Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
INIMGEOGRAAFIA
Riikide arengutaseme näitajad
  • Energia tarbimine ühe elaniku kohta
  • Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes
  • Kirjaoskus (haridustase)
  • Sündimus
  • Oodatav keskmine eluiga
  • GINI - koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust
  • SKT- sisemajanduse kogutoodang . SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta.
  • IAI- inimarenguindeks
    Arvestatakse :
  • Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel
  • Oodatav keskmine eluiga
  • Rahvamajanduse kogutulu
    Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses
    Riigid:
  • Kõrgelt arenenud riigid
  • Arengumaad
  • Arenevad riigid
  • Naftariigid
  • Tavalised arengumaad
  • Istandusriigid
  • Vähimarenenud riigid
    Kõrgelt arenenud riigid
    Kõrgelt arenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates piirkondades ja sellepärast nimetatakse neid ka Põhja riikideks.
    Rõhuvas enamuses on need Euroopa päritoluga kristlikud riigid. Nendes riikides elab ligikaudu 1/3 rahvastikust.
    Riigid:
    Kõrgelt arenenud riikide üldtunnused:
    • Kõrge skt (va naftariigid)
    • Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkustest
    • Annavad üle 50% maailmatööstustoodangust
    • Kasutavad kõige rohkem kõrgtehnoloogiat
    • Hästi arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid , toetused, abirahad, tervishoid )
    • Kõrge elatustase võrreldes enamuse arengumaadega
    Püüdlused:
  • Kultuurilised vajadused
  • Sotsiaalhooldus
  • Puhkus
  • Üldine rahulolu- palk, töötingimused
    6. Kirjaoskuse tase kõrge
    Koolikohustus
    7. Madal sündimus ja rahvastiku vananemine
    8. Probleeme:
    a)energia ja tooraine vähenevad
    b) suured kulutsed keskonna saastuse vähendamiseks
    c) immigratsioon eriti illegaalselt
    d) rahvastiku vananemine
    ARENGUMAAD
    Siia kuuluvad riigid asuvad maakera lõuna poolsemates piirkondades ja sellepärast nim neid ka Lõuna riikideks. Omavahel erinevad arengumaad palju rohkem kui kõrgelt arenenud riigid
  • Arenevad riigid
  • Tavalised arengumaad
  • Naftariigid
  • Istandusriigid
  • Vähim arenenud riigid
    Naftariigid
    Väga rikkad arengumaad
  • SKT suurem kui kõrgelt arenenud riikides
  • Raha tuleb nafta (gaasi) müügist
  • Vähearenenud tööstus
  • Lahendamata paljud sotsiaalsed probleemid nt. Haridus naistele
  • Riigid: Saudi- Araabia , Kuveit , Bahrein , AÜE, Oman , Burnei ( Aasia ), Katar
    TAVALISED ARENGUMAAD JA ARENEVAD RIIGID
  • SKT ühe inimese kohta võrreldes kõrgelt arenenud riikidega väiksem
  • Majanduses domineerib enamasti põllumajandus, kuid osades riikides kasvab kiiresti tööstuse osatähtsus
  • Suursündimus, suur noorte osakaal rahvastikus
  • Madal haridustase, eriti naiste osas. Kirjaoskus varieerub riigiti. Enamus riikides puudub koolikohustus
  • Kvalifitseeritud tööjõu nappus . suur tööpuudus
  • Väga suured majanduslikud erinevused riikide eri piirkondade vahel
  • Suur varanduslik kihistumine
  • Panus maailmamajanduse- põllumajandussaaduste ja tooraine eksport. Odaval tööjõul põhinevad massitarbekaubad
  • Püüdlused:
  • Toit
  • Eluase
  • Haridus
  • Tervishoid
  • Näiteid riikidest: Hiina, India, Brasiilia, Argentiina , Egiptus
    VÄHIM ARENENUD RIIGID
  • Väga madal SKT
  • Nõrgalt arenenud tööstus
  • Rasked loodusolud - puudub merepiir, üleujutused, põud, rändtirtsud jne
    Vähe loodusvaru
  • Domineerib põllumajandus, sageli elatusmajandus- on majandustüüp, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks. Tavaliselt algeline põllumajandus ja/või kalapüük
  • Väga suur sündimus aga ka suremus
  • Haridustase on madal
  • Maailma majanduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar- ja muu abi saajatena. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja loodusvaru
  • Sageli rahutused kodusõjad , sõjalised riigipöörded
  • Näiteid riikidest: Haiti , Afganistaan, Mongoolia , Nepal , Kongo , Libeeria, Somaalia
    ISTANDUSRIIGID
  • On väikese pindala ja rahvaarvuga saareriik. Enamasti asuvad Kariibi meres ja ookeanis
  • Kuuluvad Rahvaste Ühendusse
  • Näiteid riikidest: Bahama , Trinidad ja Tobago, Jamaica, Barbados , Vanuatu, Tonga
  • SKT-riigiti erinev. Mitte väga madal
  • A) valdavalt istandused
    Istandus on suure pindalaga taimekasvatus ettevõte, kus on valdav odav käsitsitöö. Saadusi toodetakse müügiks ja töödeldakse need kaugveoks sobivasse vormi
    Nt. Kariibi regioonis suhkruroog , tubakas
    Tänapäeval: * puhkemajandus . Mõnes riigis nafta . Maksuparandus
  • Enamikus riikides kõrge kirjaoskuse tase ja kohustuslik kooliharidus
    Barbados (kool 5-16, kirjandus 100%)
    ÜHISKONNATÜÜBID
  • Agraarühiskond (põllumajandusühiskond)
    On ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga. Tööd tehakse peamiselt käsitsi.
    Majandus
    Tootmises rõhk kvantiteedil, domineeriv hankiv sektor , naturaalmajandus
    Poliitika
    Õiguslik kaitsetus
    Ühiskond
    Sotsiaalne kihistumine
    Paikne eluviis
    Linnastumise aste madal
    Haridus
    Kirjaoskamatus suur
    Hariduse tase madal
  • Industriaalühiskond ( tööstusühiskond )
    On ühiskond, kus peamised tegevusalad on tööstus, ehitus ja veondus ning ainelisi hüvesid toodetakse peamiselt masinate abil.
    Majandus
    Domineeriv töötlev tööstus. Teaduse ja tehnika revolutsioon
    Põllumajanduses tegev ~10% rahvastikust
    Poliitika
    Õiguste ja vabaduste ning demokraatia areng
    Ühiskond
    Klassiühiskond
    Elanike liikuvuse kasv
    Haridus
    Haridustaseme tõus, oskustöölised ja inseneriharidus
  • Infoühiskond
    On ühiskond, kus otsustava tähtsusega on vaimsete ja teiste mitteaineliste hüvede tootmine. Valdavad tegevused on teadus- ja infotööstus, juhtimine ning teenuste osutamine
    Majandus
    Teenindava sektori ja eelkõige kõrgtehnoloogilise sektori suur osatähtsus
    Töötleva tööstuse osatähtsus väike
    Põllumajanduses tegev 2-4%
    Poliitika
    Õigusriik
    Demokraatia süvenemine
    Kodanikuühiskonna kujunemine
    Ühiskond
    Globaalne küla
    Linnarahvastiku protsent langeb
    Haridus
    Kõrgharidus kui massiharidus
    Tedus- ja arengutegevus esmatähtis
    Rahvastik ja asustus
    RAHVAARVU MUUTUMINE
    1800-1 miljard
    1950- 2 miljardit
    1980- 4,5 miljardit
    2000- 6 miljardit
    2012- 7 miljardit
    DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK
    Selles protsessis on 4 etappi
    Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlased inimrühmad maa peal.
    Mõned inimrühmad on alles esimeses etapis , mõned jõudnud viimasesse
    Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
    Demograafiline plahvatus
    Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine
    Nüüdisaegne põlvkondade vananemine
    TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VANANEMINE
    I etapp
    Ajalooliselt läbinud kõik rahvad . Tänapäeval esineb osade eraldatud inimgruppide juures väga vaestes arengumaades
    Nt. Musta-Aafrika võimud, Lõuna-Ameerika osad iniaanihõimud, Kagu- ja Lõuna-Aasia mõned rahvusgrupid
    Tunnused:
    • Väga suur sündimus

    Põhjused: 1. Naise roll ühiskonnas on väga madal
    2. Kulutused lastele väikesed. Lapsed on tööjõud , koolikohustus puudub
    3. kompenseerib kõrget suremust - suur imikusuremus, lühike eluiga
    II etapp Väga suur suremus
    Põhjused: 1. puudulik või olematu arstiabi
    2. näljahädad
    3. kodusõjad, võitlus võimu pärast, relvastatud valitsusevahetused
    III etapp Iive on madal
    Tavaliselt veidi üle 0 promilli . Periooditi võib olla negatiivne ja rahvaarv langeb
    IV etapp Koormusnäitaja
    Koormusnäitaja näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta
    On madal
    Põhjused: 1. Eluiga lühike
    2. Kulutused lastele väikesed
    DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS
    18-19 saj jõudis sinna etappi Euroopa. Probleemi lahendas suur väljaränne (ümberasutamiskolooniad)
    Tänapäeval: Aasia- India
    Islamiriigid
    Aafrika
    Ladina Ameerika
    Tunnused:
    1.Sündimus väga kõrge
    Põhjused: 1. Naise roll väga madal- sünnitaja ja pere eest hoolitseja
    2. väärtushinnangud on teised kui meil- pere väga tähtis
    3.majanduslikud põhjused- lapsed peavad hoolitsema oma vanemate eeest, sest pensionid puuduvad.
    4.usulised põhjused- abort on keelatud ja paljudes maades ka rasestumisvastased vahendid
    5.haridustase madal, eriti naiste seas
    2. Suremus keskmine, kuid see langeb
    Põhjused: 1. Parem meditsiiniabi
    2.paremad elutingimused (toit, elukoht)
    3. linnastumine
    3. Iive on väga kõrge
    Osades riikides iive on olnud või on kontrolli all. Kasutatakse riiklike meetoteid (Nt. Singapur, Lõuna-Korea, Hiina)
    IV Koormusnäitaja suur
  • Väga palju noori
  • Vanurite arv kasvab
    DEMOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE
    Selles etapis kõrgelt arenenud riigid
    Väga väike iive (negatiivne) Ida-Euroopa: Venemaa, Eesti, Läti, Tsehhi , Itaalia
    Tunnused:
    I Sündimus madal
    Põhjused:
  • Naise roll ühiskonnas väga suur
  • Kõrge haridustase
  • Karjäär- suur tööhõive
  • Väärtushinnangud teised. Nt lastele haridus/ huvialad
  • Majanduslikud- pensionid
  • Usuline leigus
    II suremus madal
  • Keskmine eluiga pikk- tervishoid...
  • Imikute suremus väike
    III iive väike või negatiivne
    IV koormusnäitaja väga suur
    Põhjused:
  • Vanade osakaal suur
  • Noored- kulutused suured
    Nüüdisaegne põlvkondde vaheldumine
    I sündimus väike
    II suremus väike
    III iive madal, kuid positiivne
    IV koormusnäitaja üle 50 %
    25% noored
    Alla 25% vanad
    RÄNNE EHK MIGRATSIOON
    Räde liigid:
    I Vabatahtlik ränne
  • Alaline ränne
  • Lahkutakse alatiseks teise riiki
  • Lahkutakse tavaliselt koos perega
  • Taotletakse antud riigi kodakondsust
  • Õpitakse ära keel ja kultuur
  • Ajutine ränne
  • Minnakse tööle või õppima
  • Kodakondsust ei taotleta
  • Sageli minnakse ilma pereta
  • Keel omandatakse suhtlustasandil või üldse mitte
    II Sundränne
  • Küüditamine
  • Pagulus- pagulased e põgenikud
    Staatus tuleneb ÜRO 1951. Aasta põgenikekonventsioonist ja 1967 lisaprotokollist
    Pagulane on isik, kes on sunnitud jätma oma kodu:
  • Rassilise, etnilise, usulise või poliitilise tagakiusamise tõttu
  • Mõnda sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu, millele järgneb tagakiusamine , tihti surm
  • Sõjaohu tõttu, sageli kodusõja tõttu
  • Keskkonna katastroofide, eelkõige maa värisemise või näljahäda tõttu
    Tingimused:
  • Inimese elu on ohus
  • Varjupaika ehk asüüli taotletakse esimeses temale mitteohtlikus riigis
  • Olukorra normaliseerumisel kodumaal peavad riigist lahkuma
    III Rahvusvahelised ränded
    Rahvusvaheliste rännete esimene laine
    Põhjused:
  • Demograafiline plahvatus Euroopas. Algas 15.saj, kasvas u 20 saj alguseni ja vaibus seoses Euroopa rahvastiku vananemisega
    Põhilised rändesuunad:
    Ameerika, Austraalia, Siber , Lõuna-Aafrika
    Eurooplaste rändega kaasnesid ka sundränded
    Orjade vedu Aafrikast. 16.saj-19.saj keskpaik
    1920-1950 olid rahvusvahelised ränded madalseisus
    Rahvusvaheliste rännete teine laine
    Põhjused:
  • Demograafiline plahvatus arengumaades
  • Majanduslikud
    Põhilised rändesuunad:
  • Lõuna-Ameerika USAsse
  • Kagu- ja Ida-Aasiast USAsse
  • Lõuna-Euroopast Euroopa rikkamatesse riikidesse. Tänapäeaval vaibunud
  • Aafrikast Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Euroopasse
  • 70.ndatel- vaestest Aasia maadest-> naftariigid
  • Ida-Euroopa endised sotsialistlikud riigid. Euroopa rikkad riigid, vähem USA, algas 90ndatel
    Maailma majandus
    Majandus on inimestele vajalike toodete ja teenuste valmistamise, osutamise, tarbimise süsteem
    MAJANDUS:
    Maailmamajandus Rahvamajandus
    Kogu maailma majandus konkreetse riigi majandus
    MAJANDUSE STRUKTUUR
    Näitab majanduse ülesehitust , seda, millistess sektoritesse või majandusharudesse see jaotub
    Majandusharud : ühendab kõik tegevused, mis valmistavad sarnaseid tooteid
    Nt. Masinatööstus
    MAJANDUSSEKTORID
    KVARTERNAARNE
    TERTSIAALNE
    SEKUNDAARNE
    PRIMAARNE
    Hankiv töötlev teenindav kõrgtehnoloogiline
    Primaarne
    On hankiv sektor , mis tegeleb loodusvarade hankimisega
    Siia kuuluvad:
  • Põllumajandus
  • Metsamajandus
  • Kalamajandus
  • Energiamajandus
  • Jahindus
  • Mesindus
  • Maavarade kaevandamine
    Sekundaarne
    On töötlev sektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega
    Sekundaarse sektori areng algas tööstusliku pöörde käigus manufaktuuride rajamisega
    Maailma majanudses mängis see sektor suurt rolli 19. Saj ja 20 saj esimesel poole. Tänapäevases majanduses näitab sektori ülekaal, et riik või piirkond on keskmiselt arenenud
    Näiteid harudest:
  • Metallurgia
  • Masinatööstus
  • Keemiatööstus
  • Toiduainetetööstus
  • Kergetööstus
    Tertsiaarne
    On teenindav sektor, kus osutatakse teenuseid
    Harud:
    1. Kaubandus
    2. Haridus
    3. Meditsiin
    4. Riigikaitse
    5. Riigivalitsemine
    6. Meedia
    7. Kultuur
    8. Transport
    9. Puhkemajandus ( turism )
    10. Hotellindus
    11. Sideteenused
    12. Teadus
    Kvaternaarne sektor
    Hakati eristama 20saj.viimasel kümnendil. On kõrgtehnoloogilised majandusharud, siia kuuluvad nii töötleva majanduse kui ka teenindava majanduseharud.
    Harud:
    1. Pangandus
    2. Kindlustus
    3. Reklaamiteenused
    4. Meedia
    5. Masinatööstus : a) mikroelektroonika
    b) meditsiinitehnika
    c) relvatööstus
    d) kosmosetehnika
    e) tuumaenergeetika
    6. Farmaatsiatööstus- geenitehnoloogia
    Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid
    Liiderfirmad- kõrgelt arenenud riikide firmad ( peakontor )
    1. vastutavad toote valmimise eest
    2. tooted müüakse liiderfirma märgi all
    3. tootmisetapid tulusaimad Näiteks: tootearendus- kallis tööjõud Allhankeettevõtted- teostavad kõik vähem tulusad tööd Näiteks: Aasia, Ida-Euroopa
    Paigutust mõjutavad tegurid
  • Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted.
    Sõltuvad eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest:
  • Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega- primaarne sektor
  • Metalluriga
  • Raskemasinatööstus- nt kaevandusseadmed, laevaehitus, hüdroenergia seadmed
    Põhilised kulud on transpordikulud , tooraine töötlemine võimaldab märgatavalt transpordikulude kokkuhoidu
    Tänapäeval mängivad olulist rolli sisseveosadamad, kus toorainet töödledakse
  • tööjõule orienteeritud ettevõtted
    ettevõtted paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid
    nt: tekstiilitööstus, rõivatööstus , elektroonika , kõrgtehnoloogia , toiduainetet.
  • Tööjõu odavus
    Madalaimad palgad on arengumaades, kus töötajate oskused on vähesed, kuid tetud tööde jaoks piisavad
    Suurfirmad on paigutunud Ladina-Ameerikasse ja eelkõige Aasiasse
  • Tööjõu kvaliteet- väga kallis ja haritud
    Kõrgtehnoloogilised harud-tootearendus, turundus - kõrgelt arenenud riikides
  • Tarbijale ehk turu nõudlusele orienteeritud ettevõtted
    Tooted sõltuvad eelkõige:
  • Turu suurusest
  • Ostujõust
  • Kultuurilistest iseärasustest
  • Kliimast
  • Aglomeratsioonitööstus
    On tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega
    Vajavad:
  • Tugiteenuseid (pangandus, nõustamisfirmad
  • Oskustööjõud
  • Koostööpartnerid.
    Sellised ettevõtted paiknevad tavaliselt suurtes linnades
    Oluline on, et paljud vajaminevad detailid tuleks koostetehasesse.
    Nt.autotööstus
    AUTOTÖÖSTUS
  • Eellugu
  • 1903 rajas Henry Ford 12 investori kaasabil autotööstus Detroiti
  • 1908 esimene mudel Forf-T (käsitsi)
  • 1913 algas masstootmine kui võeti kasutusele koosteliin (konveiersüsteem)
  • FORDISM -on tootmiskorraldus , mille aluseks on suurkapitalil põhinev masstootmine
    Juhtimine hierarhiline
  • Järelfordism
    70ndatel mindi üle uuele töökorraldusele. Seda iseloomustab tootmise harjumine ja paindlikkus . Oli esimene tööstusharu, kus tootmisprotsess jagunes selgelt etappideks
  • Teadus- ja arendustegevus
  • Detailide valmistamine
  • Monteerimine
    Ei muutunud juhtimine, endiselt hierarhiline
  • Toyotism
    On tootmiskorraldus mis sai alguse Jaapanis
    80ndatel
    Käivitavaks teguriks oli autotööstuse kriis maailmas
    Jaapanlased hakkasid valmistama odavamaid, vähem kütust vajavaid autosid
    Iseloomulik on:
  • Masstootmine, mis tugineb rohketele allhangetel
  • Vaheladuteta tootmine- auto õiged detailid jõudsid konveierile siis kui neid vajati
  • Tugev meeskonnatöö- töölised teavad lisaks oma tööoperatsiooni tundmisele ka ettevõtte kui terviku eesmärke ja osalevad tootearenduses, tööjõud motiveeritud ja kallis
  • Autotööstus on tugevasti monopoliseeritud ja globaliseeritud
  • a I. Toyota
    II. General Motors
    III. Volkswagen
  • viimastel aastatel hakkab autotööstuses järjest rohkem rolli mängima turu nõudlus
    autotööstus nihkub aasia riikidesse
    Kõrgtehnoloogiline sektor
  • kujunesid välja 20 saj teisel poolel
  • 50- 60ndad - kosmosetehnika, sõjatööstus , tuumatehnika
    Venemaa ja USA
  • 80ndatel Jaapan
  • 90ndatel Lõuna-Korea, Soome, Rootsi, Iirimaa - riigi toetus
  • Lääne-Euroopa, tagasihoidlikult esinsatud, riigi toetus väike
  • Suur tähtsus on teadus- ja arendustegevusel
  • Uurimis ja arendustegevus äärmiselt kallis- toimub tänapäeval tedusparkides elu
    Teaduspargi rajamise põhimõtted:
  • Heal tasemel kõrgkooli või uurimisasutuse olemasolul
    Kõrge haridustase, kvalifikatsiooniga tööjõud
  • Hästitoimiv infrastruktuur
    Lennujaamad, teed
  • Kvaliteetne miljöö - hea töö ja elukeskkond, puhas loodus
  • Masstoodangud annavad odava, kuid harituma tööjõuga riigid
    Nt Ida-Euroopa, Ida- ja Kagu- Aasia
    TRANSPORT EHK VEONDUS
    Transport on teisi majandusharusid liitev ja teenindav majandusharu
    Jaguneb:
  • Reisijateveoks
  • Kaubaveoks
    Veonduskompleksi kuulub ka teede, sadamate, lennujaamade jne ehitamine ja hooldamine.
    Veoste liigid:
  • Konteinerveod - veoste toimetamine sihtkohta ümberlaadimisega
  • Ekspressveod- -„- ümberlaadimiseta
    Transpordiliigd:
  • Autotransport
    Eelised:
  • Kiire
  • Hoiab kokku ümberlaadimiskulusid
  • Paindlik nö „uksest-ukseni“
    Puudused:
  • Teede ehitus kallis
  • Kütus kallis
  • Väike kaubamahutavus
  • Vajab palju tööjõudu
  • Raudteetransport
    Eelised:
  • Odav
  • Suur kaubamahutavus
  • Kiire- reisijatevedu
  • Sõltumatus
    Puudused:
  • Teede ehitus kallis
  • Ei ole paindlik
  • Meretransport
    Eelised:
  • Suur kaubamahutavus
  • Asendamatu ookeanivaheliste vedude puhul
  • Olemas looduslikud teed
  • Odav kaubavedu
    Puudused:
  • Sadamate ehitamine ja hooldamine kallis
  • Sõltub ilmast
  • Suhteliselt aeglane
    ÕHUTRANSPORT
    Eelised:
  • Väga kiire
  • Looduslikud teed
  • Paindlik- eriveod
    Puudused:
  • Väga kallis- kütus, lennujaamad
  • Väike kaubamahutavus
  • Sõltub ilmast
    TORUTRANSPORT
    Eelised:
  • Odav
  • Üsna ohutu
  • Suured veokogused
    Puudused:
  • Saab kasutada vaid vedelike ja gaaside transportimiseks

  • Vasakule Paremale
    INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #1 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #2 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #3 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #4 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #5 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #6 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #7 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #8 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #9 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #10 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #11 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #12 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #13 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #14 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #15 INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor carolin.aromets Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Riikide arengutase
    2
    doc

    Riikide arengutase

    SKT ­ kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon Riigid : Lõuna ­ Korea, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Singapur, Uus Meremaa Arengumaad

    Demograafia
    Riigid-rahvusvahelised firmad ja arengumaad
    5
    doc

    Riigid, rahvusvahelised firmad ja arengumaad

    Lääne-, Lõuna-, Põhja- ja osaliselt Kesk-Euroopa riigid (nt. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Põhjamaad jne.) TEISE MAAILMA RIIGID: Tunnused: 1) Valitseb hilisindustriaalne tootmisviis, kuid toimub kiiresti postindustrialiseerumine. 2) SKP alla 20000 dollari Riigid: Ida-Euroopa riigid (endised sots. riigid) (nt. Venemaa, Ungari, Eesti, Poola jne.) KÕRGELT ARENENUD RIIKIDE ÜLDTUNNUSED: 1. Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkudest maailmas. 2. Väga hästi arenenud töötlev tööstus. Kasutatakse palju kõrgtehnoloogiat. Annavad üle 50% tööstustoodangust. 3. Madal sündimus ja suremus ­ seega väike iive. 4. Hästi arenenud sotsiaalfäär (toetused, pensionid, abirahad). 5. Kirjaoskusetase kõrge. 6. Kõrge elatustase. Püüdlused: kultuurilised vajadused, puhkus, sotsiaalhooldus. 7. Probleemid: a) energia jt

    Geograafia
    Maailma rahvastik
    4
    odt

    Maailma rahvastik.

    MAAILMA RAHVASIK rahvaarvu muutumine 1800-1 miljard inimest 1900 - 1,5 miljardit inimest 1950 - 2 miljardit inimest 1980 - 4,5 miljardit inimest 2000 - 6 miljardit inimest 2009 - üle 6,7 miljardi inimese DEMOGRAAFILISE SIIRDE TEOORIA (ülemineku) Selles protsessis on neli etappi: Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult. Ühtlased inimrühmad maakeral ETAPID : TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE DEMOGRAAFILINE PLAVATUS DOMOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus 1) Suur imikute s

    Geograafia
    Geograafia põhikooli materjal
    19
    doc

    Geograafia põhikooli materjal

    Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) ­ 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur ­ arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive

    Geograafia
    Rränded
    3
    doc

    Rränded

    Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus ­ väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus ­ väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive ­ veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja ­ madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus ­ väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal 2) väärtushinnangud on teised ­ pere on väga tähtis 3) majanduslikud põhjused ­ lapsed peavad vanemaid ülal 4) usulised põhjused ­ islam jne, k

    Demograafia
    Maailma rahvastik - Peamised rahvastikuprotsessid
    5
    odt

    Maailma rahvastik - Peamised rahvastikuprotsessid

    MAAILMA RAHVASTIK Peamised rahvastikuprotsessid 1. Rahvaarv ja selle muutumine 2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooni

    Geograafia
    Rahvastik
    10
    doc

    Rahvastik

    RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina ­ 1,3 miljardit 2. India ­ 1,2 miljardit 3. USA ­ 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon

    Geograafia
    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
    19
    doc

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

    kuivatatud loomasõnniku Nüüd põletati ka pruunsütt, põlevkivi ja vahetatakse elukohti tihedamini. põletamisel. turvast. Hüdroelektrijaamad. Rahvastiku uuenemine ­rahvaarv Veokulud väga 20. saj.nafta ulatuslik kasutamine.Maagaas. maailmas kasvab aeglaselt (v.a. Aafrika kõrged.- hobuste, Metallurgia üks põhilistest m.harudest. riigid).Sündimus ja suremus on madal. vankritega. Riikide vahel Metalli vajavad tööstusharud tekkisid toorme Oluline on tööjõu kvaliteet. kaubeldi vaid leiukohtade läheduses.Laevad ja Asustuse areng ­ Kõige tihedamini luksuskaupadega. navigatsiooniseadmed. Veokulud kõrged. asustatud alad on jäänud ajalooliselt Rahvastiku uuenemine - Raudtee võidukäik. samaks (nt.Ida- ja Lõuna-Aasia, Põhja-

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun