Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile (0)

Q: Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Miks ei ole hea kui on rohkem importi kui eksporti?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Mida tähendab ja millal toimus Eestis rahareform?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Mis on siirdemajandus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Kuidas saab väliskaubandust piirata või edendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Kuidas valmib Eesti riigieelarve millest sõltub summade jaotamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Mis on ühishüved kes miks ja millistest rahadest neid tagab?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Milliseid muutusi on toimunud tööturul Taasiseseisvumise järel?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Q: Kellel on õigus tervisekindlustusele?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö kordamisküsimused 9. klassile

Põhikool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid?
Miks ei ole hea kui on rohkem importi kui eksporti?
Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud?
Mida tähendab ja millal toimus Eestis rahareform?
Mis on siirdemajandus?
Kuidas saab väliskaubandust piirata või edendada?
Kuidas valmib Eesti riigieelarve millest sõltub summade jaotamine?
Mis on ühishüved kes miks ja millistest rahadest neid tagab?
Milliseid muutusi on toimunud tööturul Taasiseseisvumise järel?
Kellel on õigus tervisekindlustusele?
Milline on Eesti kaitseväe ülesehitus?
Kellel on õigus saada töötuabiraha töötuskindlustust millistel tingimustel?

Ühiskonnaõpetus
Kontrolltöö kordamisküsimused
I osa

Transiitkaubandus – kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse

Väliskaubanduse bilanss – kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja

Valuutareserv – riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi

Reservarmee – tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased

Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid?
Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. Investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. Investeerimisega tegelevad investorid .

Miks ei ole hea, kui on rohkem importi kui eksporti?
Import on teiselt maalt sisseveetav kaup ehk kapital . Eksport on kaupade väljavedu, kauba müük välismaale.
Eestis on probleemiks negatiivne väliskaubanduse bilanss: me ostame sisse rohkem, kui välja müüme. See tähendab, et Eesti ühiskond tervikuna elaks justkui üle jõu.
Kui kaupu vähem välja viia ja aina teistest riikidest sisse osta, siis jääb Eestil ju raha vähemaks. See tähendab, et riik annab raha ära ja oma kaupadest ta seda raha, mis ta ära andis, tagasi ei saa.

Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud?
Tulud
Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest.
Maksulised tulud on need – sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks.
Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük.
Kulud
Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud ( palgad , investeeringud), sellele järgnevad haridus - ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse, vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkondades.

Mida tähendab ja millal toimus Eestis rahareform ?
1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva (20. juuni kuni 22. juuni) jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon.

Arutle Eesti riiklike maksude üle, miks ja milliseid erinevaid maksumäärasid on, kuidas saadud tulud jaotuvad (maamaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks , sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks ).
Suurem osa Eesti riigi tulust tuleb maksudest.
Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, mille suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvestata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Makstes töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti pensionifondi.
Teenitud rahast peab igaüks maksma 21% tulumaksu. Tulumaks on maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult .
Üks tähtsamaid makse on käibemaks. Seda maksame ükskõik millist kaupa ostes ega pane seda tavaliselt tähelegi. Käibemaks on 18%. Näiteks kui kaupmees tahab suusamütsi müüa 100 krooni eest, peab ta hinnalipikule kirjutama 118 krooni, millest 18 läheb riigile.
Tähtsad on ka aktsiisimaksud. Need kujutavad endast suuremat või vähemat hinnalisandit kaupadele, mille tarvitamist valitsus soovib piirata, nagu naftatooted, alkohol ja tubakas .
Maamaks on maks, mida makstakse maa eest. Maamaksu peavad maksma maa omanikud , hoonestajad ja kasutusvaldajad. Maamaksumäär on 0,1– 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Hasartmängumaks on maks, mida peavad maksma need inimesed, kes mängivad hasartmänge ( kasiinod , loteriid).
Maksude kogumise põhieesmärk on katta mitmesuguseid kulusid, kuid nagu eespool juba märgitud, on maksudel muidki funktsioone, näiteks mingi tegevuse pärssimine (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis) või mingi tegevuse soodustamine (soodustamaks investeerimist), samuti mingi tootmisharu kaitsmine tollimaksu abil (põllumajandus).

Inflatsiooni põhjused ja tagajärjed
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hindade kasvades kahaneb raha väärtus, sest samade asjade ostmiseks on tarvis varasemast rohkem raha. Hinnatõusul võib olla mitu põhjust, näiteks see, kui nõudlus ületab pakkumise (müügil olevad tooted), või ringluses on liiga palju raha. Tagajärjeks on tarbimise kahanemine. See aga tähendab ettevõttele kasumi vähenemist, mis sunnib neid omakorda toodangu mahtu kahandama ning tulu suurendamiseks hindu tõstma. Tulemuseks on riigi majandusele negatiivselt mõjuv suletud nõiaring. Kuna inflatsiooni on enamasti võimatu peatada, siis tekitab see alati riigi valitsusele muret.

Kui pikk on Eestis ajateenistus , kellel on ajateenistuse kohustus, mis on asendusteenistus ?
Ajateenistus kestab vastavalt väljaõppe liigile 8 kuni 12 kuud ja on kohustuslik meestele vanuses 18-27 aastat. Vabatahtlikena võivad sõjaväkke minna ka naised. Kohustuslikku ajateenistust saab asendada ka asendusteenistusena. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud.
II osa
1. Allhankemaa- riik, kus teine, tavaliselt rikkam riik toodab oma kaupa odavamalt, kui ta seda saaks nt oma territooriumil teha ehk nõrgema riigi ärakasutamine.
2. Valuuta- konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik. Nt Eestis on kroon.
3. Krediit - ehk laen , millega kaasneb ka laenuleping ja määratakse ka intressid, mida laenusaaja peab laenuandjale tasuma .
4. Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle.
Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse. Privatiseerimine on omane demokraatlikes ja turumajandusega riikides, kus arvatakse et riik peab võimalikult vähe sekkuma majandusse, sageli on riigi valduses natuke üle poole suure ettevõtte aktsiatest, nt Tallinna lennujaam, kus riigi oma sellest on veidi üle poole. Turumajandusega riikides püütakse majandust kontrolli all hoida minimaalselt, omades vaid umbes natuke alla või üle poole mingist suurettevõttest.
5. Mis on siirdemajandus?
Siirdemajandus on ühest süsteemist teise siirduv majandus; üleminekumajandus. Tavaliselt on siirdemajanduse põhjuseks siirdeühiskond, kus näiteks minnakse diktatuurilt üle demokraatiale ning sellega muudetakse ka majandussüsteemi vastavalt plaanimajanduselt turumajandusele. Näide: Eesti oli NSVL koosseisus, tol ajal oli diktatuur ja plaanimajandus. Kui aga Eesti iseseisvus, siis muutus riigikord demokraatlikuks ning majandust hakati arendama vabaturumajanduse suunas.
6. Kuidas saab väliskaubandust piirata või edendada?
Tuleb võimalikult palju väljapoole müüa Eesti toodangut ning võimalikult vähe sisse osta, et väliskaubanduse bilanss poleks negatiivne ega käiks rahvale üle jõu. Tuleb saavutada ja hoida võimalikult palju häid kaubandussuhteid oma naaberriikide ja ka kaugemate riikidega, samuti tuleb hoida ka häid suhteid poliitiliste küsimuste suhtes, sest nendest sõltuvad paljugi majandussuhted .
7. Kuidas valmib Eesti riigieelarve, millest sõltub summade jaotamine?
Eelarve on eeldatavate tulude ja kulude arutlus eelolevaks perioodiks(riigi eelarve puhul tavaliselt aastaks). Eelarve- ja maksupoliitika juhtimine on demokraatlikes riikides parlamendi ja valitsuse pädevuses. Valitsus koostab igal aastal järgmise aasta eelarve, milles näidatakse ära riigi tulud ja kulud, parlament kinnitab selle. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarve abil otsustatakse tavaliselt, kuidas, kuhu ja kui palju kellelegi nt toetusi jagada, sest raha pole kunagi liiga palju, ning igal aastal peab keegi pettuma leppides average või tühjade kätega. Riigieelarve peab olema Eesti seaduste järgi tasakaalus.
8. Mis on ühishüved, kes, miks ja millistest rahadest neid tagab?
Ühishüve on teenus, rajatis , õigus vms, mille olemasolu on kasulik kõigile ühiskonna liikmetele, ka neile, kes seda vahetult ei kasuta. Me maksame erinevaid makse ning selle eest näiteks ehitatakse mõni suur maantee , mida saavad kõik kasutada, või näiteks igaüks ei saaks osta endale killukest sõjaväge, siis võetakse jällegi maksudest selle jaoks raha ning kõikidele elanikele pakutakse kaitset. Makse makstes oleme lojaalsed riigile ning väärikad ühiskonnaliikmed, kes ei soovi ainult saada, vaid on valmis ka andma midagi ja tegema selle jaoks midagi, et näiteks ka endast nõrgemaid nt pensionäre ja kodutuid aitama . Ühishüve pakub riik rahvalt tulevate maksude arvelt, et kõigil oleks hea ja turvaline elada.
9. Eesti Panga ülesanded.
Eesti rahanduse järele valvab valitsusest sõltumatu keskpank - Eesti Pank. Eesti Panga presidendi ja nõukogu liikmete kandidaadid esitab Vabariigi President ja kinnitab ametisse Riigikogu. Eesti Pank hoiab valuutareserve, jälgib pidevalt krooni seisundit, on ka kommertspanganduse järelvalvaja. EP jälgib, et krediiditurule ei ilmuks panku, mille eesmärk on raha panga asutajaile ülisoodsate laenudena laiali jagada ja siis pankrotti minna, jättes hoiustajad tühjade kätega.
10. Kohalik Omavalitsus (KOV)
Eestis on hetkel 227 omavalitsust (33 linna, 194 valda). KOV valitakse 4-ks aastaks kohalike elanike poolt, kes ei pea olema riigi kodanikud, küll aga peavad nad vähemalt aasta olema elanud selles kohas, et valida ning vähemalt 5 aastat elanud seal, et kandideerida KOV’i. KOV’i ülesanneteks on: heakorratööd (teede korrastamine; parkide olemasolu, lillede, puude, taimede eest hoolitsemine jne), hariduse osa ( tasuta koolitoit, töövihikud; koolide remont ), sotsiaalne osa (heategevusüritused; toetused jne). KOV võib kehtestada ka erinevaid makse, näiteks:müügimaks,lõbustusmaks, reklaamimaks, paadimaks, loomapidamismaks . KOV valib ise maksud , mida kehtestada, need on kohustuslikud ainult neile, kes elavad selles piirkonnas.
11. Milliseid muutusi on toimunud tööturul Taasiseseisvumise järel?
Tööturg on tööjõu pakkumine ja nõudmine. Eesti tööturg on pärast Taasiseseisvumist suuresti muutunud, nagu ka kõik teised endised sotsialismimaad , mis vabanesid NSVLst. 90. aastate algul tööpuudust polnud, kuid järgneva kümne aasta jooksul tööpuudus kasvas ning saavutas 2000. aastal 14% piiri. Hiljem hakkas tööpuudus järjekindlalt langema seoses sellega, et hakati looma uusi majandusettevõtteid, kus pakuti suurele hulgale inimestest tööd.
12. Kellel on õigus tervisekindlustusele?
Ravikindlustusele on õigus lisaks töötavale inimesele veel RK liikmel, presidendil, FIE’l, töötuabiraha saav isik, ajateenijad, kuni 3-a lapsega lapsehoolduspuhkusel olev mittetöötav vanem, rase naine alates 12. nädalast, alla 19-a isikutel. Lisaks on õigus ravikindlustust saada põhiharidust omandaval inimesel kuni 21-a vanuseni, üldkesk või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav inimene kuni 24-a vanuseni.
13. Milline on Eesti kaitseväe ülesehitus?
Kui sõjaväge hakati taastama Taasiseseisvumise järel, siis otsustati luua reservarmee, st seada sisse üldine sõjaväekohustus. Reservarmee tähendab, et kõik mehed läbivad ajateenistuse ning arvatakse seejärel reservi , kust neid on võimalik igal ajal taas tegevteenistusse kutsuda. See annab riigile võimaluse rahu ajal kasutada väikese väekontingenti, ohu korral aga märkimisväärne hulk mehi. Ajateenistus kestab 8-12 kuud ja on kohustuslik meestele vanuses 18-27a. Vabatahtlikena võivad sõjaväkke minna ka naised.
14. Kellel on õigus saada töötuabiraha, töötuskindlustust, millistel tingimustel?
Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt on see kõigi jaoks ühesugune, u 1000 krooni. Töötu abirahale on õigus Eesti alalistel elanikel, elamisloaga välismaalastel ja pagulastel. Töötuabiraha saab 270 päeva jooksul.
15. Millistel alustel makstakse pensionit, mida me saame juba täna teha, et kindlustada oma pensionit?
Pension määratakse 63-aastaseks saanud isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž, isikule, kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5a vahetult enne pensioni taotlemist. Pensioni hakkavad varem saama need, kes on vähemalt 8a puudega last kasvatanud, kellel on 5 või enam last peres, Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisel osalenud inimesed } 5a varem pensionile. Inimesed, kes on kasvatanud vähemalt 3 last 8a saavad 1a varem pensionile.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 167 allalaadimist

Kontrolltöö kordamisküsimused 9-klassile #1

Kontrolltöö kordamisküsimused 9-klassile #2

Kontrolltöö kordamisküsimused 9-klassile #3

Kontrolltöö kordamisküsimused 9-klassile #4

Kontrolltöö kordamisküsimused 9-klassile #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

167 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lauraz Õppematerjali autor

Transiitkaubandus
Väliskaubanduse bilanss
Valuutareserv
Reservarmee
Allhankemaa
Valuuta
Krediit

1. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid?
2. Miks ei ole hea, kui on rohkem importi kui eksporti?
3. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud?
4. Mida tähendab ja millal toimus Eestis rahareform?
5. Arutle Eesti riiklike maksude üle, miks ja milliseid erinevaid maksumäärasid on, kuidas saadud tulud jaotuvad (maamaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks).
6. Inflatsiooni põhjused ja tagajärjed
7. Kui pikk on Eestis ajateenistus, kellel on ajateenistuse kohustus, mis on asendusteenistus?
8.Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle.
9. Mis on siirdemajandus?
10. Kuidas saab väliskaubandust piirata või edendada?
11. Kuidas valmib Eesti riigieelarve, millest sõltub summade jaotamine?
12. Mis on ühishüved, kes, miks ja millistest rahadest neid tagab?
13. Eesti Panga ülesanded.
14. Kohalik Omavalitsus (KOV)
15. Milliseid muutusi on toimunud tööturul Taasiseseisvumise järel?
16. Kellel on õigus tervisekindlustusele?
17. Milline on Eesti kaitseväe ülesehitus?
18. Kellel on õigus saada töötuabiraha, töötuskindlustust, millistel tingimustel?
19. Millistel alustel makstakse pensionit, mida me saame juba täna teha, et kindlustada oma pensionit?

SAIN VIIE KONTROLLTÖÖ ;)

Sarnased õppematerjalid

doc

Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste

Ühiskonnaõpetus

rtf

Majandus

Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. Maksud M

Ühiskond

rtf

Ühiskonna eksami kordamise jaoks konspekt

Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga

Ühiskond

doc

Majanduse konspekt

Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja si

Ühiskond

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet

Maksud

doc

Valitsus ja Rigieelarve

VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga

Majandus

txt

Ühiskonnaõpetus paragrahvid 16 17 ja 18 kokkuvõte

investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab rii

Ühiskonnaõpetus

doc

Konspekt 9. klassile

Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid