Kaksteist olümplast ja titaanid ! (0)

Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed rooma müoloogias.

Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed .

Titaanid ja kaksteist suurt olümplast

Titaanid , keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad . Nad olid päratud suured ja uskumatult võimsad. Neid oli palju, kuid ainult vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus . Tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid ,et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus Itaaliasse ja tõi endaga kaasa kuldse ajastu, täieliku rahu ja õnne peroodi, mis kestis seni, kuni ta valitses.
Teised tähtsamad titaanid olid Okeanos - jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys ; Hyperion, päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne , mis tähendab mälu ; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega- Atlas , kes kandis teavast oma õlgadel, ja Prometheus, inimsoo päästja. Vanematest jumalatest jäid ainult need Zeusi ilmumisel paigale ; nad nihkusid vaid madalamale positsioonile.
Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda alguses mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis ,, Ilias ’’ on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. ,,Iliases’’ mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni- seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laseb Poseidonil öelda ,et tema valitseb merd , Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele.
-2-
Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid , nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Homeros
ütleb, et isegi tuuled ei häirinud Olümpose rahu, seal ei sadanud vihma ega lund; pilvitu taevas piiras teda kõikjalt ja valge päikesehelk sädeles ta seintel.

Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna:

1. Zeus( Jupiter), peajumal
2. Poseidon (Neptunus), Zeusi vend
3. Hades ( Pluto ), Zeusi vend
4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Poseidoni ja Hadese õde
5. Hera ( Juno ), Zeusi naine
6. Ares ( Mars ) , Zeusi ja Hera poeg
7. Athena ( Minerva ), Zeusi laps
8. Apollon (Apollo), Zeusi vend
9. Aphrodite (Venus), Zeusi vend
10. Hermes (Mercurius), Zeusi laps
11. Artemis (Diana), Zeusi laps
12. Hephaistos ( Vulcanus), Zeusi laps
-3-
Zeus (Jupiter)

Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid.
Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu- tamm. Tema oraakel elas Doonau tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid.
-4-
Hera ( Juno)

Tema oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Peamiselt on ta tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Herale oli täiesti ükskõik, kui palju üks või teine Zeusi armupartner süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühteviisi. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeus kaasa mingit auhaavamist.
Ühes kuulsas müüdis, kuldvillaku otsimise loos , on Hera kangelaste armuline kaitsja ja suurtele tegudele innustaja; kuid seda ainult selles loos. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste juamalanna ja nende abistaja. Eileithyia , kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar.
Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. Argos oli tema lemmiklinn.
Hera ja Zeus .
-5-
Poseidon (Neptunus)

Tema oli merede valitseja. Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Poseidoni naine oli Amphitrite, titaan Okeanose lapselaps. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt.
Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui ka muudegi teenuste eest.
Tavaliselt kutsuti Poseidoni maaväristajaks ja teda kujutati alati, kolmhark käes; selle riistaga võis ta väristada ja raputada, mida iganes soovis.
-6-

Hades (Pluto)
Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sa liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja eda seda soovinudki. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise.
-7-
Pallas Athena ( Minerva)
Tema oli ainus Zeusi tütar. Ema tal polnud. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast . Lahingujumalanna. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsioono, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse ,et inimesed seda kasutada saaksid.
Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole.
Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks- Parthenoseks- ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn ;oliivipuu, mille ta tõi, oli tema puu, öökull tema lind.
-8-
Phoibos Apollon (Apollo)
Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Keda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist’’. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees , laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rokem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iila üle tema huulte. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,, huntide jumal’’, ,, valgusejumal ’’ ja ,,Lüükia jumal’’.
Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja . Tema puu oli loorberipuu . Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk.
-9-

Artemis (Diana)
Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuväärne amet naisterahavale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna).
Hilisemats poeemides identifitseeritakse Arteemist Hekatega. Temale oli pühendatud küpress ja kõik metsloomad , eriti aga põder.
-10-

Aphrodite (Venus)

Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna ,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses.
Kuid Aphroditel oli ka teine külg. Muidugi mõista jäi ta kahvatumaks ,, Iliase ’’, kus jutustati peamiselt kangelaste lahingutest. Seal oli Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta . Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimese üle.
Enamikes müütides oli Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik.
-11-
Hermes ( Mercurius)
Zeus oli tema isa ja Maia , Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid ka tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi, heeroldisaua. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitmata niisama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalalaist oli ta kõige nutikam ja kavalam; tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui sai päeva vanaks . Hermes oli kaubanduse- ja turujumal ning kaupmeeste kaitsja. Selle tõsiasja omapäraseks kontrastiks oli see, et Hermes oli surnute pidulik teejuht, teavaheerold, kes näitas hingedele teed alla viimsesse koju.

-12-
Ares (Mars)

Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad- nagu Homero teatab - teda põlgasid.
Tõepoolest, Ares on põlatud kogu ,,Iliase’’ ulatuses. Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks; samuti ka- nii imelik, kui see ei ole- argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Lahingus on Aresel oma saatjaskond, kes peab sisendama südidust. Roomlastele meeldis Mars rohkem kui kreeklaste Ares. Ares esines müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiirilene isiksus. Temal ei olnud eelistatud linna. Märkigem, et tema lind oli rasakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele.
-13-

Hephaistos (Vulcanus)
Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombkas. Homerose müütides pole Hephaistosel karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge aus see kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab tavalistele elamisasemeid. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal.
Hestia (Vesta)
Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis, neitsilik jumal. Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukolde- Jumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidid perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale . Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle , kus põles igavene tuli. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks.
-14-
Kasutatud kirjanuds
Edith Hamilton ,,Antiikmütoloogia’’ lk. 19-30
-15-
Sisukord

Sisukord......................................................................................................................1
Titaanid ja kaksteist suurt olümpost...................................................................2-3
Zeus..............................................................................................................................4
Hera..............................................................................................................................5
Poseidon........................................................................................................................6
Hades............................................................................................................................7
Pallas Athena...............................................................................................................8
Phoibos Apollon............................................................................................................9
Artemis.......................................................................................................................10
Aphrodite....................................................................................................................11
Hermes.........................................................................................................................12
Ares..............................................................................................................................13
Hephaistos ja Hestia................................................................................................ 14
Kasutatud kirjandus...................................................................................................15
-1-