Kaksteistolümplast - taevalik perekond (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Airo Vainjärv
HT12-KE
KAKSTEIST OLÕPLAST – TAEVALIK PEREKOND
Referaat
Juhendaja :Annely Raudsepp
Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Zeus (Jupiter) 4
Hera ( Juno ) 5
Poseidon (Neptunus) 6
Hades( Pluto ) 7
Athena (Minewa/ Minerva ) 8
Apollon ( Apollo ) 9
Artemis ( Diana ) 11
Aphrodite (Venus) 12
Hermes (Mecurius) 13
Ares ( Mars ) 14
Hephaistos ( Vulcanus ) 15
Hestia (Vesta) 16
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed . Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid , nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat.

Zeus(Jupiter)

Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal , jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas.
Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis , et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka , valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana.

Hera(Juno)

Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvu­nud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all. Kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub , et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega , kellesse Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn.

Poseidon (Neptunus)

Poseidon oli kreeka veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest.Kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaikselt ratastel . Tavaliselt kutsuti Poseidonit maaväristajaks. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega ; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks . Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark .

Hades(Pluto)

Hades oli allmaailma sünge kuningas, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpust või maapealseid ja ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal , aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas.

Athena (Minewa/Minerva)

Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast : pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu , pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega.

Apollon (Apollo)

Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees , laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas, Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja , kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia . Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väl­jalennutatud noolele.

Artemis (Diana)

Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu - ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Artemis oli kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks(Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan , pks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene- kuujumalanna , kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustav kõiki taevalisi. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Oli antiigi lemmikjumalanna.

Aphrodite (Venus)

Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna , Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena.

Hermes (Mecurius)

Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma­laid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid – kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi – kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja.Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Kõigist jumalaist oli ta kõige nutikam ja kavalam, tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui sa päev vanaks . Tema esineb müütides jumalatest kõige sagedamini. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega.

Ares (Mars)

Ares oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud . Ares on põlatud kogu "Iliase" ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, samuti ka-nii imelik kui see ei ole-argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke , kelle Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull .

Hephaistos (Vulcanus)

Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp , kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi . Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana – ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas.

Hestia (Vesta)

Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastusündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli, Kui kuskil rajati koloonia, siis sealgi süüdati igavene tuli Hestia auks. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsideks

Kasutatud kirjandus

www.miksike.ee
www.vikipeedia.ee
www.annaabi.com
www.google.com