal Rooma Püha Peetri peakiriku. Lagunenud
7 viis saavutada Buddha seisund. Virgumise saavutamiseks kasutatakse tantraid ning vaid pühendatu võib neid lugeda ja praktiseerida. Raamatus tantrabudismi kujunemislugu on kirjas, et tantrabudism, mida me tunneme tiibeti munkluse kaudu kui midagi ülirangelt reglementeeritut, oli oma kujunemise ajal hoopis midagi muud. Nimelt möllasid seal metsikud joogid, kelles oli rohkem nõida ja maagi kui käskude-keeldude raamidesse surutud munka. Tantrabudismi õpetuse loojaks peetakse 84 mahasiddhat. Nimetus mahasiddha tähendab suure imeväega inimest. Mõned inimesed oli kohe valmis väemehed. Siiski enamuse puhul võis näha järgnevat arengulugu. Inimene vaevles teadmatuses, siis ilmus ta juurde guru, kes ostustas talle tema elukutset, kalduvustest ja võimetest lähtuva tantristliku tee.16
Taud õpetab vaid seda, et pean teie kõrval tema vastu võitlema. Ma tean, et igaüks kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas ei ole immuunne. Ja me peame ennast lakkamata jälgima, et me ühel hajameelsel hetkel ei hingaks oma ligimesele näkku ega saadaks talle nakkust kaela. Mikroob ise on loomulik asi, kõik muu tervis, ausus, puhtus, kõik see on tahtepingutuse vili, mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." Tarrou haigestumine ja surm, tema visa võitlus. Kõik, mida katku ja elu mängus võideti, oli tundmaõppimine ja mälestus.
"Atelier' teater. Dancourt'i väljak" 1920; "Vaade kirikule" 1920; "Francisque Poulbot' maja. Junot' avenüü" Jaan Oad (1899-1984) Kihnust pärit. Maalis detailirohkelt laevu ja rannaeelu. Paul Kondas (1900-1985) Kõige kuulsam eesti naivist. Lüürilised ja humoorikad teosed. "Tuleproov"1961 Sürrealism Sõja lõppedes saabusid paljud Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelles vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Mõned tahtsid truuks jääd dadaistlikele anarhismimeelsetele jantidele, aga A.B otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussüünda. Sellele võeti nimeks s ü r r e a l i s m. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli kunsti ja elu oiiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti läänemaailma kapitalistliku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks
küüntega kinni. Teda ei tasu kinni hoida, parem uus muretseda ... (lk 222) Olulisteks tegelaskujudeks peab ta Runget, sümboliseerib üksiktalupoja teekonda eesrindliku kolhoosnikuni; Roosit, kes iseloomustab taluteenijate elusaatuse kujunemist, J. Vaod, kes tõestab, et lugupidamine on saavutatav ainult ausa tööga ja omakasupüüdmatu suhtumisega, Semidori, Roosit, Vaod, kes on Koordi uue elu sünni ilmekad näited; Koori, Kurvestit, Kändu, kelles löövad välja talupoegade eraomaniku-instinktid, kirjeldades nende õõnestustööd masinaühistus, varude saboteerimist, banditismi. Veiko Märka on aga sotsialistlikku realismi käsitlenud kui ranget ning omapärast kirjandusvoolu, mitte kui meetodit. Ühtlasi on ta toonud välja ka terve hulga reegleid, mis iseloomustavad sotsialistliku realismi aegset kirjandust, sealhulgas on enamik nendest joontest omased ka Leberechti ,,Valgusele Koordis". Seejuures üritasin Veiko Märka
nimelt koorekihti kuulumine, hea maine saavutamine ja mõjuvõimu võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks
tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks olid need filosoofid ja kirjamehed, kelles Aristophanes nägi traditsiooniliste eetiliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Pidevalt tögas ta Europidest, ka pärast viimase surma lavastatud komöödias ,,Konnad". Komöödias pilved naeruvääristas ta Sokaratest, keda kujutas kaasaegsete intellektuaalide kõigi nende vaadete levitajana, mida ta pidas hukutavaks. Vana-atika komöödiale järgnes nii nimetatud keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud vaid fragmente
Tugeva pöördumatuse puhul minevik ja tulevik justkui surutakse kokku olevikuks, ''praeguseks''. Minevik pole veel möödas, tulevik on juba olemas ja nende vahel ei ole veel ajalist intervalli. Nad justkui eksisteerivad koos ja nende vahel käib võitlus. Mõtleja suurus seisneb selles, et tema loomingusse on kätketud rohkesti mineviku ja tuleviku ideid. Leiab aset tunnetuse ja pöördumatu üleminek uuele tasandile. Niisugune kohati traagiline üleminek sai osaks Galileo Galileile, kelles põrkusid renessansiaja esteetilistest kriteeriumitest kantud minevikumõte ning üksnes matemaatikale ja eksperimendile tuginev uusaja teaduslik mõtlemine. Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''
Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt. Palladio oli väga järjekindel antiikkunsti matkija ja armastas väga sambaid, nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. MAALIKUNST 1. Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis?
„Illumineeritud naudingud“ – on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid „Andaluusia koer“ (1928) ja „Kuldajastu“ (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka loomingut, pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja olid täis igasuguseid jaburdusi. Galast saab Dali jaoks omamoodi impressaario. Ta käib päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just Gala saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle
mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Romaani tegelased: Rehepapp Sander (peategelane): Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark
lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine puhasaretusel oleks väheefektiivne või isegi võimatu. Seakasvatuses kasutatakse erinevaid ristamiskombinatsioone: · Kahetõuline ristamine suure nuuma- ja lihajõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB · Kahetõuline tagasiristamine paaritatakse ristandemis ühega lähtetõugude kultidest
võib inimene nad ise luua ja pärast seda neid jälle muuta. Inimene võib olla ise enda jumal ja siis sellegi jumala võita. Nietzsche vaimusilma ees ei ole seega uus evulutsiooniliselt kõrgem inimliik, mingi valitsema määratud rass. Nietzsche otsib sõltumatut ja iseteadvat, loovat kultuuriinimest, kelle saatust juhib tema enda tahe. Anti- Kristus Nietzsche nooruseaja suur kultuurikangelane oli Richard Wagner, keda ta isiklikult tundis, ta oli elav loov genius, kelles Nietzsche sai oma silmaga näha titaanlikku kunstnikutemperamenti. Peale seda kui Wagner kandis ette oma ooperi "Parzifal" vihastas Nietzshe põhjalikult kuna Wagner oli muutunud krislaseks, temast oli saanud "reichsdeutsch", nagu Nietzsche "Ecce Homos" halvustavalt ütleb. Nietzsche kirjutab Wagnerist 2 raevukat teost. Nietzsche tahab purustada ja umber lükata "krigisevad elutüdinud veskikivid" Ta tahab peatada "selle iseenda ristilöömise ja iseenda
Hullumajas oleval Ivanil on külaline mees kõrvalpalatist, kes nimetab ennast Meistriks. Nende mõlema sinnasattumine on seotud Pontius Pilatusega: tundmatu Patriarhi tiikide ääres rääkis ju Pilatusest ning Meister kirjutas samast loost raamatut. Kui Ivan on oma sinnasattumise loo ümber jutustanud, alustab külaline enda looga. Meister räägib naisest (nime nimetamata), kes oli küll abielus, kuid kelles ta tundis ära oma elu armastuse. Tunded olid vastastikkused ja nii hakkaski naine iga päev Meistri juures keldrikorteris külas käima. Ta sattus Meistri romaanist vaimustusse ja õhutas seda edasi kirjutama. Romaan saigi valmis ning anti toimetajale, kes tõstis sellest kisa, et ,,usufriik levitab propagandat", millest haarasid kinni ka mitmed teised kirjanikud. Sellest ajast peale tekkis Meistril ängistus, ebamäärane hirm ning isegi siis, kui naine lubas igaveseks
raamatukaanel elu pealt maha kirjutamist salgab, aga intervjuudes avalikult tunnistab) eneseleidmise lugu on ennekõike väsitav, seda nii lugejale kui ka ilmselt kirjutajale. Eestlannast maniakaal-depressiiviku läbielamised Tais karmi reziimiga internaatkoolis, rahvaste paablis, tundmatus kultuuriruumis, see on lühidalt raamatu sisu. Tõmblemine enesetapumõtete ja oivikukohustuste vahel tipneb naisehakatise jaoks kiindumusega keskealisse õpetajasse, kelles ühinenud usaldusisik ja puuduv isa- figuur. Naisteka-liin on romaanis kõige igavam ja ilmetum. Sina-vorm ülestähendatud enesepuhastuseks on mõnevõrra ootamatu valik "sina" võõrandab kirjutajat oma "mina'st", teeb talle asja lihtsamaks, aga lugejale saab osaks meelevaldne samastamissund "sina" teeb lugeja "mina'st" vastu tahtmist osalise. "Kuu külm kuma" on ääretult ebaühtlane lausa orgastilised lauselainetulvad
Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg, sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Teda austatakse ka valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Parnassose koopas. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykion, s. t. Lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal", ,,valgusejumal" ja ,,Lüükia jumal"
..................................... ................................................................................... ................................................................................... 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena?
Esimestest lehtedest alates läks see mulle meeletult hinge ja pani mind sügavalt mõtlema. Mulle meeldis, et traagilisust ei tahetud luua mitte niivõrd surma ja verega, kui lihtsalt sellega, et sõjas osalenud ei saa enam iialgi endisteks. Mind tegid kurvaks isegi need kohad, mis pidid olema rõõmsad, sest poisi hinges oli kogu aeg kurbus. Mõtestasin end terve raamatu vältel Bäumeri mõtetesse. Vahet ei ole, kes kelle vastu võitlevad. Langevad alati süütud ja need, kelles pole hinges viha või tahet kellegile midagi sellist teha. Raamat tekitas minus väga palju emotsioone - kurbust, viha, meeleheidet ja meeletut tahet kedagi süüdistada. Miks peavad üldse olema maailmas sellised sündmused nagu sõjad, milles hukkub tohutult palju süütuid hingesid? Kahtlemata minu üks lemmikutest romaanidest, mida olen siiani lugenud.
tekkinud Auto Unionist · Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu · Firma asutajaks oli August Horch(1868-1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles. · Audi esimeseks mudelik oli 2,6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk · Audi mudeleid esinesid edukalt ka võidusõitudel. · Audi Typ C, hüüdnimega ,,Alpensieger"(saksa k. Alpide vallutaja),saavtus mitmeid võite Rahvusvahelisel Austria Alpide Võidusõidul aastail 1912-1914. · 1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. · 1931. aastal toodi välja mudel DKW F1, mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid.
amoraalse jõhkruse luulega. ,,Hümnid Paanile" tegevuspaigal - Tuulemäel - arendab ta edasi osalt samade, osalt uute tegelaste elukäiku ka järgmistes töödes: novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" (novellikogus ,,Neli juttu", 1929). Ühise tegevuskoha järgi on neid teoseid hakatud nimetama Tuulemäe sarjaks. ,,Hümnid Paanile" (1922) kannab alapealkirja ,,Ühe kunstniku suvisest mälestusraamatust". Romaani sündmustik on hõre. Peategelane Taavet Dreverk, kelles on küll vähe reaalset kunstnikku, valib välismaalt naasmise järel suvituskohaks looduslikult kauni Haabjärve Tuulemäe metsades. Laane luulelised haavad ja hõbedaselt helkiv Haabjärv pakuvad peategelasele linnaelu tühisuse järel sügavaid elamusi ja vaimset puhkust; teoses leidub romantiliselt paatoslikku hümni ürgsele loodusele. Samal ajal tähistavad realistlikud looduskirjeldused eelneva loominguga võrreldes sammu kunstiküpsuse suunas.
kirjanduse romaanidele. Lermontov mitte ainult ei paiguta ümber kronoloogiat,et saavutada oma tulemust; võrdselt geniaalne viis kasutada erinevaid kaasaegseid kirjanduszanre....et luua lõpus tervik (A...2008.A Hero of Our Time(Everyman's Library). http://www.powells.com/biblio/6297806794132710). Vladimir Nabokov: ,,Meie aja kangelases" õnnestus Lermontovil luua väljamõeldud tegelane, kelles oli romantilist elumehelikkust kuni künismini välja. Tiigerkuni kotkasilm,kuum veri ja külm pea, hellus ja sõnaahtrus, elegantsus ja toorus, õrnuse taju, järsk kirg domineerida, halastamatus ja teadlikkus sellest, äratades huvi lugejates, paljudes riikides ja sajandeid (A...2008.A Hero of Our Time.http://www.amazon.com/gp/product/product description/0679413278/ref=dp_proddesc_0?ie=UTF8&n=283155&s=books). 8.2
kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist. Mõte sai teoks ja 1834. a. ilmus Leipzigis "Uue muusikaajakirja" esimene number. Seda ajakirja toimetas Schumann kümme aastat peaaegu üksinda, olles ise ka peamiseks artiklite autoriks. Ajakirjal oli kindel ideeline suund: võidelda tagurliku ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente
kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud mõtlemise õpetus "Nii või naa" ja keskmisele koolieale kirjutatud poistejutt "Roostevaba mõõk" (mõlemad eesti keeles 1957) - tutvustavad küpset, oma ainealadel kodus olevat, huumorimeelset ja sõnasuutlikku autorit, kelles tänase Eno Raua jooned on selgesti tunda. Teiseks: ei ole võimalik kindlaks teha, kas E. Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele.
Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. Tulevase kirjaniku ristiisaks sai Sangaste krahv Berg. Gailiti isa
Talle olid värvid tähtsamad kui mahud ja joonistus. · Rooma hakkas mujalt Itaaliast ka kunstnikke suunduma. Näiteks maalisid Sixtuse kabeli seintele freskosid Ghirlandajo, Botticelli ja Pietro Perugino. Kõrgrenessansi arhitektuur · Bramante esiteoseks on väike kabel. Tema nimega on seotud ka 16.sajandi suurim rajatis- Rooma Peetri kirik. Kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli. · Michelangelo Buonarroti jätkas Bramante tööd, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. · Andrea Palladio oli kuulsaim ehitustegevuse meister. Teda isel usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv. Ta kavandas Veneetsiasse San Giorgio kiriku. Tema kavandatud villadest oli kuulsaim Vicenzas asuv Villa Rotonda. Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffaeil · 15.sajandi lõpul olid Itaalias rasked ajad. Korraldati sõjakäike sinna
Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Apollon oli üheksa muusa juhiks. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare
Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Keda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rokem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iila üle tema huulte. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal'', ,,valgusejumal'' ja ,,Lüükia jumal''. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
