Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Keeruliste helide valjustaju

Inimese kuulmissüsteemi ebalineaarsus tekitab harmoonilisi spektreid, niipea kui kaks siinusheli kõrva ärritavad. Teatud mõttes näibki kõrv harmoonilisi spektreid eelistavat. Tuleks niisis küsida, kas see eelistusharmooniliste spektrite ja puhaste intervallide suhtes on nii tugev, et mitteharmooniliste spektritega mäng on algusest peale mõttetu. Mainitud eksperimendis näib igatahes järelduvat, et kõrva eelhäälestus on võrdlemisi tähtsusetu Kui meid huvitab see, kuidas heli tegelikult tajutakse, on selle heli akustiline kirjeldus täiesti mõttetu. Inimese kuulmissüsteem pole riist, millega analüüsitaks sagedust, heli taset või spektrit ning mille näit, eeldusel et riist on korras, oleks ühesuguste signaali tunnuste korral alati ühesugune. Näiteks kaks sama sagedusega heli võivad vahel olla eri kõrgusega. Ilmselt sel põhjusel arvabki hulk tehnilise mõttelaadiga inimesi, et taju on subjektiivne. Tegelikult

Helitehnika ja akustika

8

doc

Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. Kuuldelävi (vaikseim heli, mida tajutakse) sõltub sagedusest, aga on umbes 0 dB lähedal; valulävi (millest tugevam heli põhjustab kuuldeelundites valu) on umbes 130 dB lähedal. Helikõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning helitugevuse lainete intensiivsus. Heliallika elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna (põhisagedus) kui ka selle korrapäraste osadena (ülemhelidena). Elastse keha võnkumisena tekkival helil on 4 põhiomadust:

Keskkonafüüsika

40

pdf

Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil

praktikas ning viiuli intonatsioonist. Teine osa väljendab uurimuslikku osa ning annab ülevaate tulemustest. Uurimistöö koostamisel kasutati muusikapsühholoogia artikleid. 1.1 Helikõrgus Heli on keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine, mis kandub edasi kõikjal, kus keskkond on elastne. Helikõrguse määrab peamiselt võnkesagedus ehk sooritatud võngete arv ajaühikus, mida antud töös ka uuritakse. Mida rohkem võnkeid ühes ajaühikus toimub, seda kõrgem heli on. Viiuli puhul sõltub võnkesagedus keele pingest, mida suurem on pinge, seda kõrgem on heli. (Muusikateooria algteadmised, vaadatud 07.12.15) Helid, millel on kindel kvaliteet vastavalt kontekstile, kutsutaks muusikalisteks helideks. Helikõrgusi lääne muusikas on umbes 87, alates 31 Hz kuni 4871 Hz'ni, sellest edasi muusikaliselt funktsioneerivat helikõrgust ei eksisteeri. Inimese kuulmissüsteem toob välja helikõrguse laiast helide ja müra mitmekesisusest

Muusika

7

doc

Muusikapsüholoogia

elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise seisukohast on olulisemaks tööks Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1863). Oluline, kuna 1)selles on kokku kogutud ja üldistatud kõik tolleks ajaks saadud teadmised heli tekkimisest, helide vahel kujunevatest seostest ning nende tajumisest inimese poolt.(Helid pole ainuüksi muusika kuid suur osa muusikapsüholoogia varasemast ajaloost kuni 20.saj. 2.pooleni sisuliselt just helide psüholoogia, kus uurimiseobjektiks on pigem muusika väikesed koostisosad kui muusika ise.);2)Introspektiivne e.enesevaatluslik uurimismeetod, mille õigsust polnud võimalik 19.saj.keskpaigas tõestada, kuigi edasise arengu käigus kinnitust leidnud

Muusikaõpetus

9

docx

Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse

meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Kui seda 1980. aastast pärinevat muusikapsühholoogia defi- nitsiooni kõrvutada tänapäevaste ettekujutustega teadusharu olemusest, siis võib-olla kõige suurem erinevus seisneb selles, et muusikapsühholoogiat ei püüta enam suruda kitsalt psühho- loogiateadusele omaste uurimismeetodite paradigmasse, vaid teda nähakse laiemalt kui inimese ja muusika vastastikuse suhte uurimist. Sõnaga mimesis tähistatakse kunsti võimet suurema või väiksema täpsusega kujutada või jäljendada meid ümbritsevat tegelikkust. Muusika (nagu ka arhitektuuri) puhul on vahekord tege- likkusega eriti keeruline, sest helisid on raske otseselt seostada muusikavälise reaalsusega. Sõnaga katarsis tähistatakse kunsti võimet sügavate emotsionaalsete läbielamiste kaudu tekitada kuulajas või vaatajas nn sisemise puhastumise efekti.

Psühholoogia

31

pdf

Füüsika meie ümber

(kaevandus, kanal, raudtee), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid, kosmoseaparaadid, saasteained jne. Kuid muu inimtegevusega seotu, nagu poliitika, kunst, sõjandus, religioon, psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on rohkem kui üks keha, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine 2 (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi

Füüsika

25

docx

Motzarti fenomen

Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart

Muusika

44

doc

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel

ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate

Muusika

Kommentaarid (0)