TIR veokite ehitusnõuded (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusteaduskond
TIR VEOKITE EHITUSNÕUDED
Allar Plaksi
062005
EALB51
Tallinn 2010

Sisukord

Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Mõisted 4
3. TIR veokite ehitusreeglid 6
4. Tehnilistele tingimustele vastavate maanteesõidukite heakskiitmise kord 13
5. Kasutatud kirjandus 16
2) TIR-konventsiooni põhimõtted 16

1. Sissejuhatus

TIR-transiidisüsteemi loomisega tehti algust varsti pärast II maailmasõda. Süsteem loodi eelkõige selleks, et anda tollidele ning riikidele, mida kaup transiidina läbib, piisavad garantiid maksude laekumise kohta, kui kaup peaks mingil põhjusel sattuma tarbija kätte nii, et riigimaksud jäävad tasumata. Samuti oli süsteemi üheks eesmärgiks piiridel toimuva tollikontrolli aja lühendamine ja formaalsuste lihtsustamine , et kergendada vedaja tööd ja tagada kaupade kiire liikumine. Tuli saavutada harmooniline tasakaal üheltpoolt tollivõimude nõuete ja teiselt poolt veokorraldajate vajaduste vahel. Esimene TIR-lepe sõlmiti 1949.a. mõnede Euroopa riikide vahel. Kuna see lepe näitas elujõudu, siis võttis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) Sisemaatranspordi Komitee 1959 .a. vastu TIR-konventsiooni, mis jõustus 1960.a. Seoses uute veotehnoloogiate kasutuselevõtmisega ja vajadusega laiendada TIR-re˛iimi kasutusala võeti 1975.a. vastu uus TIR- konventsioon .
Oli selge, et rahvusvahelisel kaubaveol on ka väga palju riske ning ohte , mille minimiseerimiseks loodi 1975.a. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt kaubavedu reguleeriv dokument nimega „Customs Convention on the International Transport of Goods Under Cover of TIR Carnets“. Dokumendi eesmärgiks on tagada, et kaup jõuab addressaadini puutumatult ja rikkumatult ning et oleks tagatud liiklusohutus . Järgnevas referaadis vaatleme põgusalt antud dokumendis ära toodud TIR veokite ehitusnõudeid. Need nõuded on kohustuslikud kõikidele TIR- vedusid tegevatele vedajatele.

2. Mõisted

Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
Maanteesõiduk – nii maantee -mootorsõiduk kui ka sellega ühendatav mis tahes haagis või poolhaagis .
Autorong – ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe sõidukina.
Konteiner – veoseade (tõstuk- furgoon , vahetatav tsistern või muu sarnane seade), mis on:
(a) täielikult või osaliselt kinnine , moodustades kauba hoidmiseks vajaliku
ruumi;
(b) püsiva konstruktsiooniga ja seepärast piisavalt tugev korduvkasutuseks;
(c) spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga ilma vahepealse ümberlaadimiseta kaubaveo hõlbustamiseks;
(d) ehitatud kauba hõlpsaks käsitsemiseks, eelkõige ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimisel;
(e) ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada;
(f) siseruumalaga üks kuupmeeter või rohkem.
(g) lähtetolliasutus – konventsiooniosalise tolliasutus, kus algavad kauba pealelaadimisega või osalise pealelaadimisega TIR- veod ;
(h) sihttolliasutus – konventsiooniosalise tolliasutus, kus lõpevad kauba mahalaadimisega või osalise mahalaadimisega TIR-veod;
(i) vahetolliasutus – konventsiooniosalise tolliasutus, mille kaudu maanteesõiduk, autorong või konteiner siseneb konventsiooniosalisse riiki või väljub sellest TIR-veo jooksul;
(j) isik – nii füüsiline kui ka juriidiline isik;
(k) TIR-märkmiku valdaja - isik, kellele on vastavuses TIR-konventsiooni asjakohaste sätetega on välja antud TIR-märkmik ja kelle nimel on esitatud tollideklaratsioon TIR-märkmiku kujul, millest ilmneb soov suunata kaup TIR-protseduurile lähtetolliasutuses. Valdaja vastutab maanteesõiduki, autorongi või konteineri koos veosega ja selle juurde kuuluva TIR-märkmiku esitamise eest lähtetolliasutuses, vahetolliasutuses ja sihttolliasutuses ning TIR-konventsiooni teiste asjakohaste sätete nõuetekohase järgimise eest;
(l) raske või suuremahuline kaup – raske või suuremahuline ese, mida selle massi, suuruse või laadi tõttu ei veeta tavaliselt kinnises maanteesõidukis või konteineris;
(m) garantiiühing – ühing, kellele konventsiooniosalise tolliasutus on andnud loa tegutseda TIR-protseduuri kasutavate isikute käendajana.

3. TIR veokite ehitusreeglid

Selleks et tagada kauba puutumatus, sätestab TIR-konventsioon, et kaupa tuleb transportida kinnises konteineris või veoseruumis, mis on ehitatud viisil, mis välistaks ligipääsu kaubale. Suletud veokit või konteinerit ei saa avada ilma, et see jätaks veoki kerele nähtavaid jälgi või ei kahjustaks tollitemplit või plommi. Selle nõudmise täitmiseks sätestab konventsioon veokitele/konteineritele ehitusstandardid ning eeldused, mis lubavad TIR-protseduuris osaleda.
Et üldse TIR konventsioonida liituda, peab iga maanteesõiduki konstruktsioon ja selle seadmed vastama kindlatele tingimustele ning olema heaks kiidetud TIR-juhendiga sätestatud korras.
Käesoleva eeskirja nõuete täitmiseks tuleb järgida järgnevaid reegleid:

• Veoseruumide koosteelemendid ühendatakse (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad, raamid, risttalad jne) kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma avamisjälgi jätmata, või meetodite abil, mille tulemusel saadakse tarind, mida ei saa muuta jälgi jätmata. Kui seinad, põrand, uksed ja katus koosnevad mitmest osast, peavad need vastama samadele nõuetele ja olema piisavalt tugevad;
  

• Kui kasutatakse ühendusseadiseid ( needid , kruvid, poldid , mutrid, jne), tuleb neid paigaldada piisaval hulgal väljastpoolt läbi kokkuühendatavate osade nii, et need ulatuksid sissepoole, kus need tuleb tugevasti kinnitada (näiteks neetimise, keevitamise teel, õõnesneetide või poltidega kinnitamkse teel ning needitud või keevitatud mutri abil). Tavalised needid (s.t needid, mille paigaldamiseks on vaja need kinnitada ühendatavate koosteelementide mõlemalt poolelt) võib siiski paigaldada seestpoolt.
  

• Eespool mainitust hoolimata võib veoseruumi põrandad kinnitada isekeermestavate kruvide, isepuurivate neetide, laengneetide või pneumaatiliselt kinnitatavate naeltega, mis läbivad täisnurga alla põranda ja metallist risttalad, tingimusel et mõnede ühendusseadiste, välja arvatud isekeermestavate kruvide pead tasandatakse risttala välispinna suhtes või keevitatakse selle külge.
  

• Pädev asutus määrab kindlaks, millised ühendusseadised ja mitu neist peavad vastama käesoleva märkuse nõuetele; pädeval asutusel tuleb tagada, et selliselt ühendatud koosteelemente ei oleks võimalik ümber paigutada ega asendada ilma jälgi jätmata. Muude ühendusseadiste valiku ja paigaldamise kohta piirangud puuduvad.
  

• Ühendusseadised, mida saab eemaldada ja asendada ilma jälgi jätmata üksnes ühelt poolt (s.t ilma et neid peaks käsitsema koosteelementide mõlemalt poolelt), ei ole käesoleva märkuse punkti a alusel lubatud. Sellised ühendusseadised on näiteks laiendatavad needid, pimeneedid ja muud sarnased seadised .
  

• Eespool kirjeldatud ühendamismeetodid kehtivad selliste sihtotstarbeliste veoautode suhtes, nagu näiteks isotermilised-, külmutus- ja paakautod, kui need on vastavuses tehniliste nõuetega, millele sellised sõidukid peavad nende kasutust silmas pidades vastama. Kui tehnilistel põhjustel ei ole koosteelemente võimalik kinnitada käesoleva märkuse punktis a kirjeldatud viisil, võib koosteelemendid ühendada käesoleva märkuse punktis c nimetatud seadiste abil, tingimusel et siseseinal kasutatud seadistele ei pääse väljastpoolt ligi.
  

• Uksed ja kõik muud sulgemissüsteemid (sealhulgas sulgemiskraanid, luugid , äärikud jm) peavad olema varustatud seadisega, millele saaks paigaldada tollitõkendi. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata ning et ust või sulgurit ei saaks avada ilma tollitõkendit rikkumata. Tollitõkend peab olema kaitstud asjakohasel viisil. Avatavad katused on lubatud.
  

• Seadis, millele tollitõkend paigaldatakse, tuleb:
  

(a) kinnitada keevisega või vähemalt kahe ühendusseadise abil;
(b) konstrueerida nii, et seda ei saaks pärast veoseruumi sulgemist ja tollitõkendi paigaldamist eemaldada ilma jälgi jätmata.
(c) arvestada, et seadisel oleks vähemalt 11 mm läbimõõduga ava või vähemalt 11
mm pikkused ja 3 mm laiused pilud.

• Erandlikult võib isotermiliste veoseruumidega sõidukite veoseruumi ustele
  

paigaldada tollitõkendid, uksehinged ja mis tahes abidetailid, mille eemaldamine võimaldaks ligipääsu veoseruumi sisemusse või peidikutesse, kuhu võib kaupu peita, järgmiselt:
(a) Väljastpoolt paigaldatud kinnituspoltide või -kruvide abil, mis ei
vasta nõuetele, tingimusel et:
- kinnituspoltide või -kruvide otsad kinnitatakse uksepaneeli
välispinna või -pindade taga oleva alusplaadi või sarnase
seadise sisse, ja
- piisava arvu kinnituspoltide või -kruvide pead keevitatakse
tollitõkendi, uksehingede jms külge nii, et need täielikult
deformeeruvad ja
- et kinnituspoltide või –kruvide päid ei saaks eemaldada
ilma jälgi jätmata
(b) Kinnitusseadisega, mis on paigaldatud isoleeritud uksekonstruktsiooni siseküljelt, tingimusel, et:
- kinnituspolt ja seadise kindlustuskrae on ühendatud pneumaatiliselt või hüdrauliliselt tööriista abil ning on kinnitatud plaadi või seadise taha, mis on omakorda kinnitatud uksekonstruktsiooni välispinna ja isolatsiooni vahele;
- kinnituspoldi peale ei oleks võimalik pääseda ligi veoseruumi sisemusest;
- piisaval arvul lukustuskraesid ja kinnituspolte keevitatakse kokku nii, et neid seadiseid ei oleks võimalik eemaldada ilma jälgi jätmata.
(c) Sõidukid, millel on suur hulk sulgemisseadiseid, nagu näiteks ventiilid , sulgemiskraanid, luugikaaned, äärikud ja muud sarnased seadised, peavad olema konstrueeritud nii, et vajalikke tollitõkendeid oleks võimalikult vähe. Sel eesmärgil tuleb lähestikku asuvad sulgemisseadised omavahel ühendada ühise seadisega, mille puhul on vajalik ainult üks tollitõkend, või varustada samal eesmärgil kasutatava kaanega.
(d) Avatava katusega sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et nende puhul oleks vaja võimalikult vähe tollitõkendeid.
(e) Kui tolliohutuse tagamiseks on vaja tollitõkendeid rohkem kui üks, näidatakse nende arv TIR-tunnistuse punkti 5 all (1975. aasta TIRkonventsiooni lisa 4). Tollitõkendite täpsete asukohtade näitamiseks lisatakse TIR-tunnistusele sõiduki joonis või fotod.

• Sisevooderdisega sõidukite või konteinerite puhul, mis ei ole külmutus- ega isotermilised, peavad uksehingede kinnitussüsteemid (poldid, needid jne) ja tollikinnised läbima kogu ukse paksuse (sealhulgas vooderdise) ja olema kinnitatud nähtavalt seestpoolt.
  

• Selleks et saavutada tolliohutus konteinerite ja veoseruumide tollikinnistega varustamise abil, tuleb tollitõkendid paigaldada vastavalt järgmistele nõuetele:
  

(a) kinnitusnöör ei ole pikem kui vaja ja see on õigesti pingutatud;
(b) kinnitusnöör on pandud läbi rõngaste;
(c) tollikinnised on paigaldatud võimalikult tugevasti;
(d) Tuleks meeles pidada, et mis tahes kinnise tõhusus väheneb, kui lukustusvarvad, hinged või nukkhaardumisega lukustusseadmed kasutamise käigus kuluvad. Selliste juhtude kindlakstegemiseks tuleb võtta vastavaid meetmeid.
(e) Tuleb hoolikalt jälgida, et tolliplommid asetataks täpselt nõutavale kohale. Võib kasutada erinevaid tolliplommide tüüpe. Kui kasutatakse 8-kujuliselt paigaldatava trossiga plomme, on soovitav, et tross läbiks kõik neli auku.
(f) tuleb ventilatsiooni- ja drenaažiavad varustada seadisega, mis takistab juurdepääsu veoseruumi sisemusse. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata.

• Ventilatsiooniavad
  

(a) Nende suurim läbimõõt ei tohi üldjuhul ületada 400 mm.
(b) Avad, mille kaudu on võimalik pääseda otse veoseruumi, tuleb katta :
- traatvõrgu või perforeeritud metallplaadiga (mõlemal juhul on aukude maksimaalne läbimõõt 3 mm) ja kaitsta keevitatud lattvõrega (aukude maksimaalne läbimõõt 10 mm); või
- ühe piisavalt tugeva perforeeritud metallplaadiga (aukude maksimaalne läbimõõt 3 mm, plaadi paksus vähemalt 1 mm).
(e) Tenti tehtud avade puhul on nõutavad käesoleva märkuse punktis (b) osutatud seadised. Lubatud on siiski sellised sulgemisseadised, nagu näiteks väljastpoolt paigaldatud perforeeritud metallplaat ning seestpoolt paigaldatud traat - või muu võrk.
(f) Lubatud on samalaadsed muust materjalist kui metallist seadised, tingimusel et augud on nõutava läbimõõduga ja kasutatav materjal on piisavalt tugev, et auke ei saaks oluliselt suurendada ilma jälgi jätmata. Lisaks sellele peab ventilatsiooniseade olema selline, et seda ei saaks asendada ainult ühelt poolt tenti.
(g) Ventilatsiooniava võib olla varustatud kaitseseadmega. Nimetatud seade kinnitatakse tendi külge selliselt, et selle ava kaudu on võimalik teostada tollikontrolle. Kaitseseadis tuleb kinnitada tendi külge vähemalt 5 cm kaugusele ventilatsiooniava ekraanist.
(h) Kuigi üldjuhul ei tohi ventilatsiooniavade läbimõõt ületada 400 mm, võib pädev asutus, tingimusel et kõik teised nõuded on täidetud, lubada 400 mm suuremaid avasid, kui need on ülevaatuseks esitatud.

• Drenaažiavad
  

(a) Nende suurim läbimõõt ei tohi üldjuhul ületada 35 mm;
(b) Avad, mille kaudu on võimalik pääseda otse veoseruumi, tuleb varustada seadistega, mida kirjeldatakse selgitava märkuse punktis b ventilatsiooniavade kohta;
(c) Kui drenaažiavade kaudu ei ole võimalik pääseda otse veoseruumi, ei ole käesoleva märkuse punktis b osutatud seadised vajalikud, tingimusel et avad varustatakse kindla tõkkeplaadisüsteemiga, mis on kergesti ligipääsetav veoseruumi seest.
(d) Olenemata käesoleva eeskirja artikli 1 punktist (c) on lubatud sellised veoseruumi koosteelemendid, mis praktilistel põhjustel sisaldavad tühikuid (näiteks kahekordse seina vaheosad). Selleks, et nimetatud ruume ei saaks kasutada kaupade peitmiseks, tuleb:
- veoseruumi sisevooderdis, kui see katab kogu seina põrandast laeni , või muudel juhtudel, kui sisevooderdise ja välisseina vaheline ruum on suletud, paigaldada nii, et seda ei saaks eemaldada ja asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata; ja
- kui vooderdis ei kata tervet seina täies kõrguses ning vooderdise ja välisseina vaheline ruum ei ole täielikult suletud ning kõikidel muudel juhtudel, kui veoseruum sisaldab tühikuid, et sellised ruumid oleks võimalikult väiksed ja tolliläbivaatuseks kergesti ligipääsetavad.

• Katuseaknad on lubatud tingimusel, et need on tehtud piisavalt tugevatest materjalidest ja et neid ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata. Sellest olenemata on lubatud kasutada klaasi, kuid juhul, kui kasutatakse muud kui purunemiskindlat klaasi, tuleb katuseaknale paigaldada tugev metallvõrestik, mida ei saa väljastpoolt eemaldada; võresilma läbimõõt ei tohi ületada 10 mm.
  

• Tentsõidukid
  

1. Tentsõidukite kohta kehtivad käesoleva eeskirja artiklid 1 ja 2 vastavate erisustega. Lisaks sellele peavad need sõidukid vastama käesoleva artikli sätetele.
2. Tent on kas tugevast presendist või plastik - või kummikattega kangast , mis on piisavalt tugev ja venimatu. Tent peab olema heas korras ja paigaldatud nii, et pärast sulgemisseadise kinnitamist ei ole võimalik pääseda veoseruumi ilma jälgi jätmata.
3. Kui tent koosneb mitmest tükist, tuleb nende servad voltida üksteise vahele ja õmmelda kokku kahe, teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusega. Õmblused tuleb teha vastavalt käesoleva eeskirja joonisele 1; kui tendi teatavate osade (nagu näiteks klapid ja tugevdatud nurgad) puhul ei ole siiski võimalik neid nimetatud viisil ühendada, piisab pealmise osa tagasikeeramisest ja õmblusest vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 2 või 2a. Üks õmblus on näha üksnes seestpoolt ja selle õmbluse jaoks kasutatud niidi värv peab selgelt erinema tendi värvist ja teise õmbluse jaoks kasutatud niidi värvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga .
4. Tendi kinnitamiseks võib kasutada:
(a) sõiduki külge kinnitatud metallrõngaid;
(b) tendi servas olevaid aasasid;
(c) kinnitusvahendit, mis läheb läbi rõngaste ja üle tendi ning on täies
pikkuses väljastpoolt nähtav.
5. Tent peab ulatuma üle sõiduki jäikade osade vähemalt 250 mm laiuselt kinnitusrõngaste
keskelt mõõdetuna, kui sõiduki konstruktsioon ei ole selline, et on takistatud ligipääs
veoseruumile.

• Tendi lukustussüsteem peale- ja mahalaadimiseks kasutatavate avade puhul:
  

Selles lukustussüsteemis on tendis olevate peale- ja mahalaadimiseks kasutatavate avade kaks serva ühendatud alumiiniumist lukustusvarvaga. Tendi avad on kogu pikkuses varustatud äärisega, mis suleb endasse trossi (vt joonis 8.1). Seetõttu ei ole võimalik tõmmata tenti lukustusvarva profiilist välja. Ääris peab olema väljapool ja keevitatud vastavalt nõutele.
Servad pannakse alumiiniumist lukustusvarva avatud profiili ja lükatakse kahte paralleelsesse renni, mis on alumises otsas suletud. Kui lukustusvarb on ülemises asendis, on tendi servad ühendatud.
Lukustusvarb on ülemises otsas tõkestatud läbipaistva plastikkaanega, mis on needitud tendi külge. Lukustusvarb koosneb kahest osast, mis on ühendatud needitud hingega. Hing peab olema sellise ehitusega, et pöördtelge poleks võimalik eemaldada, kui süsteem on lukustatud.
Lukustusvarva alumises osas on ava, mida läbib rõngas. Ava on ovaalne ja suurusega, mis on piisav, et rõngas täpselt läbi mahuks. Lukustusvarva kinnitamiseks tõmmatakse kinnitusköis läbi selle rõnga.

• Helkurribad
  

Helkurribasid, mida saab lahti tõmmata ja mis katavad veoseruumi tendi struktuuri, on lubatud kasutada juhul, kui need on täielikult plastikkattega tendi külge sulatatud ja kinnitatud vastavalt nõuetele. Plastikkattega kangast tentide parandamiseks on lubatud järgmine meetod: paiga sulatamisel tendile kasutatakse kuumuse ja rõhuga vedeldatud vinüüli. Samuti kinnitatakse sel juhul reljeefmustriga märgistatud plastikriba paiga servadele tendi mõlemal poolel.

4. Tehnilistele tingimustele vastavate maanteesõidukite heakskiitmise kord

1. Maanteesõidukite heakskiitmine võib toimuda kas üksikult või konstruktsioonitüübi alusel (maanteesõidukite seeriad).
2. Heakskiidetud sõidukitele väljastatakse TIR- tunnistus . See tunnistus trükitakse väljastanud riigi keeles ning prantsuse või inglise keeles. Kui heakskiitnud asutus peab seda vajalikuks, lisatakse tunnistusele selle asutuse poolt kinnitatud fotod või joonised.
3. Valdaja vahetumise korral võib juhtuda, et lahtris 8 esitatud nimi (“Valdaja”) ei
ole uue valdaja oma. See ei tohi põhjustada mingeid vaidlusi.
4. Samadel asjaoludel võib tunnistusele lisatud fotol olla teine nimi, kui sõidukil tegelikult näha on. Sellisel juhul ei tohiks keelata sõiduki sisenemist, kuna foto on mõeldud üksnes sõiduki üldvälimuse näitamiseks.
5. Kui lahtris 5 (“Muud andmed”) ei ole piisavalt ruumi, võivad tunnused olla esitatud märkusena tunnistuse tagaküljel.
6. TIR-tunnistus peab olema maanteesõidukis.See peab olema TIR-tunnistuse originaal, mitte fotokoopia.
7. Maanteesõiduk esitatakse iga kahe aasta järel läbivaatuseks ja vajadusel heakskiidu pikendamiseks selle riigi pädevale asutusele, kus sõiduk on registreeritud, või registreerimata sõidukite puhul selle riigi asutusele, kus on omaniku või kasutaja elu- või asukoht.
8. Kui maanteesõiduk ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tehnilistele tingimustele, tuleb enne TIR-märkmiku alusel toimuvat kaubavedu taastada selle seisukord heakskiidu saamisel, et sõiduk vastaks jälle nimetatud tehnilistele tingimustele.
9. Kui maanteesõiduki olulised omadused on muutunud, ei kehti sõiduki suhtes heakskiit ning enne kui sõidukit saab kasutada TIR-märkmiku alusel toimuval kaubaveol, peab selle uuesti heaks kiitma pädev asutus.
10. Sõiduki registreerimisriigi pädevad asutused või nende sõidukite puhul, mida ei ole vaja registreerida, selle riigi pädevad asutused, kus on sõiduki omaniku või kasutaja eluvõi asukoht, võivad vajaduse korral TIR-tunnistuse kehtetuks tunnistada või seda pikendada või väljastada uue TIR-tunnistuse.
11. Üksikult heakskiitmist taotleb pädevalt asutuselt omanik, ettevõtja või nende esindaja. Pädev asutus vaatab esitatud maanteesõiduki üle vastavalt lõigetes 1–7 sätestatud
üldeeskirjadele ja teeb kindlaks, kas sõiduk vastab tehnilistele tingimustele ning pärast heakskiitmist väljastab TIR-tunnistuse.
12. Kui maanteesõidukeid toodetakse konstruktsioonitüübi järgi seeriana, võib tootja taotleda valmistajariigi pädevalt asutuselt heakskiitmist konstruktsioonitüübi alusel.
13. Tootja märgib oma taotluses ära kõnealuse maanteesõiduki tüübile tema poolt antud identifitseerimisnumbrid või -tähed.
14. Taotlusega koos tuleb esitada kõnealuse maanteesõiduki tüübi joonised ja üksikasjalik konstruktsiooni spetsifikaat.
15. Tootja võtab kirjalikult kohustuse:
(a) esitada pädevale asutusele need asjaomast tüüpi sõidukid, mida see asutus tahab üle vaadata;
(b) lubada pädeval asutusel teha muid sõidukiga seotud ülevaatusi millal tahes asjaomase tüübi seeriatootmise jooksul;
(c) teatada pädevale asutusele kõikidest joonistesse või spetsifikaatidesse tehtud muudatustest nende ulatusest olenemata enne muudatuste teostamist;
(d) märkida maanteesõidukile nähtavasse kohta konstruktsioonitüübi identifitseerimisnumbrid või -tähed ning samuti sõiduki järjekorranumbri kõneluses seerias (tootjanumber);
(e) pidada arvestust heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt toodetud sõidukite kohta.
16. Pädev asutus teatab vajaduse korral, milliseid muudatusi tuleb teha konstruktsioonitüübis, et sõiduki saaks heaks kiita.
17. Konstruktsioonitüüpi ei saa heaks kiita enne, kui pädev asutus on ühe või enama sama tüüpi sõiduki ülevaatamisega kindlaks teinud, et seda tüüpi sõidukid vastavad ettenähtud tehnilistele tingimustele.
18. Pädev asutus teatab tootjale kirjalikult oma otsusest konstruktsioonitüüp heaks kiita. Otsusele märgitakse kuupäev ja number. Teates tuleb selgelt nimetada otsuse teinud asutus.
19. Pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et väljastada kõikidele heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt valmistatud sõidukitele nõuetekohaselt kinnitatud TIRtunnistus.
20. TIR-tunnistuse valdaja peab vajaduse korral enne sõiduki kasutamist TIRmärkmiku alusel toimuvaks kaubaveoks märkima TIR-tunnistusele sõiduki registreerimisnumbri või registreerimisele mittekuuluva sõiduki puhul nime ja äriühingu asukoha.
21. Konventsiooniosalise riigi pädevad asutused võivad väljastada TIR-tunnistuse sõidukile, mis on konstrueeritud nimetatud riigi territooriumil, ja et sõiduki suhtes ei kohaldata täiendavalt heakskiidu korda riigis, kus on see registreeritud või kus on selle omaniku elu- või asukoht.
22. Nende sätete eesmärgiks ei ole piirata selle konventsiooniosalise pädevate asutuste, kus sõiduk on registreeritud või kus on selle omaniku elu- või asukoht, õigust nõuda sellise tunnistuse esitamist kas importimisel või eesmärkidel, mis on seotud sõiduki registreerimise või kontrolliga või muude sarnaste nõuetega.
23. Kui konstruktsioonitüübi alusel heakskiidetud sõiduk eksporditakse teise riiki, mis on käesoleva konventsiooni osaline, ei ole selle tõttu uus heakskiitmine vajalik.

5. Kasutatud kirjandus

1) Customs Convention on the International Transport of Goods Under Cover of TIR Carnets http://www.unece.org/tir/handbook/english/newtirhand/TIR-6Rev9_En.pdf

2) TIR-konventsiooni põhimõtted

http://www.jupiter.ee/et/documentation/tir-convention/principles-of-tir-convention
16