„Maria Theresia“ Heinz Rieder (1)

„Maria Theresia “ Heinz Rieder

Maria Theresia oli tema vanemate Elisabeth Christine ja Karl VI esimene tütar. Ta ei olnud küll nende päris esimene laps, paar aastat enne Maria Theresiat oli ilmavalgust näinud poeglaps Leopold aga ta suri elujõuetuse tõttu. Järgnevatel aastatel sündisidki vanematele 3 tütart, kellest vanim oli 13. mail 1717. aastal sündinud Maria Theresia. Teda ei kasvatatud kui troonipärijat, ta sai kehvapoolse hariduse ning teda hoiti eemal riigiasjadest ja õukonnapidustustest. Hea hariduse sai ta vaid keelte vallas: emakeel oli küll hooletuses aga teadmisi oli tal prantsuse, ladina, itaalia ning hispaania keeles. 31. jaanuaril 1736. aastal palus Franz Stephan , kes oli ilmunud mõne aasta eest kohalikku õukoda ja oli Karl VI’le juba poja eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise korral ta loobub kõigist Austria keisrikoja pärilikest õigustest. Nad abielluvad 12. veebruaril 1736, mil Maria Theresia oli 18-aastane ja Franz Stephan 27-aastane. Aastaks 1736 oli neil sündinud juba kaks tütart. Väärib märkimist, et neil puudus sel ajal oma õukond, sest nad ei saanud seda endale lubada. 1740 . aastal oli Maria Theresia jälle rase , ootamas oma neljandat last. Keiser panustas poisi peale, ent sündis taas tütar. Keiser Karl VI suri samal aastal, mille järgselt Maria Theresia määrati valitsejaks. Kui Karl IV suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumit himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda. Maria Theresial õnnestus saada Ungari aadlike toetus mistõttu oli ta võimeline oma riigi eest sõdima kuigi algselt keegi ei näinud Maria Theresias valitsejat aga ta oli väga võluv ja kindlakäeline. Veel vähem toetati tema abikaasat, Franz Stephanit, sellegipoolest naine määras ta oma kaasvalitsejaks. 13. märtsil 1741 sünnitab Maria Theresia esimese poja, tulevase keisri Josephi, kelle üle terve Viin rõõmustas. Riigi finantsolukord oli sel ajal meeleheitlik, toimus ka sõjaväereform. Maria Theresia kroonimine toimus samal aastal ja naine lubas, et ei püüa Ungarile olla mitte ainult valitsejanna, vaid ka ema. Ta avastastas, et Franz Stephan ei ole see inimene, kes end pöördelistel hetkedel maksma paneb, seda suutis vaid tema üksinda. Ta haaras valitsemise täiesti enda kätte ja ei usaldanud enam oma ümbruskondlasi ning arvestas vaid iseendaga . Õnnetuseks sõja ajal jäeti Habsurgide suguvõsa rohkem kui kolmesaja aasta järel esimest korda keisritroonist ilma. Peale õnnetust toimusid siiski peagi pidustused 1743 . aastal, mil Maria Theresia krooniti Böömimaa kuningannaks. Järgmine tähtis sündmus tema elus toimus paari aasta pärast, kui suri Saksa- Rooma keiser. Maria Theresia sõlmis tema pojaga lepingu, mille kohaselt loobus ta Baierist nõudes endale vastutasuks Baieri kuurhäält Frankfurdi keisrivalmimistel. Sel moel kindlustas ta Franz Stephani häälteenamuse ja tema lemmiksoov aidata abikaasal keisriks saada polnud enam vaid unelm . 13. septembril 1745 läkski keisritroon taas Habsburgide dünastiale. Kuigi paberitel oli kirjas, et Franz Stephan on kaasvalitseja, oli ta siiski pigem valitsejanna abikaasa, kuna ta ei osanud end maksma panna. Maria Theresia olevat isegi meest paika pannud „andes mõista, et ta ei topiks oma nina asjadesse, millest ta midagi aru ei saa“. Ka pereasjades oli võim eelkõige naise käes. Kõige tähtsamad otsused langetas tema. Täit usaldust pälvis Franz Stephan vaid finantsasjades, kuna ta oli neis väga andekas. Kuna mees ei saanud osaleda poliitikas, muutus ta elu küllaltki sisutuks. Seepärast otsis ta meelelahutust näiteks jahipidamises, mündikogumises ja iluaedade kujundamises. Kuigi Maria Theresia oma meest väga armastas , hoolis ta temast vähe ja see põhjustas ka nendevahelisi konflikte. 15. juuli 1749. aastal toimus Austria pärilussõja otsustav lahing, mis lõppes Austria vägede täieliku võiduga. 18. oktoobril sõlmiti lõpuks rahu. Sõja käigus ründasid muu hulgas Prantsusmaa, Preisi, Baieri ja Hispaania, Austria jäi mõningate kaotustega püsima: Saksamaal oli loovutatud Sileesia , Itaalias Parmas ja osaliselt Lombardia aga lõpuks oli Austria siiski võitja. Maria Theresia tõi Saksa keisrikrooni Habsburgide monarhiale tagasi ja selle tulemusena säilitas Austria oma mõju Saksamaal. Terve Euroopa imetles seda julget ning otsustusvõimelist naist.
Kui Maria Theresia lõpetas sõja, oli ta 31-aastane ning temast oli saanud hoolitsev ja austatud riigiema. Tema kohta on kirjutatud, et tal on suurepärane mälu ja otsustusvõime. Palju aega kulutab ta söömisele, hinnates eelkõige kohvi. Talle meeldisid ka jalutuskäigud, ballid ning ratsutamine aga aja möödudes ning raseduste tõttu veetis ta aina rohkem aega kirjutuslaua taga. Rahuaastatel hakkas Maria Theresia end ning ümbritsevat rohkem analüüsima. Keisrinna nägi ennast oma sõdurite emana. Riiklike finantside seisu paranemine lubas Maria Theresial tegeleda ühe tema kirega – ehitamisega. Üks tema lemmiksaavutus oli Schönbrunni loss. 1. mail 1756. aastal kirjutati alla lepingule Prantsusmaaga , milles nähti ette, et kui Austrial õnnestub Sileesia tagasi võita, loovutatakse Prantsusmaale Belgia. Seda ei juhtunud kunagi. Näib maailmaajaloo irooniana, et just neil päevil, mil loodi liit Prantsusmaaga, sünnitas Maria Theresia selle lapse, kes ohverdas Prantsumaale oma elu: Marie- Antoinette ’i. 24. juunil 1756. aastal tegi Austria teatavaks, et Austria ja Prantsusmaa vahel sõlmitud liit ei saa Preisi kuningat ükskõikseks jätta, mistõttu ta väed on valmis paari päeva jooksul Böömimaale tungima . Sai alguse Seitsmeaastane sõda. 1757. aastal kirjutati alla Prantsusmaa ja Austria vahelisele kallaletungilepingule ja Prantsusmaa lubab isegi anda sada viis tuhat meest ning toetab Austriat ka rahaliselt. Kolini all toimus lahing, kus preislased lähevad austerlaste vastu. Lahingu võidavad austerlased. Ülima vaimustusega pühitsevad Viin ja tema valitsejanna võitu. Veel vallutati Breslau aga saadi preislastelt lüüa Leutheni lahingus. Maria Theresiat tabas see löök väga rängalt. 15. oktoobril 1758 . aastal saavad aga preislased taas lüüa ning austerlaste sõjaline edu jätkus ka kahel järgneval aastal. Rahu ei paistnud kusagilt ja võideldi ka järgnevad paar aastat. Vahepeal tsaar Peeter III lahkus Austriaga sõlmitud liidust ning sõlmis Preisimaaga rahu. Ometi see liit püsis vähe aega, sest vaevalt mõni kuu pärast valitsema asumist, kukutati uus tsaar oma naise poolt. Tsaarinna nõustus vaid neutraalseks jääma ega astunud Austriaga liitu. Selle sõja viimane lahing peeti, kui Austria pärast rasket heitlust kapituleerus.
Pärast sõda seisab 45-aastane Maria Theresia ühtegi oma eesmärki saavutamata samas kohas, kus ta oli seisnud varem: Sileesiat ei olnud tagasi võidetud, Preisi polnud alla surutud, mistõttu ka ülevõim Saksamaal polnud kindlustatud. Austria poliitiline maine oli langenud, sest selle nõrga kohad olid nüüd paremini teada. Samuti oli langenud keisrinna maine. Austria oli üleni võlgades ning Böömimaa, Saksi, Sileesia ja suur osa Saksamaast oli laastatud. Maria Theresia jõuab nüüd psüühiliselt raskesse ikka ja ta tunneb end sageli halvasti ning teda haaravad melanhooliahood. Tema õnn ja lootus on tema 18-aastane vanim poeg Joseph. 7. septembril 1760 . aastal sõlmiti abielu keisrinna poja Josephi ja Louis XV lapselapse Isabella vahel. Joseph armastas Isabellat väga aga sama ei saa neiu kohta öelda, tal olid suuremad tunded hoopis Josephi õe Maria Christine’i suhtes. Isabella oli väga nukker ning sagedaste enesetapumõtetega, tema käitumist võisid mõjutada ka kaks nurisünnitust abielu alguses. Nende esimene laps, tütar Maria Theresia, sündis 1763 . aastal. Isabella suri samal aastal pärast järjekordset nurisünnitust ning mustadesse rõugetesse haigestumist. Järgmisena oli Joseph ema sunnitlusel määratud abielluma vähenägusa Wittelsbachide printsessi Maria Josephaga. Joseph ei armastanud teda üldse mitte ning keeldus ka temaga lapsi saamast. Josepha suri rõugetesse ja Joseph ei vaevnunud isegi tema matustele minema, ta tundis neiu surmast kergendust. Josephil oli siiani silme ees pilt Isabellast ning nende tütar Maria Theresia oli mehele väga tähtis aga kahjuks tütar suri ning siis murdus Joseph täielikult. Keisrinna Maria Theresia jätkas ka siis abieluprojektide koostamist, kusjuures kõige tähtsamad olid dünastia huvid, armastus sellise liidu juures olid vaid plussiks. Maria Theresia tegeles ka teiste oma laste abieludega manipuleerimisega, pidades silmas eelkõige dünastia kasu ning hoolimata laste tunnetest. Keiser Franz Stephan suri samal aastal, mil abiellus tema poeg Leopold. Keisrinnale mõjus see rängalt. Abielust Franz Stephaniga tõi Maria Theresia ilmale 16 last, kellest 10 elasid vanematest kauem. Josephist ja Leopoldist said Saksa- Rooma riigi keisrid , Ferdinandist sai Austria-Este dünastia rajaja. Noorim poeg Maximilian Franz sai Saksa ordu kõrgmeistriks ning Kölni viimaseks kuurvürstiks. Maria Theresia vanim poeg pälvis oma käitumisega omale nimeks Joseph Tõrges. Pärast Franz Stephani surma nimetas Maria Theresia Josephi kaasvalitsejaks. Kohati olid neil valitsemise samad vaated aga samas läksid nende uskumused mõnikord täiesti lahku, näiteks Maria Theresia oli range kirikukasvatusega aga Joseph pooldas usuvabadust, samuti meeldis Josephile ringi reisida ja sellega rahva südant võita, ent Maria Theresia ei pidanud seda tegema, sest rahvale meeldis ta ka ilma selleta. Teine poeg, kes sai Saksa-Rooma keisriks oli Leopold. Mida rohkem sai selgeks, et Josephil ei tule järglasi, seda rohkem tuli võimaliku järeltulijana arvestada Leopoldi . Oma osa oli siin suurel lastehulgal, millega Leopoldi abielu oli õnnistatud. Maria Theresia tütardest oli Marie-Antoinette see, kes tõusis kõige kõrgemale ja langes kõige sügavamale. Ta oli ärahellitatud ja teadis riigijuhtimisest väga vähe. Abiellus ta juba 14 aastaselt. Maria Theresia saatis sageli neiule manitsevaid kirju tema pidutsemiste ja laste puuduse kohta aga sellegipoolest ei paranenud pikka aega miski. Ka viieaastase abielu järel, magasid Marie-Antoinette ja ta mees eraldi. 1778. aastal toob Marie-Antoinette lõpuks ilmale tütre, seejärel sünnib poiss, kes kahjuks kaheksa-aastaselt sureb . Peale laste sündi ei keerle nüüdse ema elu enam pidustuste ümber.
Maria Theresia suri 29. novembril 1780. Surma eelselt oli ta vaikselt hääbumas ja ta tervis oli halvenemas. Keisrinna tundis oma surma ette. Viinlased leinavad ema ja valitsejannat, kelles nad imetlesid ja armastasid nii paljut, kuid eriti tema südameheadust ja õiglustunnet.