Abstraktsionism, dadaism, futurism, naivism, sürrealism (2)

Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu
Abstraktsionism
1910 .aastal jõudsid paljud kunstnikud ise abstraktsionismini. Abstraktsionismi on väga palju erinevaid liike. Abstraktsionistidele oli reaalsus teisejäguline. Oluliseks muutub kunstniku tunnetus ja emotsonaalsus. Värvid plätserdati lõuendile. 1910.aastal loodi Saksamaal rühmitus Sinine Ratsanik, mille peameheks oli Vassili Kandinsky.
Vassili Kandinsky (1866-1944)
Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süžee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell . Talle on iseloomulik rutakas pintslitehnika, must joon, dünaamiline maailmakäsitlus ja kõverjoon.
Oli väga mitmekülgne mees, sest algul õppis muusikat, siis õppis ülikoolis õigusteadust ja lõpetas Moskva ülikooli 1892.aastal ning jäi sinna õpetajaks. Õppis tundma vene rahvakunsti värvirikkust ja vormi käsitlust.
1895 .aastal läks Pariisi, kus toimus tema elu suur murrang. Ta nägi Moneti maale ja otsustas hakata kunstnikuks . Peale seda siirdus ta Saksamaale Münchenisse, kus hakkas kunsti õppima Müncheni kunstiakadeemias. Ta oli väga produktiivne maalija . Lõi oma kunstikooli , kus hakkas noori kunstnikke õpetama.
Sinine- vaigistav ja rahustav
Must- kurbus
Helesinine- ükskõikne
Roheline- passiivsus
Punane- positiivne vere vemmeldus värv, eluvärv, armastuse värv
Lilla- jahe positiivsus
Aja jooksul muutusid motiivid lihtsamaks, värvid sulandusid rohkem ning kujundid muutusid geomeetrilisemaks. Kasutas joonlauda ja sirklit.
“Sinine mägi”; “Murnau kirikuga I”; “ Improvisatsioon 7”; “Improvisatsioon 5”; “Stuudio kompo- sitsiooniga #2”; “ Kompositsioon 4”; “Must laik I” (1912); “Improvisatsioon II nr.28”; “Improvisatsioon nr.31”; “On white II”(1923); “Must sugulus”; “Tõendamine”.
Paul Klee ( 1879 -1940)
Kõige tähtsam liige Sinises Ratsanikus. Tema taiesed on natuke kubistliku alatooniga. Armastab joontemängu.
“Täiskuu”; “Villa R”; “Senecio” (1922); “Punane vest” (1928)
Franz Marc (1880-1916)
Vapustavad, müstilise ja veidrad loomapildid.
“Kollane lehm ”(1911); “ Hirv puude vahel II” (1912); “Loomade saatus”; “ Rebased ” (1913) - kõige rohkem kubistlikke elemente; “Tallid” (1913); “Lammas” (1914); “Võitlevad vormid” – kõige abstraktseb teos.
August Macke (1887-1914)
Salapärased pargivaated. Teostes on kubistlikke elemente.
“ Juurvilja -põllul” 1911; “ Torm ” 1911; “Naine pargis ” 1914; “Türgi kohvik I” 1914.
Piet Mondrain (1872-1944)
Hollandlane . Jõudis teisena abstraktsionismini. Õppis Amsterdami kunstiakadeemias. Maastikumaalid. Rühmitus “De Stijl” ja samanimeline ajakiri. 1909.hakkas looma puude seeriat . Ta toetus Platoni filosoogiale. Oli geomeetrilise abstraktsionismi esindaja. Tunnistas ainult vertikaalseid ja horisontaalseid jooni. Tegi ka mööblikujundust ja tegeles arhitektuuriga.
“ Brodway boogie woogie”; “Kombositsioon halli ja helepruuniga”; “Kompositsioon kollase ruuduga ”.
1913.aastal tekkis Venemaal Supermtism (vene abstraktionism). See lähtus kubismist ja futurismist. See oli geomeetriline vorm abstraktsionismist. 1916.aastal avaldas Malevitš oma ideed essees “Kubismist ja futurismist supermatsmini”. Supermatismi lõpptulemuseks oli see, et maalil olid puhtad vormid, puhta ruumi väljendus ja kindlasd punktid, mis seovad värvi, vormi ja ruumi.
Kazimir Maleviš (1878-1935)
1918.aastal maalis valge ruudu valgele lõuendile, mis tema arust tähendas ei miskit ei miskis.
“Talunaine ämbriteja lapsega” 1912; “Rukkilõikajad” 1912; “ Puuraidur ” – futuristlik; “Must ruut valgel taustal” 1913 – tähendas vana lõppu ja uue algust; “ Supermatism . Realismilaadne maaljalgpallimängija ja värvimassidega neljas dimentsioonis” 1915; “Supermatism sinise kolmnurgaga ja musta ristkülikuga”; “Supermatism”; “Supermatism kaheksa punase ristkülikuga”; “Punane rist ” 1915; “Supermatism (Supermus N58 kollase ja mustaga)”; “Must rist ”; “Must ring”; “Viljalõikajad”; “Naise figuur ”; “Autoportee” 1933; “Naistööilne”; “ Teekann ”.

Dadaism

I ms tekkis šokk, mlle tagajärjel hakati erinevaid protestiteooriaid looma. Dadaism sündis 8.veebruar 1916 Sürichis. Asutati Voltaire kabaree (boheemlaste kogukond , kus alustati lärmakate showdega). Seal esitati Prantsuse, hollandi laule, neegrimuusikat, palalaika ansamblid . Hakati ise muusikat looma, karjuti seosetuid sõnu pillimuusika vahele. Dadaistid suunasid oma viha tavainimese vastu. 1917.aastl jõuti ajalehe “Dada” juurde. Üritasid kirja panna rühmituse programmi. 1922.aastal lagunes dadaism, taaselustus 1960.aastal. dadaistide suur juht oli Marcel Duchamp . Readymade- suvalised esemed esitatakse taiesena. Merz- praht , prügi, suvakad asjad toodi prügimäelt ja tehti sellest kunsti.

Marcel Duchamp

1917.aastal esitas pissuaari nime alla “Fontään”, enda varjunimeks oli Mutt . Parodeeris “ Mona Lisat ”, selle töö nimi oli “L.H.O.O.Q” 1919.

Jean Arp

Tegi ruumilisi taieseid ( kujukesed )

Francis Piabia

Müstiline mees, mõtles välja konstruktsioone, mida ei olnud võimalik kasutada. Maalis ka neid samu konstruktsioone. “Cesanne’i portee”.’

Futurism

Eesmärk oli manifesti kirjutamine. Futurism esines enne sõnas kui maalis. Sai alguse 1919.aasta ajalehe artiklist , kus räägiti, et muuseumid tuleb hävitada. Futuristid väljendasid end põhiliselt manifestiga. Kõik kunstivalkonnad segunesid. Esines kaks laadi :

• üritati liikumist edasi anda (kõndival inimesel oli 100 jalga)
  
• tükkidest teosed, geomeetrilised vormid
  

Futurism kujunes Itaalias. Mineviku asemel on neile väga tähtis tulevik, sellest ka nimi. Filippo Tommaso Marinetti avaldas esimese manifesti (tegelt oli ta poeet ). Mussoliini oli tuleviku kunsti õhutaja. Futuristid leidsid palju mõttekaaslasi ka Venemaalt. Seal segunsesid futurism ja kubism ning tekkis kubofuturism .
Giacomo Balla (1871-1916)
Oli esimene futurismi esindaja.
“Noor tüdruk jookseb palkonil” 1912; “Dünaamiline koer jalutusrihma otsas”; “Kihutav auto”; Abstraktne kiirus”; “Merkuur möödub päikesest”.
Gino severini (1883-1966)
Itaalia kunstnik.
“Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf”; “Sea= Dancer ”; “Tantsija”; “Sinine tantsija”; “Armored train in action ”; “Red gross train passing a village”
Umberto Boccioni (1882-1916)
“Linn tõuseb”; “Hüvastijätud”; “Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis” – skulptuur 1913; “ Pudeli areng ruumis” 1912-1913 – skulptuur.
Antonio Sant’ elia (1888-1916)
Arhitekt . Rangevormislised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõidukid.
Carlo Carra (1881-1966)
“Anarhist Galli matused” 1911; “Isamaaline pidustus ” – kollaasž papil 1914; “Suplejad” 1910.

Naivism

Naivistid nn pühapäevamaalijad ei ole tavaliselt üdse kunsitegemist õppinud, nad maalivad vaid enda lõbus. Enamasti suhtuvad nad lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda jäljendada. Ei kasuta tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse kujutamise võtteid, anatoomita ei arvestata. Sellpärast on naivismi nimetus olnud primitivism.
Mitmed kunstnikud võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti. Naiivne kunst on sõltumatu igasugusest traditsionist. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku korduvast isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Teostes on namasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon.
1933.aastal toimus Pariisis esimene naivistlik kunstinäitus. Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ja teistest sõltumatult, kuid mõnes paigas kujunesid ka nbaivistide koolkonnad .
Henri Rousseau ( 1844 -1910)
Oli endine pensionil olev tolliametnik, kes alates 1886 .aastast oli regulaarselt esinenud žüriivabadel kunstinäitustel. Ta oli maalinud olustikupilte oma ümbrusest, aga ka portreid, väljamõeldus stseene eksootilises looduses ning veidraid allegooriaid. Tema maailidel on ruumikujundus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane . Rousseau’le osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste.
“Unenägu”1910; “Karnevaliõhtu” 1886
Niko Pirosmanašvili ( 1862 -1918)
Oma piltidel kujutab ta rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga.
“Viis vürsti pummeldamas” 1906
Ivan Generalič (1914-1992)
Teoste ideed ja meeleolu on tugevasti mõjutatud katoliiklusest. Ta kujutab talupegade elu, eriti mitmesuguseid pühasid ja tseremooniaid.
“Sarviline hobune”; “ Lehmad Eiffeli torni all”
Maurice Utrillo (1883-1955)
Kõige menukam Pariisi naivist. Ta oli kõige rohkem seotud modernistliku kunstiga. Esmapilgul on teosed väga sarnased impressionismiga. Maalis peamiselt linnavaateid, eriti tänavaid Montmartre’i künkal. Maalimisviis on küiv , õhuvaesem ja joonistuslikum. Erksad ja kaunikõlalised värvid pakuvad vaatamisnaudingut.
“Atelier’ teater. Dancourt’i väljak” 1920; “Vaade kirikule” 1920; “Francisque Poulbot’ maja. Junot’ avenüü”
Jaan Oad (1899-1984)
Kihnust pärit. Maalis detailirohkelt laevu ja rannaeelu.
Paul Kondas (1900-1985)
Kõige kuulsam eesti naivist. Lüürilised ja humoorikad teosed.
“ Tuleproov ”1961

Sürrealism

Sõja lõppedes saabusid paljud Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelles vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Mõned tahtsid truuks jääd dadaistlikele anarhismimeelsetele jantidele, aga A.B otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussüünda. Sellele võeti nimeks s ü r r e a l i s m. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli kunsti ja elu oiiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti läänemaailma kapitalistliku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tunnete väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest .
Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu “peaproovina”. S.Freudi poolt unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks. 1920. ja 1930. aastate sürrealismile on tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste, vainuhaigete või ürgaja inimeste visuaalsetes eneseväljendustes. Esemes ja nendevahelised suhted olid enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Vahel rõhutati ruumilist sügavust ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega .
Sürrealistid ei tundnud piire , sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. Tegeldi kõigega, millega taheti. Sürrealistidele pakuvad huvi enamasti sellised objektid, ,mis viitavad otsesemalt või kaudsemalt seksuaalsuselse.
II ms alguses suundusid enamik sürrealiste USA-sse.
Max Ernsat (1891-1976)
Sakslane. Tegi frotaaže (hõõrdunud pilt). Teosed olid täidetud fantaasiaküllastest ja veidratest, aga enamasti süngevõitu olenditest. Süngus seguneb absurdse huumoriga.
“Célébes or Elepfant Célébes”; “Sõprade kokkutulek”; “Püha Anthony kiusatus” 1945.
Joan Miró (1893-1983)
Fantaasia - ja värviküllastest kujunditest arendas ta hiljem dekoratiiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor. Kindlad selged värvid.

“ Katalaani maastik ”; “Koer haugub kuu poole”

André Masson (1896-1987)
Kasutas maalides spontaansuse abi. Näiteks hakati lihtsalt kritseldama.
“ Automaatne joonistamine”; “II labirinto” 1938
Yves Tanguy (1900-1955)
Teostel on näha kummalisi, pisut loodusvorme meenutavaid objektide masse , mille lähtekohaks olevat olnud spontaanne joonistamine. Kasutas segatud värve.
“ Mama , Papa in Wounded!”; “Homme” 1938; “Minu must ja valge elu” 1944
Giorgio de Chirico (1888-1978)
Veristliku sürrealismi esindaja. T aei kujuta kunagi elavat inimest.
“Armastuse laul”; “Poeedi ebakindlus”
René Magritte (1898-1967)
Belglane. Nappide vahenditega ja jaheda meeleoluga looming. Alateadvuslikud teosed. Pornograafilise alatekstid. Väitis, et kõige puhtamad teosed tulid une seisundis tehes. Eeskujuks oli Freud .
“The menaced assassison”; “ Armastajad ” 1928; “La Dureé poiguardéi” ( rong kaminast välja); “The domain of arnhlism”; “The two mysteries”
Salvador Dali ( 1904 -1989)
Hispaanlane. Tema looming on barokilikult ülepuhutud ja küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab ta uskumatult mõistusvastastesse seostesse. Oli vaimustatud Freudist. 1923.aastal avastas enda jaoks puhtal kujul sürrealismi.
“Autoportree stuudios”; “Self-portrait with raphaelesque neck” 1921-1922; “ Figure on the rocks” 1926; “The great masturleator”; “The persistence og memory” (sulanud kellad ); “Püha Anthony kiusatus”; “Kodusõja eelaimus”; “Uni”.
Alberto Giacometti (1901-1966)
Šveitslane. Skulptor . Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobelisteks muudetud inimfiguur, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjus ängistavalt ja dramaatiliselt.
“Kolm meest jalutamas”; “Koer”; “Kõndiv mees III”
- 4 -