Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TIR veokite ehitusnõuded (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusteaduskond
TIR VEOKITE EHITUSNÕUDED
Allar Plaksi
062005
EALB51
Tallinn 2010


Sisukord


Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Mõisted 4
3. TIR veokite ehitusreeglid 6
4. Tehnilistele tingimustele vastavate maanteesõidukite heakskiitmise kord 13
5. Kasutatud kirjandus 16
2) TIR-konventsiooni põhimõtted 16


1. Sissejuhatus


TIR-transiidisüsteemi loomisega tehti algust varsti pärast II
maailmasõda. Süsteem loodi eelkõige selleks, et anda tollidele
ning riikidele, mida kaup transiidina läbib, piisavad garantiid
maksude laekumise kohta, kui kaup peaks mingil põhjusel sattuma
tarbija kätte nii, et riigimaksud jäävad tasumata. Samuti oli
süsteemi üheks eesmärgiks piiridel toimuva tollikontrolli aja
lühendamine ja formaalsuste lihtsustamine , et kergendada vedaja tööd
ja tagada kaupade kiire liikumine. Tuli saavutada harmooniline
tasakaal üheltpoolt tollivõimude nõuete ja teiselt poolt
veokorraldajate vajaduste vahel. Esimene TIR-lepe sõlmiti 1949.a.
mõnede Euroopa riikide vahel. Kuna see lepe näitas elujõudu, siis
võttis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) Sisemaatranspordi
Komitee 1959 .a. vastu TIR-konventsiooni, mis jõustus 1960.a. Seoses
uute veotehnoloogiate kasutuselevõtmisega ja vajadusega laiendada
TIR-re˛iimi kasutusala võeti 1975.a. vastu uus TIR- konventsioon .
Oli selge, et rahvusvahelisel kaubaveol on ka väga palju riske ning ohte , mille minimiseerimiseks loodi 1975.a. ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni poolt kaubavedu reguleeriv dokument nimega „Customs Convention on the International Transport of Goods Under Cover of TIR
Carnets“. Dokumendi eesmärgiks on tagada, et kaup jõuab
addressaadini puutumatult ja rikkumatult ning et oleks tagatud liiklusohutus . Järgnevas referaadis vaatleme põgusalt antud
dokumendis ära toodud TIR veokite ehitusnõudeid. Need nõuded on
kohustuslikud kõikidele TIR- vedusid tegevatele vedajatele.


2. Mõisted


Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
Maanteesõiduk – nii maantee -mootorsõiduk kui ka sellega ühendatav
mis tahes haagis või poolhaagis .
Autorong – ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe
sõidukina.
Konteiner – veoseade (tõstuk- furgoon , vahetatav tsistern või muu
Vasakule Paremale
TIR veokite ehitusnõuded #1 TIR veokite ehitusnõuded #2 TIR veokite ehitusnõuded #3 TIR veokite ehitusnõuded #4 TIR veokite ehitusnõuded #5 TIR veokite ehitusnõuded #6 TIR veokite ehitusnõuded #7 TIR veokite ehitusnõuded #8 TIR veokite ehitusnõuded #9 TIR veokite ehitusnõuded #10 TIR veokite ehitusnõuded #11 TIR veokite ehitusnõuded #12 TIR veokite ehitusnõuded #13 TIR veokite ehitusnõuded #14 TIR veokite ehitusnõuded #15 TIR veokite ehitusnõuded #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Voldemar-Rihhard Kevad Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

Transport ja ekspedeerimine
thumbnail
14
docx

Logistika konspekt

SDR- rahvusvaheline valuutafondi kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn valuutakorvi põhimõttel. Selleks, et veoklient saaks nõuda vedajalt vastutust veo ajal aset leidnud kahjujuhtumite kohta, peab ta esitama reklamatsiooni (märkus, kahjunõue) vedajale. Esitamise tähtaeg on riigisisestel kui ka rahvusvahelises maanteetranspordis kohe/7 päeva. VEOKI JA VEOKIPARGI TEGEVUSNÄITAJAD VEOKIPARGI JA ÜKSIKUTE VEOKITE TÖÖD ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SAAB JAOTADA: 1) Majandustehnilisteks ehk ekspluatatsiooninäitajateks- kirjeldavad autopargi koosseisu rakendatust, tööaja kasutamist, ööpäevast läbisõitu koormaga ja tühjalt. 2) Majandusnäitajateks ehk näitajateks, mis põhinevad ressursikasutuse, selleks tehtud kulude ja teenitud tulude võrdlemisel ning analüüsimisel. TÖÖAEG- koosneb sõidu -ja kaubasaatedokumentide vormistamise ajast,

Logistika
thumbnail
40
doc

Tolliõiguse eksamiküsimused

1. GATT on Riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted: Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine; Inim-, looma- või taimestiku kaitse; Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse; Taastumatute riiklike maavarade säilitamine; Intellektuaalse omandi kaitse; Kohustuste täitmine, mis on tulenev mistahes riikidevahelis

Õigus
thumbnail
17
doc

Logistiline kaubavedu

2.3 Kes on vedajate kliendid? Vedajate kliendid on peamiselt ekspediitorfirmad, kes omavad laia kliendibaasi ja suuri läbiliikuvaid kaubavooge. Vedaja seisukohalt on väga tähtis, et ta auto pidevalt liiguks, et auto ei peaks ootama näiteks Saksamaal või Hollandis, millal ta autole kaup leitakse, et auto saaks hakata kodu poole liikuma. See on ka üks põhjus, miks vedajal on lihtsam kasutada ekspediitorfirmat, kui hakata ise potentsiaalsetelt klientidelt kaupa peale otsima. Ühe veoki seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 2 000 EEK päevas; kui auto seisab kaubata 5 päeva on kahju juba 10 000 Eesti krooni [6]. 2.4 Raskeveokitele nõutavad sertifikaadid Raskeveokid peaksid vastama tänasel päeval kindlasti "Ohutu veoki " normidele. Normidele vastavus annab eelise veolubade ja mõnede Euroopa riikide läbimise kohalt. Rahvusvahelises transpordis osalevad poolhaagised ja täishaagised peavad samuti vastama "rohelise ja ohutu" veoki eeskirjadele

Informaatika
thumbnail
18
doc

Laomajandus

ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B keskmisi ja C aegl

Laomajandus
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika
thumbnail
8
rtf

Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni.

Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite planeerimine. · Optimaalse

Autojuhi ametikoolitus
thumbnail
7
docx

Autode tehnonõuded

Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp ­ 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loet

Autode tehnonõuded




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun