Balzaci "Isa Goriot" (0)

Honoré de Balzac “Isa Goriot ”

• Raha kui kirg – isa Goriot' tütarde, Rastignaci ja Vautrini puhul tuleb välja suur ihalus raha järele. Selleks, et olla arvestatav inimene, oli raha olemasolu kohustuslik. Inimesed ei tundnud enam kirge armastatu vastu, vaid otseselt materiaalsete väärtuste suunas.
  
• Ühiskonna karmi kombestiku taga peituv barbaarsus, Pariisi koorekihi moraalitus – Hoolimata eetika - ja moraalikoodeksist, hulgast viisidest , kuidas peaks seltskonnas käituma, valitses Pariisi koorekihis siiski barbaarne olelusvõitlus. Inimesed ei tundnud häbi oma egoistlikkuse tõttu ning kasutasid ükskõik, mis võtteid, et ainult edu saavutada ning materiaalseid hüvesid nautida.
  
• Isaarmastus ilma vastuarmastuseta – isa Goriot oli ohverdanud oma tütarde nimel kõik, ta armastas neid tingimusteta ning hoolimata nende ebaausast ja moraalitust eluviisist. Ometigi ei suutnud hellitatud tütred isa armastada . Ka teose lõpus ütleb üks lastest, et sooviks minna tagasi aega, kus elati lihtsamalt, õnneks ei piisanud rohkemast kui heinakuhjast.
  
• Sund kuuluda seltskonda – st kui pole osa seltskonnast, ei ole sa mitte keegi. Rastignac pürgis seltskonda just selle tõttu, et edu saavutada, talle tundus Pariisi kõrgseltskond tõotatud maana. Sellele lähedale jõudes taipas ta, et tegemist on vaid Püha Elmo tuledega. Ometi ei oleks olnud võimalik olla edukas ilma tutvusteta, pelgalt hariduse ja ambitsioonidega ei jõua kuhugi . Oli vaja eestkostjat ning hulgaliselt tutvusi, kohta Pariisi koorekihis, ning kõik pudrumäed ja piimajõed paistsid sulle iseenesest kätte kukkumas.
  

• „Tsivilisatsioonisõiduk on Džagannatha-vankri sarnane, kui ta hetkeks on pidanud peatuma tema ratta ette jäänud südame pärast, mida pole nii kerge purustada kui teisi, lömastab ta kohe sellegi ja jätkab oma triumfisõitu.“
  
• „Kes suudakski otsustada, mis on masendavam, kas kalestunud südamed või tühjad kolbad.“
  
• „Võib-olla on inimloomusele omane panna kannatama just see, kes kas alandlikust meelest, nõrkusest või ükskõiksusest kõike nurisemata talub.“
  
• „Üks kääbushingede kõige närusemaid omadusi on pidada teisi niisama väiklasteks kui nad ise.“
  
• „Meie süda on varalaegas, tehke ta hoobilt tühjaks, ja te olete laostunud.“
  
• „Kui mehe südames üldse on mingi kaasasündinud tunne, siis kas mitte uhkus oma võime üle millal tahes nõrga olendi kaitseks välja astuda.“
  
• „Inimene on ikka seesama, olgu ta üleval, all või keskel.“
  
• „Rahvaste unistuseks on vabadus, ent kust maa pealt leida vaba rahvast?“
  
• „ Astunud ülekohtu teele, ei söanda noorus vaadata südametunnistuse peeglisse, küps iga aga on ennast seal juba näinud; selles ongi kogu erinevus kahe elujärgu vahel.“
  
• „Kui vankumatu mõni inimolend ongi, tugeva ja tõelise armastuse mõjul kiirgab temast erilist fluidumit, mis muudab uueks ta näo, hingestab ta liigutusi, ilmestab ta häält. Kire võimuses jõuab tihti kõige kidakeelsem olevus, kui mitte just sõnades, siis vähemalt mõtetes, kauneima ilukõneni, ta näib liikuvat otsekui valgusvoos.“
  
• „Inimese vajadusi saab kõige kitsamas ringis rahuldada niisama täielikult kui tohutus mastaabis.“
  
• „Tõeline armastus peab tasuma ebatõelise võlad.“
  
• „Armastus on usk ja tema kultus maksab kallimat hinda kui ühegi teise usu oma, ta kihutab kiiresti mööda tänavapoisi kombel , kelle teed jäävad tähistama lõhkumisjäljed. Tundeküllus on katusekambrite luule, mis saakski seal armastusest, kui seda hingerikkust poleks?“
  
• „Kui puudub puhas ja püha, kogu elu täitev armastus, võib võimuiha väärt asjaks saada: tuleb vaid kõik isiklik kõrvale heita ja seada endale sihiks isamaa hüvang.“
  
• „Pole Juvenalist, kes oleks võimeline kirjeldama õudust, mida katavad kuld ja kalliskivid!“
  
• „Õilsad hinged ei suuda kauaks siia maailma jääda. Tõepoolest, kuidas võiksidki suured tunded kokku sobida selle näruse, väiklase, tühise seltskonnaga?“
  
• „Kui õnnetu näeb, et teda armastatakse, võib ta vähemalt kindel olla, et et see tuleb puhtast südamest.“