EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam......................................................................................
Eesti tähtsamad kaubasadamad Tallinna sadam (AS) Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Andrei Mihhailov MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat Õppekava: Ärindus TAB22 Õppejõud: Tarvo Niine, PhD Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL.......
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5
............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Eesti on läbi aegade olnud mereriik ja tihedalt seotud meresõidu ning kaubandusega. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tundud juba 10.sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7.sajandist e.Kr. Tallinna linna areng on otseselt sõltunud sadama arengust ja vastupidi. Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest. 3 1.Parvlaevasadamad Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru,
19. New York 4 067 811 000 430 922 480 014 20. Bremen/Bremerhave 4 912 4 449 3 743 3 469 3 189 853 3 031 7 n 177 624 969 253 587 Läänemereäärsete sadamate konteinerkäibeid Võrdluseks Eestile lähemad sadamad Sadam 2006 2005 2004 2003 2002 1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639 Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr
asuvad enamus laevandusele teenust osutavaid ettevõtteid, s.o agendid, pangad, maaklerid, punkerdamine jne; asuvad tööstused; kaubad tulevad (sadama poolt teenindatavalt tagamaalt); viiakse ellu riiklikke- ja sh tollipoliitikaid. 15. Mis on tagamaa? Tagamaa - sadama tagamaaks loetakse sellist regiooni, kus sadam asub ning millega seotud kaubavoogusid sadam teenindab 16. Mitu sadamate generatsiooni on olemas? 5, 1. Isoleeritud sadamad, 2. Sadamad laienevad, 3. Konteinersadamad, 4. Integreeritud sadamad, 5. Targad sadamad 17. Missugused sadamate omandivormid on olemas? •Riiklikud sadamad •Munitsipaalsadamad •Iseseisev sadamavõim •Erasadamad •Korporatiivne sadam 18. Millised on sadamate haldus tüübid? Landlord port (omab ainult infrastruktuuri) Tool port (omab infra- ja superstruktuuri) Service port ( omab infra- ja superstruktuuri ja tööjõudu) 19. Mis on infrastruktuur, superstruktuur ja tööjõud?
Kõik kommentaarid