Vakuraamatud Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemel määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud Rakmetegu teotöö alaliik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees kas hobuse või härjapaari ja rakendiga Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu. Manufaktuurid Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad
Mis on keskaeg?-Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis P...
Hetkel näiteks reisijal Tallinnast naabrite pealinna Riiga sõita on üks suur kannatuste rada, mitu ümberistumist ja meeletu aja kulu. Minu enda unistus oleks küll, et õhtul minna rongi, oma mugavasse kupeesse, nautida sööki-jooki restoranivagunis ja olla järgmise päeva lõunaks näiteks Leedus, Vilniuses või isegi Poolas, Varssavis. Ootan, et saaks juba kasutada sellist võimalust. Nii palju, kui ma internetist infot leidsin siis lõuna suunaline kaubavedu on veel komplitseeritum. Kauba mitme kordne ümber laadimine ajagraafikud, rööpmelaiuste vahede erinevus. Logistiliselt ei ole selline valik kuidagi efektiivne ega rääkimata veel säästlik. Seega eelistavad balti maade logistika firmad jätkuvalt maantee transporti. Kindlasti on maantee- ja raudteetranspordil omad plussid ja miinused. Kuid kui meie riik tahab vähendada kaubaautode osakaalu maanteedel siis kindlasti on raudtee valdkond mida peaksime jõudsalt arendama
reguleerimist rahvusvahelisel tasandil. Nende reeglite ja dokumentide tundmine vastavalt nõuetele lihtsustab kaupade vedu meritsi ja vähendab tarneaega. Antud referaadis on uuritud merelaevaduse ajalugu, mõned vajalikud tingimused merelogistikas ja välja selgitatud Eesti ja mailmaa laevanduse tunnused. Lisaks, referaadis on esitatud merekonteinirite tüüpid, kuidas on korraldatud kaubavedu mitme sammuga ja mis ootab üldiselt Eesti ja mailmaa merelaevandust tulevikus. 1. MERELAEVANDUSE AJALUGU Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930. aastate teisel poolel Läänemere-äärsete riikide ning Euroopa ja maailma kontekstis muljetavaldav. Eesti oli kaubalaevastiku kogutonnaažilt tuhande elaniku kohta sel ajal Läänemere-äärsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal
Tõmbamise põhimõte välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine. Tõmbamise meetodid: 1. Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures 2. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) 3. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel 4. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks 5. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja asjatut tööd. Kaban põhimõte (jaapanlased) saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab. Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist. Kabani eelised: 1. Lihtne ja arusaadav protsess 2. Kiire ja täpne info 3. Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes 4. Muudatuste kiire jälgimine 5. Protsessi võimekuse piirid on lihtsalt määratletud ja identifitseeritavad 6. Välistatud...
Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika Kaarel Eenpalu astus tagasi ja uue valitsuse moodustas Jüri Uluots. Piirangud demokraatiale jäid kehtima. Oktoobri algul hakkasid laevadega Eestist lahkuma balti sakslased ja Saksastunud eestlased. (operatsioon Umsiedlung). Seoses II maailmasõjaga suurenesid majandusraskused, vähenes kaubavedu ja kujunes talongikaubandus. Selle tulemusel aktiviseerusid vasakpoolsed ringkonnad. Välispoliitika Eesti sattus välisoliitilisse isoloatsiooni ja hakkas sõltuma Nõukogude Liidust. Püüti tihendada suhteid Läti ja Leeduga, kes olid sarmases olukorras. Venemaa alustas Soome vastu Talve sõda ja kasutas ründamiseks Eesti lennuväljasi. Eesti ametlikult protesti ei avaldanud. Okupatsioon 1940 Leedut süüdistati lepingu rikkumises, mille tulemusel 16 juunil sisenesid Vene väed Leetu
pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. 7. Nimetada logistika funktsionaalsed valdkonnad. • transport (raudtee-, maantee-, vee-, õhu- ja kombineeritud transport) • kaupade käitlemine • varude juhtimine • hankimine ja ostmine • pakendamine 8. Nimetada logistika funktsiooniülesed valdkonnad. • tootmislogistika • jaotuslogistika (laondus, varude juhtimine, klienditeenindus, veondus) • kaubavedu koos lisateenustega (veokorraldus, ekspedeerimine) • logistika klienditeenindus • logistika juhtimine (administreerimine) • tarnete juhtimine • ostujuhtimine • tarneahela juhtimine • tagastuslogistika • humanitaarlogistika 9. Kuidas on seotud ettevõttes omavahel turundus ja logistika? Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
reisijate transportimiseks) transpordivahendid, maavarad). + suur mahutavus, Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod + mugavus reisijateveol ja suur kiirus (kiirrong). + pole parkimisprobleeme - kaubavedu suhteliselt aeglane - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu - teede ehitamine kallis, - teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt Meretransport + vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - siis tuleb mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) vedu odav ja tööviljakus on kõrge. tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korra
olid peaaegu saksastunud. D) Elanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks(aadlikud, vaimulikud, ametnikud jt.). Teised ei saanud kuuluda gildidesse, tsunftidesse ega magistraati. 6. Rahvastiku juurdekasvu allikaks oli külaelanike ümberasumine linnadesse. Keskajal pidi pagenud talipoeg aasta ja päeva linnas redutama; 12. Saj. Tallinnas ja Riias 2. A. 7. Läänemere Läänemere idakallas ei pakkunud Inglismaale poliitilist huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti maadesse, ei teinud ta mingeid sõjalisi samme, et kaitsta Baltimaad Põhjasõjas. Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2. Keelati ära kõik teised usundid ja usuvoolud nii emamaal kui ka Rootsi võimualustes provintsides, Rikkujatele erinevad karistused, mitte tunnustajaid ähvardas riigist välja saatmine. 3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega
) 4) Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja. Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote kokkupanek teises kohas, ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu. 12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Sidevahendid ning nutiseadmed on riigis olemas, E-valimised, saab suurema osa asjadest teha ära arvutis või nutiseadmes. 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. Kõik teadlased lahkuvad Eestist. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Näiteks Shell, McDonalds, H&M, Calvin Klein, Apple
a. mõnede Euroopa riikide vahel. Kuna see lepe näitas elujõudu, siis võttis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) Sisemaatranspordi Komitee 1959.a. vastu TIR-konventsiooni, mis jõustus 1960.a. Seoses uute veotehnoloogiate kasutuselevõtmisega ja vajadusega laiendada TIR-reiimi kasutusala võeti 1975.a. vastu uus TIR-konventsioon. Oli selge, et rahvusvahelisel kaubaveol on ka väga palju riske ning ohte, mille minimiseerimiseks loodi 1975.a. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt kaubavedu reguleeriv dokument nimega ,,Customs Convention on the International Transport of Goods Under Cover of TIR Carnets". Dokumendi eesmärgiks on tagada, et kaup jõuab addressaadini puutumatult ja rikkumatult ning et oleks tagatud liiklusohutus. Järgnevas referaadis vaatleme põgusalt antud dokumendis ära toodud TIR veokite ehitusnõudeid. Need nõuded on kohustuslikud kõikidele TIR-vedusid tegevatele vedajatele. 3 2. Mõisted
elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong, lennuk, laev) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto, buss, trollibuss, tramm, rong, laev Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
Pankroti vältimiseks pidi raha iga hinna eest laekuma hakkama. Loodi Kohtukoda, mille eesmärk oli sundida tagastama riigikassast kõrvaldatud rahasummad. Samuti hakati Colberti algatusel looma riiklike manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni oldi välismaalt sisse veetud. Õpetajateks kutsuti mujalt meistreid. Tekkis merkantilistlik majanduspoliitika: seati kõrged tollimaksud, mis sundis tarbmima rohkem kodumaist. Colbert laskis ka rajada maanteid ja kanaleid, et hõlbustada kaubavedu. Hõivati ka laialdaselt asumaid Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ladina-Ameerikas ning Aafrikas. Õukonna elu Louis XIV oli elanud 1647-1650 aastatel majanduslikel põhjustel Palais-Royalis. Seejärel koliti õukonnaga valmimata Louvre. 1664. aastal sai Colbert peaintendandiks ning asus esimese asjana korda seadma Louvre. Colbert soovis, et kuningas seoks ennast pealinnaga, aga Louis ei sallinud Pariisi, sest ta oli kogenud seal fronde-aegseid rahvarahutusi. Kuningas
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Hong Kong´ist sai GATTi lepingupool, Hiina Rahva Vabariik nõustus WTO-sse tulema täiesti laiendatud nimega "Eraldi tavadega Taiwani, Penghu, Kimneni ja Matshu territoorium" (Hiina Taipei). Need 28 riiki, kes ei ole WTO liikmed, on seal järelvaatajad, kes hetkel peavad nendega läbirääkimisi seoses liikmeks astumisega. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et Eesti asub majanduslikult väga heas kohas. Meil on merepiir ja tänu sellele meil on hästi arenenud kaubavedu mööda merd teiste riikidega. Sammuti majanduse heaolu tagavad majandusega seonduvad organisatsioonid nagu WTO, NAFO jm organisatsioonid kuhu kuulub ka Eesti ja mis reguleerivad kauba ja teenuse vahetamist üle maailma. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org/wiki/WTO#History www.nafo.ca/
ning pidada maapealsete teenistustega raadiosidet. Kapten peab olema valmis tegema võimalikke muutusi näiteks ilmastikutingimuste muutumise korral. Osa lennuki kapteneid võivad peale asjakohase koolituse läbimist viia läbi lennuõpet; kogenumad lennuõpetajad võivad saada lennuametilt volituse pilootide lennuoskuste hindamiseks. 8 Kopteripiloot täidab erinevat tüüpi ülesandeid nagu näiteks reisijate ja kaubavedu, otsingu- ja päästetööd, maapealse liikluse jälgimine. Kopteripiloot võib töötada lennufirmas, piirivalve või õhuväe struktuurides. Tegeleda tuleb merereostuse avastamisega, Eestis on üheks probleemiks talvel merejääle hättasattunud kalameeste päästmine. Piirivalve Lennusalga kopteripiloodid teostavad maismaa- ja merepiiri kontroll-lende, vajadusel inimeste päästmist merelt. Tarviduse korral abistatakse politseid, meditsiini- töötajaid, päästetöötajaid.
sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmise eest. Talviti käis ju kaubavedu maismaad mööda ning Lääne-Euroopa ja Skandinaaviamaad vahetasid kaupu Lõuna-Venemaa ja Pärsiani välja. Linnuse asukoht oli valitud nii, et rannikuni jäi vähemalt ühe päeva tee, nõnda oli võimalik ennetada ootamatuid rünnakuid mere poolt ja ida poole 5 km kaugusele ehitati julgestuseks väike abilinnus. Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga
Kõige suuremal määral kasutatakse pinnakogude vett põllumajanduses ning tehastes, tootmiseks. 26. Kas on probleeme veekogude puhtusega? Tõsisemaid probleeme vee puhtusega ei ole siiamaani registritesse kantud. 27. Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Suurbritannias esineb laevatatavaid veekogusid.Nende veeteede tähtsus on suur,sest neid teid mööda käib teatud määral siiski kaubavedu ning inimtransport.Eriti levinud on turismimajandus,sest Thames voolab läbi pealinna Londoni. Kasutatud materjal http://www.grida.no/climate/ipcc/regional/095.htm http://fenhydro.co.uk/Flooding_rivers.htm http://tradeport.org/ts/countries/uk/wofact.html http://www.pupilvision.com/yeareleven/rivers1.htm http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_natural_disasters_in_the_United_Kingdom http://www.ontheline.org.uk/explore/journey/uk/geography.htm http://www.amazon.co
5% aastas, Aasias isegi kuni 9% aastas. Õhutranspordi poolt veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: · kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) · kaubad, mille hinna ja kaalu suhe on suur (juveelid, mobiiltelefonid jne) · kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile juurde lisaväärtust · ekspress-saadetised · uudisväärtusega kaubad (ajalehed, ajakirjad jne). Õhutranspordi kaubavedu toimub peamiselt kaubalennukitega, mis lendavad kindlatel liinidel kindla regulaarsusega. Osa kaubast toimetatakse lähtepunktist sihtpunkti tsarterlendudega, ehk spetsiaalselt tellitud lendudega. Arvestatav osa lennuvedude kaubast veetakse sihtpunkti ka reisilennukite pagasiruumides. Lennuvedude puhul on saanud tavapäraseks, et sellega seotud töö on jaotatud erinevate osapoolte vahel. Lennukeid omavad ja/või haldavad lennufirmad teostavad lennud lähtepunktist sihtpunkti
5% aastas, Aasias isegi kuni 9% aastas. Õhutranspordi poolt veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: • kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) • kaubad, mille hinna ja kaalu suhe on suur (juveelid, mobiiltelefonid jne) • kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile juurde lisaväärtust • ekspress-saadetised • uudisväärtusega kaubad (ajalehed, ajakirjad jne). Õhutranspordi kaubavedu toimub peamiselt kaubalennukitega, mis lendavad kindlatel liinidel kindla regulaarsusega. Osa kaubast toimetatakse lähtepunktist sihtpunkti tšarterlendudega, ehk spetsiaalselt tellitud lendudega. Arvestatav osa lennuvedude kaubast veetakse sihtpunkti ka reisilennukite pagasiruumides. Lennuvedude puhul on saanud tavapäraseks, et sellega seotud töö on jaotatud erinevate osapoolte vahel. Lennukeid omavad ja/või haldavad lennufirmad teostavad lennud lähtepunktist sihtpunkti.
.................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juriidiliseks aadressiks on Merivälja tee 5, Tallinn. Ettevõttes töötab 2015 aasta seisuga viis töötajat neist kaks on juhatuse liikmed. 2016 aasta seisuga on ettevõtte põhitegevusala kaubavedu merel ja rannavetes, lisaks sellele on ettevõttel kaks lisategevusala kaubaladude töö ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus. Kaubavedu merel ja rannavetes toimub põhiliselt Balti-, Põhja- ja Vahemere piirkondades. Ettevõtte põhikapital on 26 460 eurot. Cargohunters AS´i põhivaraks on kodulehekülje järgi kolm laeva 90ndatest, kuid majandusaasta aruande järgi omab ettevõtte kahte laeva läbi tütarettevõtte
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem
2. Info liikumine meretranspordis. Elektroonilise andmevahetuse vajalikkus meretranspordis. Meretranspordi sektoris võib organisatsioonid grupeerida vastavalt nende rollile transpordiprotsessis. Selliseid gruppe on neli: - füüsiline grupp;-organiseeriv grupp;-finantsgrupp;- autorisatsiooni/võimuesindajate grupp. Füüsilisse gruppi kuuluvad sellised organisatsioonid, kes tegelikult kaupa liigutavad. Selliste organisatsioonide põhitegevusteks võivad olla kaubavedu laevadel, nende laevade laadimine-lossimine, multimodaalsed veod jms. Siia gruppi kuuluvad kaubasaatjad, -saajad, vedajad, stividorifirmad, laevaliinid jms. Organiseerivasse gruppi kuuluvad laevaagendid, laevamaaklerid, ekspediitorid jms. Selliste firmade vastutada on see, et veoprotsess oleks sujuv, et ei tekiks asjatuid seisakuid. Siia gruppi kuuluvad organisatsioonid esindavad füüsilise grupi organisatsioone transpordiketi mingis osas (nt sadamas), v.a stividorifirmad.
Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks)
Väga suurt mõju avaldas Eesti kaubanduse arengule kiire infotehnoloogia areng. Tänu riigi väiksele territooriumile laienesid kõik uuendused ning kaasaegsed tendentsid. Tänu infotehnoloogiale, mille arengus on Eesti maailmas esirinnas, areneb edukalt ka logistika, mis omakorda soodustab optimaalset ning kiiret kaubavahetust nii sise- kui välisturul. Venemaal toimuvad need protsessid aga mitmel põhjusel palju aeglasemalt. Venemaa suur territoorium ei võimalda kaubavedu siseturul nii kiirelt, kui Eestis. Eestil ei ole maavarasid, seega on riik sunnitud neid importima Venemaalt ja mujalt maailmast (süsi, nafta, gaas jm.). Eesti saab seevastu välisturule eksportida elektrienergiat, mida toodetakse söest ning gaasist ja põllumajanduse saadusi. Venemaa saab aga välisturul pakkuda loodusvarasid, metsa, erinevaid ehitusmaterjale ning rasketööstuse toodangut ning samuti ka põllumajanduse saadusi. Aeg, mil sai klaasehete eest soetada kulda
laevadega. Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tek- kisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt- misega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalen-
· Väike veovõime ja piiratud koorma kaal. · Riiklikud keskkonna-piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (mõnedes maades piiratud liiklus öösel, puhkepäevadel). · Maanteede infrastruktuur kallis. · Ummikutest põhjustatud viivitused. Säästa aitab autotranspodil tühisõitude vähendamine, sõiduki veovõime maksimaalne kasutamine, marsruutide optimeerimine. LENNUTRANSPORT Tavaliselt mõeldakse õhutranspordi all kaubavedu lennukiga. Sellele lisaks on võimalik kaupu transportida helikopteriga ja tsepeliini ehk õhupalliga. Viimaste osatähtsus on vedudes väike, kuid neid võimalusi kasutatakse eriprojektide puhul, kui on piiratud juurdepääs lennuvälja puudumise tõttu. Õhutranspordis kasutatakse nii reisilennukeid kui ka kaubalennukeid. Kaubavedu reisilennukiga on levinumaid transpordiviise rahvusvahelises õhutranspordis, et kasutada lennuki lastiruumis vabaks jäävat ruumi kaupade veoks
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ...
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused;
24°C (suvel) Talvel keskmine temperatuur põhjaosas 0°C kuni -32°C ja lõunaosas 0°C kuni 8°C Maavarad Hõbe Maagaas Nafta Vask Süsi Põllumajandus Leidub rikkalikult põllumaad Kasvatatakse teravilja Veisekarjad Lamba kasvatus Mais Soja Puuvill Nisu Lina Trandspordisüsteem Rongid ja lennukid o Kaubavedu o Reisijate vedu Metroo o Reisijate vedu Valitsevad usundid USA o Katoliiklased põhiliselt Kanada o Rooma katolik (46,2%), kanada ühendatud kirik (17,5%), anglikaani (11,8) Rahvastik ja asustus Kanada o Viimaste aastate jooksul on rahvaarv stabiilselt kasvanud o Keskime rahvastiku tihedus on 3,3 in/km2 o Üldine keskmine eluiga on 40,4 aastat
Estonian Airil on tugev eelis Eesti turul. Facebooki lehe kasutamine vaid Eestlane tarbijana eelistab võimalusel müügikanalina, loomata suhtlust fännidega, eestimaist. Estonian Air on ennast tõestanud vaid sooduskampaaniatega pommitamine. turvalise lennufirmana, kes tagab kvaliteetse Eesti väiksus väikene rahvaarv = vähem teenuse. Eestil on hea geograafiline asend, reisijaid. Ei lähe muutustega nii kiiresti kaasa, mis soodustab kaubavedu, lennuki tundub vanamoodne. Sügav kahjum ja pagasiruumi maksimaalne kasutamine on probleemid seoses juhtidega on inimestes Estonian Airile oluline lisatulu allikas. süvendanud skeptilisust Estonian Airi Estonian Air-i ajakiri, mis koos välisturistiga ellujäämise suhtes. Vähene tuntus rändab Eestist kaugemale. välismaalaste seas. Võimalused Ohud
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
· Edukalt toimiv teabevahetus Eesti vabariigi transpordiruum Traspordi arengustrateegia: · Strateegilised põhieesmärgid: 1. Individuaalne vabadus 2. Juurdepääsetavus 3. Keskkonnasõbralikkus ja ohutus Transport logistikas Transport on suurim ja dünaamiliseim majandussfäär ja tarbib maailma elektrienergiatoodangust ¼, 1/3 metalli- ja kütusetoodangust, ¾ määrdeaine ja kautsukitoodangust Euroopas kaubavedu: maanteetransport 44%, lühimaamerendus 41%, raudteevedu 8%, siseveeveod 4% ja torutransport 3% Reisijatevedu: maanteetransport 79%, raudtee 6%, lennundus 5%, lühimaamerendus 10% Transport logistilise keti osa Logistika abil üritatase leida kogukulu minimeerivaid transpordilahendusi, eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Mida kiirem teenus seda kõrgem veotariif. Logistika ülesanne koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistika kogukulud oleksid vähimad.
Eeldused puuduvad. Jõgesi pole kanalitega ühendatud. · Riigisisestes vedudes on meretransport suhteliselt vähe kasutatav variant, rahvusvahelistes vedudes oluline, kuna kaubaveod naaberriikidega toimuvad just mereteede kaudu. · Õhutransport on turismipoolest rahvusvaheliselt väga vajalik, kuna Türgi on tuntud turismimaa. Ka rahvusvaheliste vedude tegemiseks on ta tähtis. Siseriiklikult on ta vedude poolest kasutatav, kuna vahemaad on riigis pikad ja kaubavedu on nii kiire. · Kõige kiiremini on Eestist võimalik jõuda Türki lennukiga, millega sinna sõiduks kulub kuskil 10 h ja 50 minutit.9 Veel on võimalik kasutada maatransporti, kas siis autot või bussi vms. TURISMI ISELOOMUSTUS · Turistide arv kasvas oluliselt 2002. ja 2005. aastal- 12,8 miljonilt 21,2 miljonile, mis teeb Türgist top-10 riigi turistide külastatavuse poolest maailmas
EESTI VÄLISMAJANDUSSIDEMED Välisriikide ettevõtetele ja kodanikele osutatakse eelkõige mitmesuguseid transporditeenuseid (üle 40% kogu teenuste mahust), aga ka reisi- ja äriteenuseid (mõlemaid üle 20%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu. Raudtee- ja maanteetranspordis on tähtsaim kaubavedu. Olulise osa ekspordituludest annavad ka mitmesugused transportimisega kaasnevad lisateenused. Praegu domineerivad Eesti ekspordi sihtmaade seas Põhjamaad: Soome ja Rootsi osakaal ekspordis on vastavalt ligi 18% ja ligi 14%. Oluline osa Eesti eksportkaupadest läheb teistesse nn vanadesse Euroopa Liidu maadesse: eelkõige Saksamaale (üle 5%), aga ka Prantsusmaale (üle 4%), Suurbritanniasse (2%), Taani (üle 3%) ja Hollandisse (ligi 3%).
Korea, esineb Hinduism väga palju piiratud, aga ka Lõuna-Korea. arenenud. autosid, Taiwan, kõrbeid, , elanike ja on selleks on leitud Hiina tööstus Tähtis roll kodumasin Mongoolia parasvöödet konfutsia ka tihe lahendusi pole väga on aid, , nism ja asustus. aastatuhadetega. arenenud ning kaubavedu keemiakau lähistroopilis budism. Enamasti on Saagikus on aga vajab veel del pu jms. i metsasid, seal hiinlased, väga hea ja see aega, et jõuda lennukitega Imporditak okasmetsi ja jaapanlased ja pärast saab Jaapanile ja , sest seal se rohtlaid. korealased. elatada sealsetet Koreale järgi
Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud
kasutusvaldusse andmine; 6. Elektrooniliselt osutatav teenus; 7. Vahendaja teenus, kes teise isiku nimel ja arvel tegutsedes hangib teisele isikule üht eelnevates punktides nimetatud teenust; 8. Teise liikmesriigi toimetatud vallasasja remontimine, hindamine, töötlemine või kokkupanemine, kui vallasasi toimetatakse Eestisse tagasi; 9. Kauba ühest liikmesriigist teise veo teenus, kaasa arvatud kaubavedu Eestisse või Eestist, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused. FIE KUSTUTAMINE KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTRIST FIE võib esitada avalduse enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot. Maksu ja Tolliametil on õigus FIE käibemaksukohustuslaste registrist
alla tagasi. Raadiosignaal oli oluline leiutis nii sõjaväele, ajakirjandusele, laeva kompaniile, diplomaatidele ja see muutis maailma kättesaadavamaks ja väiksemaks. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega. Aastaks 1913 oli sisemajanduse kogutoodang 1 inimese kohta kasvanud rohkem kui kaks korda. Turu suhted muutuvad järjest tähtsamaks järelikult tõuseb maailmamajanduses olulisele kohale kaubandus. Tihendati raudteede võrku, tänu sellele muutus kaubavedu kiiremaks ja efektiivsemaks. Kuna kõik riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks, tööstus läheb rahvusvahelisemaks, rahandus ja kaubandus põimuvad omavahel kokku ja see kõik põhjustab maailma globaliseerumist. Liidriks oli Inglismaa, aga hiljem tõisis selleks Saksamaa. Tööstuslik pööre toob kaasa uue klassi tekke, kelleks on töölisklass ehk proletariaat. Tööandjate ja töölisklassi vahel kestab võitlus oma õiguste eest terve 19.sajandi. 20 sajandi
sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus. 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist? V: Saasteained võivad kuhjuda toiduahelas ja ohustada seeläbi ka inimeste tervist. 12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? V: Läänemer on oluline transpordikoridor ning peamiseks majandustegevuseks sellel on sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15
kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 4 ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, Paldiski- Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm/Kapellskär ja Riia- Stockholm. Kõik Tallinki kaubamärgi all sõitvad laevad vastavad kaasaegse merelaevanduse rangetele tehnilistele nõudmistele. M/S Baltic Queeni pardal on mitu kauplust, kust saab soodsa hinnaga osta ülemaailmselt tuntud kaubamärkide tooteid. Kaubavalik on lai: rõivad, mänguasjad, ehted, kosmeetika, maiustused, alkohol, sigaretid ja kingitused
Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. 2.1 Logistika areng Logistika arengu võib jaotada 4 staadiumisse: 6 1. 1950.-60
c. suhteliselt suured haldamiskulud d. erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist e. ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded 23. Raudteeveod (definitsioon) Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine. 24. Raudteeveo-ettevõtjad Reidijatevedu: AS Eesti Liinirongid e Elron, SIA Pasažieru Vilciens. Kaubavedu: AS EVR Cargo, AS E.R.S, AS Edelaraudtee. 25. MKMi, Raudteeliiklusregistri, Konkurentsiameti, Tehnilise Järelevalve Ameti roll raudteeteenuste turu reguleerimises (tegevusload, ohutustunnistused, veoeeskiri jne) MKM a. osaleb avalikule raudteele esitatavate tehnokasutuse nõuete ja normatiivide väljatöötamisel ja rakendamisel; b. analüüsib avalikuks kasutamiseks määratud raudteevõrgu tehnilist seisukorda ja
-Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Pikkade meresõitude alustamisega keskajal sai võimalikuks mandritevaheline mitmesajatonniste kaubapartiide transportimine purjelaevadega. -Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. -Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. - Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast.
3 2 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1 Täpne nimetus Ettevõtte täpne nimetus on OÜ Hansaliin. 2.2 Asukoht Ettevõtte registreeritud asukohaks on Tallinn, Eesti ning peakontor asub Tallinnas, aadressil Tartu mnt 13. 2.3 Ettevõtte liik Ettevõte on transpordiettevõte, millel on mitmeid tütarettevõtteid. 2.4 Omandivorm Ettevõtte omandivormiks on osaühing. 2.5 Äriidee Ettevõtte äriideeks on reisijate- ja kaubavedu. 4 3 TÖÖTAJAD 3.1 Töötajate arv Laeval on töötajaid 210 suviti, talviti aga 130. Kõik töötajad kokku moodustavad laevapere. 3.2 Laevapere struktuur Laevapere koosneb kaptenist, teistest laeva juhtkonda kuuluvatest isikutest ja laeva meeskonnast. Laevapere juhiks on kapten. Kapteni ajutisel puudumisel laevalt on tema asendajaks vanemtüürimees. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem,
Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. 2.1 Logistika areng Logistika arengu võib jaotada 4 staadiumisse: 6 1. 1950.-60
8.3. Neto-laenuandmine (+)/ Neto-laenuvõtmine (-) 5 8 27,8 1 -46,2 -32,2 9 14,2 -61,2 9 Transport 193, 188, 173, 171, 200, 207, 208, 9.1. Sõitjatevedu (mln sõitjat) 4 2 7 4 7 216 211 214 5 3 9.2. Kaubavedu (mln t) 89,6 67,7 79,1 81,1 78,1 78,7 75,1 66,2 65,4 55,2 10 Turism ja majutus 10. Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln 807, 780, 809, 897, 143 1. eur) 7 2 3 4 1005 1226 1366 1310 1345 6 10
4) Vajab palju tööjõudu II. Raudteetransport Eelised: 1) Odav 2) Suur kaubamahutavus 3) Kiire- reisijatevedu 4) Sõltumatus Puudused: 1) Teede ehitus kallis 2) Ei ole paindlik III. Meretransport Eelised: 1) Suur kaubamahutavus 2) Asendamatu ookeanivaheliste vedude puhul 3) Olemas looduslikud teed 4) Odav kaubavedu Puudused: 1) Sadamate ehitamine ja hooldamine kallis 2) Sõltub ilmast 3) Suhteliselt aeglane ÕHUTRANSPORT Eelised: 1) Väga kiire 2) Looduslikud teed 3) Paindlik- eriveod Puudused: 1) Väga kallis- kütus, lennujaamad 2) Väike kaubamahutavus 3) Sõltub ilmast TORUTRANSPORT Eelised: 1) Odav 2) Üsna ohutu 3) Suured veokogused Puudused: 1) Saab kasutada vaid vedelike ja gaaside transportimiseks 2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
