Ajaloo õpiku küsimuste vastused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

58

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste ­ maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii

Eesti uusaeg

15

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA ­ eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust ­ Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR­ väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD ­ maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNE

Ajalugu

9

doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi ­ Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi ­ Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi ­ Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi ­ Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170

Ajalugu

70

docx

Eesti Uusaeg

midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander

Ajalugu

6

doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

· Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868­surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861­ 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber

Ajalugu

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca

Ajalugu

Kommentaarid (0)