Kaksteist olüplast - taevalik perekond (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

GÜMNAASIUM
Referaat
KAKSTEIST OLÜPLAST – TAEVALIK PEREKOND
Nimi
10 A
2009
Sisukord

Sissejuhatus........................................................................................................3

Zeus & Hera ........................................................................................................4

Poseidon & Hades..............................................................................................5

Athena & Apollon ...............................................................................................6

Artemis & Aphrodite ..........................................................................................7

Hermes & Ares ...................................................................................................8

Hephaistos & Hestia ...........................................................................................9

Kasutatud kirjandus..........................................................................................10
Sissejuhatus
Kaksteist olüplast elasid Olümposes, tänu millele neid nii kutsuti. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid , nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Kaksteis olüplast moodustasid taevaliku perekonna:

Zeus ( Jupiter ), peajumal ;siis tema kaks venda:

Poseidon ( Neptunus )

Hades ( Pluto )

Hestia (Vesta), nende õde

Hera (Juno), Zeusi naine

Ares ( Mars ), nende poeg
Zeusi lapsed:

Athena (Minerva)

Apollon ( Apollo )

Aphrodite (Venus)

Hermes ( Mercurius ) ning

Artemis ( Diana ) ja Hera poeg

Hephaistos ( Vulcanus ), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana.
ZEUS
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus tänu oma emale pääseda. Vanemaks saades kukutas ta oma isa segades võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama . Zeus nõudis, inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusi. Ta ei abistanud kunagi valelikke. Tal oli komme olla oma naisele truudusetu. Oma armukestele lähenes ta erinemval viisil. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
Hera ja Zeus.
HERA
Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Tema üks peamisi tegevusi oli karistada naisi, kellesse Zeus armunud oli, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Tema ohverdamatu raev jälitas neid naisi ja isegi nende lapsi. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus . Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju.Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist. Ta üritas tappa Heraklest ja ta vihkas kõiki troojalasi, ta ei puhkanud ennem, kui Trooja oli varemetes. Rooma usundis vastab talle Juno.
POSEIDON
Tema oli merede valitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Peale selle, et Poseidon oli merede isand , kinkis ta inimestele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus.
Poseidon Hades
HADES
Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Ta polnud teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Ta oli surma jumal, kuid mitte surm ise. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus.
PALLAS ATHENA
Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki . Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast . Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna.Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Kolmest neitslikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.
Athena Apollon
PHOIBOS APOLLON
Zeusi ja Leto peog ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apollon oli muusikant, kes lõbustas Olümpust oma kuldsel lüürikal mängides, laskurite jumal, tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumatate ja inimsete vahel, õpetades inimestele jumalate tahtmist teada saama. Samuti oli ta ka puhastaja , ta võis isegi süüdlaselt maha pesta sugulaste vere. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni . Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Vana-Rooma: Apollo.
ARTEMIS
Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpuse neitsist-jumalast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuvärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku mooruse kaitsja kõikjal. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.
Artemis Aphrodite
APHRODITE
Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta on Zeusi ja Dione tütar. Teda kujutatakse ka reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Tema abikaasaks on Hephaistos. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus.
HERMES
Zeus oli tema isa ja Maia , Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate , spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalatest oli ta kõige nutikam ja kavalam; tegelikult oli ta meisterlik varas , kes alustas oma karjääri juba enne, kui sai päeva vanaks . Kui ta oli sündinud varastas ta koheselt Apolloni karjad , Zeusi käsul andis ta loomad omanikule tagasi ja sai Apollonilt süü andeks, sest kinkis talle lüüra. Hermes oli surnute pidulik teejuht, taevaheerold, kes näitas hingedele teed alla viimsesse koju. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius.
Hermes Ares
ARES
Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad, teda põlgasid. Paljud rõõmustasid Arese lahingutöö üle, kuid veelrohkem selle üle, et nad pääsesid halastamatu jumala raevu eest. Teda nimetati tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks ja ka argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Lahingus oli Aresel oma saatkond . Ares ei ole kindlapiiriline isiksus. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Mars.
HEPHAISTOS
Hephaistos oli Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Tulejumal , kes mõnedel allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes aga ainult Hera poeg. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Räägiti, et tema ema viskas ta taevast alla kui märkas, et poeg on lonkur , teisalt, et seda tegi Zeus, kui too püüdis Hera eest seista. Hephaistos oli Olümposel kõrge au sees kui surematude töömees, nende ralvameister ja sepp , kes valmistas taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi . Ta oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hephaistos oli sepatöö patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.
Hephaistos Hestia
HESTIA
Hestia oli Zeusi õde ja neitsilik jumal. Temal pole väljakujunenud isikupära. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Vana-Rooma analoog oli Vesta.
Kasutatud kirjanus

http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus

http://et.wikipedia.org/wiki/Hera

http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon

http://et.wikipedia.org/wiki/Hades

http://et.wikipedia.org/wiki/Athena

http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon

http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis

http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite

http://et.wikipedia.org/wiki/Hermes

http://et.wikipedia.org/wiki/Ares

http://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos

http://et.wikipedia.org/wiki/Hestia

Antiikmütoloogia/ E. Hamilton

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 7 allalaadimist

Kaksteist olüplast - taevalik perekond #1

Kaksteist olüplast - taevalik perekond #2

Kaksteist olüplast - taevalik perekond #3

Kaksteist olüplast - taevalik perekond #4

Kaksteist olüplast - taevalik perekond #5

Kaksteist olüplast - taevalik perekond #6

Kaksteist olüplast - taevalik perekond #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

InFoKatHa Õppematerjali autor

Referaat

12 olüplast zeus athena hermes apollon taevalik perekond

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

12 olümplast- taevalik perekond

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav

Ajalugu

doc

Kaksteist olümplast - taevalik perekond

....lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13 Hephaistos (Vulcanus) .....................................................................lk 14 Hestia (Vesta) ...................................................................................lk 15 Kasutatud kirjandu .........................................................................lk 16 2 Olümpos Kaksteist olümplast taevalik perekod. Mis asi on üldse Olümpos? Miks taevalik perekond? Olümpos oli mäetipp. Seda nimetatakse ka salapäraseks paigaks, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. Sinna sissepääs kujutas endast suur pilveväravat, mida valvasid aastaajad (hoorid). Jumalad veetsid aega seal mõnusalt: magades ja söödes. See oli täieliku õndsuse paik. Samuti räägitakse, et seal ei sadanud vihma ega lund, seal oli alati mingisugune päikesekiir olemas

Kirjandus

doc

Kaksteist olümplast

.......................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest kõige tähtsam ning tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Titaanide järglased oli jumalad, ning esimesed Olümpose jumalad sünnitasidki Kronos ja Rhea. Tähtsamaid

Kirjandus

doc

Kaksteist olümplast - Taevalik perekond

Pärnu Hansagümnaasium Kaksteist olümplast-Taevalik perekond Referaat Koostaja: Silver Naar Juhendaja: Tiiu Sarv Klass: 10.b Pärnu 2008 Sissejuhatus Kreeklastel polnud "Top Kümmet" listi jumalatest, kuid neil oli "Top Kaksteist", Kreeklased ei uskunud, et jumalad l6id maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa

Kirjandus

docx

Kaksteist olümplast- taevalik perekond

Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos

Kirjandus

docx

Olümpose jumalad

Zeus 1 ÜLESANDED Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli 25 last. 2 TÄHTSAMAD TEOD: Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks

Ajalugu

doc

Kaksteist kreeka jumalat

Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos

Kirjandus

rtf

12 jumalat

Sissejuhatus Rooma mütoloogias kutsusid hellenid kahteteist jumalat olüplasteks nende asukoha järgi. Nad elasid taevaliku perekonnana Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olüpose mängi kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olüposel oli täielik rahu, isegi tuuled ei häirinud, seal ei sadanud vihma ega lund. Oli vaid pilvitu taevas ja päikesekiired. Kaheteistkümneks jumalaks taevalikus perekonnas olid Zeus, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Artemis, Hades, Hera, Hephaistos, Hermes, Hestia ja Poseidon. Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg.Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki al

Eesti keel

Rohkem sarnaseid