Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi
Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika skulptuur, mis sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. 1907. aastal
Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. Skulptorid · Aleksandr Arhipenko · Constantin Brâncusi · Henri Laurens · Jacques Lipchitz FUTURISM (Itaalias 19101919; Venemaal 1934) Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega. Futurism Itaalias Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane
seda, et tehnika progress ja .. on kosmopoliitsed. Kõige rohkem müttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Miks? Venemaa ühiskond ja vaimuelu oli Itaaliaga käige rohkem sarnane. Maa oli suur, kuid mahajäänud. Rühmitus, mis vastandas ennast peterburi kunstiga (Peterburg oli mõõdukas ja vanamoeline, akadeemilisem keskkond). Püüti ühendada Vene külakultuuri kõige algelisemaid jooni, moodsa uuendusliku läänekunstiga. Radikaalsele rühmitusele meeldis nii kubism kui futurism kokku tuli kubofuturism. Osad futuristidest eemalduvad kunstist, nähes seda, kuidas tehnikat sõjas kasutati (seda oli ju ülistatud, nüüd paljud pettuvad futurismis). Enamik neist aga imetlevad sõjatehnikat ja selle jõulisust. Selline uuenemine ja jõukultus viib selleni, et paljud futuristid ühinevad äärmuslike massiliikumistega. Mõjutavad avangardse kunsti arengut. Oluline samm abstrakste kunsti poole. ABTSTRAKTSIONISM:ABSTRAKTNE KUNST:
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt)
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing
lainevoogudesse. Lisaks tehnilistele võtetele püüdsid liikumist edasi anda ka maali süzeega. Valgus tuleb esile värvitoonide kõrvutamisest ja mõjub kiirtena, mis omakorda suurendab liikuvust. Futurism sai kiiresti tuntuks kogu läänemaailmas ja populaarseks ka Venemaal, kuid enamasti ei tunnustatud seda iseseisva kunstivooluna vadi peeti kubismi all-haruks. Umberto Boccioni (skulptor) ,,Kontnuiteedi unikaalsed vormid ruumis" Giacomo Balla- maalikunstnik DADA/ dadaism Oli I ms aegne kunstisuund, mis hääbus 1924.a-ks. Paljud kunstiinimesed pettusid kogu ühiskonnas ja läänetsivilisatsioonis. Kujunesid äärmuslikud ühiskonnakriitilised liikumised, ka dada sai alguse pigem poliitilise liikumisena. Hakkas levima paralleelselt Euroopas (Saksa ja Sveits) ja Ammerikas (kitsamalt NY). Eestvedajad Hans Arp, Marcel Duchamp. Dadaistid püüdsid oma tegevusega: - Väljendada pettumust ühiskonnas
Kõik kommentaarid