Henry David Thoreau (0)

Kooli nimi

Henry David Thoreau

Õpimapp

Koostaja : Sinunimi
Juhendaja : õpetajanimi

Tartu 2010

Sisukord

Kooli nimi 1
Õpimapp 1
Tartu 2010 1
Elulugu 3
Olulisemad teosed 4
„ Walden ehk elu metsas” 4
„Jalutuskäik” 4
„Kodanikuallumatus” 5
Filosoofilised seisukohad 6
Filosoofi kohast tänapäeval 8
Kasutatud kirjandus 9
Elulugu 3
Olulisemad teosed 4
Walden ehk elu metsas 4
Jalutuskäik 4
Kodanikuallumatus 4
Filosoofilised seisukohad 5
Filosoofi kohast tänapäeval 6
Kasutatud kirjandus 7

Elulugu

Henry David Thoreau sündis 12. Juulil 1817 Concordi linnas, Massachussetsis, USA-s. Tema isa oli ärimees ning ta sai oma hariduse Harvardi ülikoolis. Mõned aastad töötas ta õpetajana Concordis ja Staten Islandil, New Yorgis Aastatel 1841 kuni 1843 elas ta esseisti ja filosoofi Ralph Waldo Emersoni juures, kus ta kohtus ka teiste transtsendentialistidega, nagu õpetlane ja filosoof Amos Bronson Alcott ja Margaret Fuller ja George Ripley (1802–80), mõlemad sotsiaalreformijad ja kriitikakirjanikud. 1845. aasta märtsis otsustas Thoreau minna elama Waldeni tiigi kaldale ja veetis seal kaks aastat, püüdes välja mõelda, mis on elu. Ta asus elama väikesele maavaldusele, mille omanikuks oli tema hea sõber Ralph Waldo Emerson . Ta ostis ühelt teetööliselt vana osmiku ja lõhkus selle maha. Kasutades lammutusmaterjali ja lõigates metsast palke juurde ehitas ta endale uue majakese. Ta pidas piinlikult täpselt arvet ja leidis, et kodu ja vabaduse saamiseks kulutas ta kõigest 28 dollarit ja 12 senti. Ta rajas aia, kuhu pani kasvama herneid, kartuleid , maisi, ube ja kaalikaid, et end oma lihtsas elus üleval pidada. Ta pani maha umbes ühe hektari jagu ube kavatsusega sellest saadud väikest tulu oma vajaduste katmiseks kasutada.Tulu oli tõepoolest väike: 87 dollarit ja 10 senti. Thoreau elukorraldus ajast ei sõltunud. Tal ei olnud majakeses ei kella ega kalendrit . Ta veetis oma aega kirjutades ja teda ümbritseva looduse - taimede, lindude ja loomade imet ja kaunidust uurides. See ei olnud erakuelu. Concordi linnas käis ta peaaegu iga päev ja kutsus harivateks vestlusteks teisi oma majakesse. Kahe aasta möödudes lahkus ta oma majakesest midagi kahetsemata. Ta pidas sealveedetud aega piisavaks oma eesmärgi saavutamisel - kogeda lihtsa elu vaimseid plusspooli. Ta tundis ka, et teda ootasid ees uued elukogemused. Oli aeg liikuda edasi ja uurida teisi võimalusi. Waldeni tiigi ääres kogetu põhjal otsustas Thoreau, et inimene vajab tegelikult ainult nelja asja - toitu, riideid, peavarju ja kütet. Vaatamata sellele, et Thoreau on kirjutanud palju teoseid, ilmus vaid kaks neist tema eluajal: „Nädal Concordi ja Merrimacki Jõgedel” (1849) ja „Walden ehk elu metsas” (1854). Ülejäänud tema teosed avaldati postuumselt tema sõprade ja ajalehtede poolt tema päevikute põhjal. Thoreau valis pigem vangla , selle asemel, et maksta tulumaksu ja toetada selle läbi Mehhiko sõda. Thoreau suri 6. Mail 1862.

Olulisemad teosed

„Walden ehk elu metsas”

Selle raamatu kirjutas autor, elades üksipäini metsas, miil maad eemal kõikidest naabritest, enda ehitatud majas Waldeni järve kaldal Concordis Massachusettsis, teenides elatist ainult omaenese kätetööga. Ta kirjeldab üksikasjalikult oma lihtsat töist elu ja arutleb inimelu eesmärkide üle. Teos sisaldab tema plaane sinna majakesse elama minna, maja ehitust ja hiljem tema elu ja ümbritseva looduse kirjeldust.

„Jalutuskäik”

Thoreau essee „Jalutuskäik” räägib sellest, kuidas tõeline jalutamine pole sihitu uitamine maal, samuti pole see lihsalt füüsiline pingutus , vaid pigem nagu palverännak. Kuigi ta tunnistab, et tema enda jalutuskäigud toovad teda alati õhtuks kodukolde juurde tagasi, idealiseerib ta rändurit, kes on valmis jätma oma senise elu sukeldumaks igavesse seiklusse ning mitte kunagi tagasi tulla. Rännak ise viib muidugi väljadele ja metsa, inimasustusest võimalikult kaugele. Thoreau taunib igasugust tarade ehitamist inimeste poolt ning tema arvates on kõndimiseks alati õige suund olemas – tema jaoks on see alati Lääs, sest seal asub rohkem puutumatut loodust ja perspektiivi, samas kui Idas on vana maailma kultuur ja ajalugu, laastatud maa. Tema arvates peitub loodusläheduses elujanu ja jõud. Näiteks põllumehe amet olevat inimesele palju loomulikum ja nii kehaliselt kui vaimselt tugevdavam kui linnaelu . Thoreau sõnul kirjeldab looduse olemust paremini kui miski muu just mütoloogia. Asjad, mis on esmapilgul mõistusevastased, võivad vihjata tegelikkusele palju täpsemalt kui bioloogiaõpikud või mistahes muu looduskirjandus. Kõik head asjad on metsikud ja vabad ning tsiviliseeritud inimesed on kui koduloomad , kelles on kõigis mingil määral säilinud ka metsikust. Mitte igat inimest ei tohiks suruda ühiskonna normidesse ega ka mitte igat osa ühe indiviidi puhul. Inimesed vajavad enam hämaraid ja looduslikke teadmisi kui õpikutarkust. Võiksime otsida avaramaid vaatevälju loodusele , et seda paremini mõista ja paremini hoida. Inimene vajab kaastunnet kõigest muust tarkusest enam.

„Kodanikuallumatus”

Thoreau „ Civil disobedience” esindab seisukohta, et inimesed peaksid käituma vastavalt oma südametunnistusele, mitte valistuse poolt ettekirjutatud seadustele. See kritiseeribAmeerika sotsiaalpoliitikat, eriti orjapidamist ja Mehhiko sõda.

Filosoofilised seisukohad

Essees „Civil disobedience” alustab ta väitega, et valitsusest praegusel kujul on rohkem kahju kui kasu ning et enamuse võim ei eksisteeri mitte selle pärast, et nad oleksid kõige legitiimsemate vaadetega, vaid selle pärast, et nad on tugevaim grupp. Ta rõhub sellele, et inimesed peaksid käituma nagu nad ise õigeks peavad, mitte järgima enamuse seisukohti. Kui valitsus on ebaõiglane, peaksid inimesed keelduma seadust täitmast. Inimene ei ole kohustatud pühendama oma elu kurjade asjade hävitamisele, kuid on kohustatud mitte osalema asjades, mida ta õigeks ei pea. Thoreau väitel sobib USA täpselt tema ebaõiglase riigi kriteeriumidega, sest toetab orjapidamist ja sõjalist agressiooni. Ta kahtleb kas valistuse reformimisel hääletamise abil miski muutuks. Ta ise keeldus protestiks orjanduse vastu nii, et keeldus makse maksmast ja sattus selle pärast vangalsse. Rohkem aga tegi ta seda ideoloogiliselt, st eraldus süsteemist täielikult, keeldudes selles osalemast. Tema arvates on selline vägivallatu protest parem viis valitsuse uuendamiseks, et inimene ei näe valistust objektiivselt kui ta ise selles sees on.
Thoreau arvates on tähtis, et looduslikud ressursid peaksid säilitatama eramaal ja metsik loodus eikellegimaal.Ta oli ka üks esimesi ameeriklasi, kes toetas Darwini evolutsiooniteooriat .Ta polnud kül rangelt taimetoitlane, ent eelistas seda, kuna liha söömine nõudis tema sõnul palju rohkem vaeva kui sellest kasu tõusis.
Thoreau ei hüljanud täielikult tsivilisatsiooni ega olnud ka täielik looduslaps . Selle asemel otsis ta midagi vahepealset, karjaseidülli, mis ühendaks kultuuri ja loodust. Tema filosoofia nõudis, et ta oleks vahendaja metskiku looduse headuse ja Põhja-Ameerika elanike vahel.Tema arvates peab ta olema õpetajana lähedal inimestele kes sellist õpetust vajavad. Ta oli mitmes mõttes elav pühak, puutepunkt metsiku loodusega, isegi kui maa, millel ta elas oli saadud Emersonilt kingituseks ja oli kaugel eraldatusest. Pärast oma reise Maine’i jõele, kus ta veetis aega tõelises puutumata looduses, muutus tema arvamus selle kohta sedavõrd, et ta hakkas tsivilisatsiooni rohkem austama ning leidis, et on vaja leida tasakaal nende kahe vahel.
Alkoholi kohta on Thoreau öelnud järgmiselt: „Ma olen hea meelega alati kaine ... Ma usun, et vesi on ainus targa mehe jook ; vein ei ole nii üllas jook, kui arvata võiks. Kas mitte kõik ei pea parimaks uimaks jääda purju õhust, mida nad hingavad?

Filosoofi kohast tänapäeval

.Kuna üldhariduskoolides Thoreau’d tihtipeale ei käsitleta, siis paljud ei teagi, kes ta oli või mis ta öelnud on. Siiski on paljudele tuttav vägivallatu protest, anarhia , looduslähedase elu väidetav õnnelikkus ning seisukoht, et suur osa kooliharidusest on täiesti tarbetu raamidesse surumine .
Kuna tema vägivallatu protesti ideest sai innustust selline isik nagu Mahatma Gandhi, siis kaudselt täna Thoureau revolutsioonilisele ideele, on India praegu vaba riik ning areneb kiiresti. Samuti sai tema orjusevastastest protestidest inspiratsiooni Marthin Luther King Jr. Ning praegu on orjapidamine USA-s keelatud.
Kindlasti mõjutasid tema looduseteemalised ja anarhistlikud esseed hipiliikumist ning ka tänapäeval on tihti teemaks see, kuidas valitsusest midagi kasu ei ole ja seoses Iraagi ja Afganistani konfliktidega on tekkinud palju vastakaid arvamusi sõjalise agressiooni vajalikkusest . Samuti on aeg-ajalt kuulda inimestest, kes järgivad Thoreau „Jalutuskäigus” esitatud ideed ja eralduvad ühiskonnast, et elada looduses ja olla vabad rahast, asjadekultusest ja muust, mis tsivilisatsioonis halba on. Näiteks võiks tuua Christopher McCandlessi, kes pärast keskkooli lõpetamist põletas oma raha ja dokumendid ning katkestas kõik suhted tuttavatega, et minna üksinda elama Alaskale, kus ta ka kaks aastat peale kadumist suri ja hiljem matkajate poolt leiti. 2007. Aastal jõudis kinodesse tema elulool põhinev film „Into the Wild ” ning mulle väga meeldis. Arvan, et temasuguseid võib lähitulevikus rohkemgi ette tulla, kuna üldine haridustase tõuseb ning mõistetakse, et osadele inimestele ei sobi tsivilisatsioonis elamine, et nad on vaid looduses elades õnnelikud.
Henry David Thoreau kirjutas oma teosed üle saja aasta tagasi, ent need siiani mõjutavad meie seisukohti. Kuidas ja mil määral – see on igaühe enda otsustada.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Henry_David_Thoreau
http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_David_Thoreau
http://www.transcendentalists.com/1thorea.html
http://www.transcendentalists.com/walking.ht m
http://www.biography.com/articles/Henry-David-Thoreau-9506784
http://en.wikipedia.org/wiki/Civil_Disobedience_%28Thoreau%29
http://en.wikipedia.org/wiki/Walden