Seakasvatuse eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Kordamisküsimused SEAKASVATUSES

Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused
Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma - ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks.
Sigade suur viljakus: poegimise kohta 10–12 põrsast.
Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke
Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2.
Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid:
• Sigimise alguse vanus.
Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ( kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal .
• Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda.
• Sigimisea kestus või sigimisvõime kasutamisaeg, s.o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.–4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad.
Suhteliselt lühike tiinusperiood: Keskmiselt 111–117 päeva, kõikudes. Pesakonna
suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest .
Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi , peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub
selleks 6–7 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 4–5-kuuselt.
Kõrge tapasaagis : (75–85%, veistel 55–65%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem.
Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta.
Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes.

Sigade reproduktsioonijõudlus
1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250–300 ml (maks. 900) ja spermatosoidide kontsentratsioon on 0,2 miljardit 1 ml-s. Kuldi spermas sisaldub kuivainet vaid 5% (vett 95%), milles on 3,8% proteiini . Sperma kvaliteeti hinnatakse organoleptiliselt – määratakse ejakulaadi maht, värvus ja lõhn. Täpsemaks analüüsiks uuritakse spermat mikroskoobiga, millega selgitatakse välja spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta.
2. Emiste viljakus
3. Emiste piimakus
Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu:
I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase.
Paljude katsete põhjal on selgunud , et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200–220 kg) piisab 2,2–2,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal.
II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 5–5,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea.
III. Emiste piimatoodang oleneb pesakonna suurusest (imetatavate põrsaste arvust, sest põrsas imeb tavaliselt ühte nisa ). Suurema põrsaste arvuga emised toodavad ka rohkem piima.
IV. Laktatsioonifaasi mõju emise piimatoodangule. Emiste piimaand on suurim 3.–5. laktatsiooninädalal. Sel ajal võib päevane piimatoodang parematel emistel ulatuda 10 kg-ni ja üle selle.
V. Imetava emise söötmise mõju tema piimatoodangule. Imetava emise toitainete tarve on tunduvalt suurem, kui see on tiinusperioodil. See on seletatav sellega, et emis eritab piimaga palju toitaineid ja imetamisperioodil intensiivistub ka kõikide siseorganite töö, mistõttu toitaineid kulub rohkem. Et imetavad emised kasutavad piima tootmiseks ka kehaaineid, on nende otsese toitainetarbe määramine praktikas raske. Vaatamata kehavarude kasutamisele sõltub emise piimaand eelkõige tema söötmisest imetamisperioodil. Emiste madal söötmistase imetamisperioodil vähendab eelkõige nende kehamassi. Emiste piimaandi on praktikas raske määrata. Et põrsad imevad väga tihti (imemiste vahe on 1–1,5 tundi), siis emise piimatoodangu määramiseks tuleb pesakond kaaluda enne ja pärast imemist. Piimaejektsiooni esilekutsumiseks süstitakse emistele eelnevalt oksütotsiini.
4. Põrsaste sünnimass
Sigade viljakuse kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kui suured on vastsündinud põrsad ja kas põrsapesakond on ühtlane. Ei ole mingit kasu suurest pesakonnast, kui põrsad on väikesed ja nõrgad ning lõpevad esimestel päevadel või jäävad kasvus kängu.
5. Põrsapesakonna mass võõrutamisel
Pesakonna võõrutusmass on üheks seakasvatuse üldist taset iseloomustavaks näitajaks, kuna ta näitab nii emise piimatootmisvõimet kui ka tema emaomadusi ning põrsaste elujõudu ja kasvuenergiat. Pesakonna võõrutusmass oleneb võõrutatavate põrsaste arvust ja nende võõrutusvanusest. Neljanädalaselt võõrutatud kümnepõrsalise pesakonna kogumass on tavaliselt 70 kg ümber, kahe kuu vanuselt kaalub hästi arenenud põrsapesakond aga 180 kg ja rohkem.

Sigade nuumajõudlus
Sigade nuumajõudlust hinnatakse peamiselt kolme näitaja alusel:
1. Kasvukiirust näitab ööpäevane keskmine juurdekasv.
Keskmine juurdekasv saadakse, kui perioodi kogu juurdekasv jagatakse perioodi pikkusega (päevade arvuga). Mida kiiremini sead kasvavad, s.o. mida rohkem nad päevas juurde võtavad, seda varem saavutavad nad tapaküpsuse ja seda vähem kulub elatuseks sööta ning seda väiksemad on toodanguühiku kohta tehtavad kulutused.
2. Sigade kasvukiirust peegeldab ka teine nuumajõudluse näitaja – varavalmivus.
• Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Kiirekasvulised sead saavutavad 100 kg kehamassi juba 150 päevaga, aga aeglaselt kasvavatel sigadel kulub selleks üle 200 päeva.
3.Söödaväärindus näitab, kui palju kulub sööta 1 kg kehamassi juurdekasvuks.
Eestis aretatavatel tõugudel kulub kontrollnuuma andmetel 1 kg massi-iibe kohta ligikaudu 3-3,5 kg standardjõusööta (16% proteiinisisaldusega
segajõusööt).

Sigade lihajõudlus
Lihajõudlust iseloomustatakse paljude näitajate alusel:
lihakeha pikkus, seljapeki paksus, lihassilma pindala, tailiha sisaldus, lihakeha, pH, tapasaagis, sinkide suurus.

Suguküpsus ja sugulise kasutamise iga
Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg kehamass juures ja pärast 1 või 2 innatsükli möödumist. Selleks ajaks peaks olema toimunud esimene seemendus. Aastavanuseid noorkulte võib kasutada intensiivselt.

Östraaltsükkel, selle faasid
Alates puberteedist korduvad emisel östraaltsüklid iga 21 päeva järel. Erandiks on imetamis- ja tiinusperiood.
Faasid:

Proöstrum e innaeelne faas
Östrum e innafaas
Metöstrum e innajärgne faas
Diöstrum e soikefaas

Inna kulg ja optimaalne seemendusaeg

Innaeelne faas – kestab 2-3 päeva, emised muutuvad rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga karata. Häbemel intensiivistub punetus , pundumine, tursumine, alumine häbemesopp muutub ümaraks.
Innafaas – 1,5-2,5 päeva, emised muutuvad rahutumaks, hakkavad rohkem sööma, häälitsevad. Häbemel turse ja punetus vähenevad, alumine häbemesopp muutub teravamaks. Tupeesiku limaskest muutub kahvatumaks, innaaegne eritis muutub selgeks, hiljem kleepuvaks. Paigalseisurefleks
Innajärgne faas – emistel ei ole enam paigalseisurefleksi. Häbeme muutused kaovad vähehaaval, häbe muutub kahvatuks, jahedaks. Alguses eritub tugevalt kleepuvat lima, seejärel muutub tupe limaskest kuivaks.

Optimaalne seemendusaeg: emis on seemendamiseks valmis, kui tal esineb paigalseisurefleks, mis tekib tavaliselt innafaasi alguses. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Sugurakkude suure arvu tõttu võib ovulatsiooniperiood kesta 4-6 h. Sugurakud on küll 20-24 h eluvõimelised, kuid viljastumisvõime on parim 4-6 h peale ovulatsiooni. Spermidel kulub emassuguorganitesse jõudmisest veel u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust.

Paarituste ja poegimiste plaanimine

Sigade kunstlik seemendamine

Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine

Emiste ahtrus ja abort

Emisepiim , piimakus ja seda mõjutavad tegurid

Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine

Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine
16. Põrsaste võõrutusviisid
17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine
Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus . Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao-sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid . Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil ilma suuremate piiranguteta, kuid tuleb jälgida, et liiga suured söödakogused ei koormaks seedetrakti üle. Probleemide tekkimisel tuleb põrsaid sööta tagasihoidlikumalt. Möödalaskmised võõrutusperioodil vähendavad põrsaste jõudlust ja sead saavad realiseerimisküpseks hiljem.
18. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul
19. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine
Tiinete emiste söötmisel tuleb lähtuda nende kehamassist ja konditsioonist. Rühmasulus pidamisel tuleb valida ühte sulgu enamvähem ühesuurused- ja rasked emised. Söötmistase tiinetele emistele tuleks määrata lähtuvalt nende toitumisskoorist. Imetamisel tugevasti lahjunud emiseid tuleks sööta tiinuse ajal tugevamini, nende emakavälise kehamassi juurdekasv peaks olema 40 kg. Võõrutusjärgselt keskmises toitumuses olevaid emiseid võiks sööta arvestusega, et nende emakaväline kehamass suureneks tiinuse ajal ligikaudu 20 kg võrra. Pärast põrsaste võõrutamist heas konditsioonis olevaid emiseid võib sööta vastavalt nende elatus- ja lootetarbele. Et imetamisel kasutavad emised piima tootmiseks keha rasvasisaldust, siis tiinusaegse emakavälise kehamassi juurdekasvuks on tarvis katta eelkõige emise energiatarve.
20. Imetavate emiste söötmine ja pidamine
Imetamisel tuleb emiseid tugevasti sööta, sest piima sünteesiks vajab emis rohkesti energiat ja söödatoitaineid. Talle tuleb pakkuda sööta nii palju, kui ta süüa suudab. Emised tarbivad sööda kuivainet umbes 3% kehamassist. Sööda tarbimine oleneb lisaks emise suurusele ka tema söötmistugevusest eelnenud tiinusperioodil – sel ajal ülesöödetus emisel on isu halb ja liigsoojas laudas peetavatel emistel isu väheneb.
21. Eesti seatõud
Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud.
Eesti peekonisiga – parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud.
22. Ristamine seakasvatuses
Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine puhasaretusel oleks väheefektiivne või isegi võimatu.
Seakasvatuses kasutatakse erinevaid ristamiskombinatsioone:

Kahetõuline ristamine – suure nuuma- ja lihajõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB
Kahetõuline tagasiristamine – paaritatakse ristandemis ühega lähtetõugude kultidest. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB x Tõug A või B----- F2: ristandsead lihaks
Kolmetõuline ristamine - arenenud seakasvatusega riikides enam levinud aretusvõte kõrge jõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB x Tõug C----- F2: ABC (ristandid lihaks)
Neljatõuline ristamine – kasutatakse ulatuslikult Saksamaal.

Tõug A x Tõug B Tõug C x Tõug D
F1: AB x CD
F2: ABCD (tarbe ehk tapasead )

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 35 allalaadimist

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #1

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #2

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #3

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #4

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #5

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #6

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #7

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #8

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #9

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #10

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #11

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #12

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eleri Õppematerjali autor

sigade lihajõudlus sigade reproduktsioonijõudlus emiste piimakus

Sarnased õppematerjalid

pdf

SEAKASVATUS teemad

võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum 1931 Eestis Kuremaa Seakasvatuse katsejaam (10a) 1957 Eestis Kehtna Seakasvatuse katsejaam Metoodika 1: mõõtmine toimub 2 punktis: (elusa sea pekipaksuse mõõtmine) Viimase roide joonel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas: - X1 seljapeki paksus 1 - X2 seljalihase läbimõõt 11. 12. roide vahel e 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 - X3 seljapeki paksus 2 Nende näitajate alusel arvutatakse ,,Piglog 105"

Loomakasvatus

doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaar

Põllumajanduse alused

docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See

Seakasvatus

docx

Seakasvatus

Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljaku

Loomakasvatus

doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28%

Seakasvatus

doc

Seakasvatuse eksamiküsimused

emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid (sektsioone) hõivata põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad

Toiduainete loomne toore

pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 1

Põllumajandus

pdf

SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põr

Loomakasvatus

Rohkem sarnaseid