Eesti sadamad (1)

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA
EESTI SADAMAD
Referaat
Koostaja : Kristina Samošenkova
KS-11

Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus. 2
Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad 3
Eesti sadamad 4
Tallinna Sadamad. 5
Eesti suurim reisisadam . 6
Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam. 6
Suure potentsiaaliga regionaalne sadam 7
Paldiski Lõunasadam 8
Paljassaare kaubasadam. 8
Saaremaa reisisadam. 9
Ohutused . 10
Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal 11
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus : 15
Sissejuhatus.
Eesti on mereriik , meil on väga palju sadamaid . Nad koostavad Eesti Sadamate Liidu .
Eesti Sadamate Liitu on koondunud kõik aktiivsed Eesti kaubasadamad. Neile lisaks ka väiksemad Lehtma, Mõntu ja Loksa sadamad, kes näevad võimalusi anda oma panust Eesti sadamaettevõtluse arendamiseks ning osaleda ühiste probleemide lahendamisel.
Kuigi võib arvata, et konkurents kaubamahtude saamiseks ei soodusta konstruktiivset koostööd sadamaettevõtjate vahel… ei pea selline arvamus paika Eesti Sadamate Liidus.
Eesti majandus on raskest kriisiperioodist edukalt väljumas. Kuid jätkuv Euroopa rahanduskriis avaldab Eesti majandusele ja rahanduspoliitikale destabiliseerivat mõju. Samas, Eesti Sadamate Liit ongi muuhulgas selleks loodud, et järjekindlalt oma parimat tahet ja konstruktiivset initsiatiivi riigiga ja seonduvate ettevõtlusorganisatsioonidega jagada. Sadamate Liit peab vajalikuks arendada koostööd mitte ainult sadamaettevõtjate vahel vaid kõigi aktiivsete Eesti logistikaklastri ettevõtetega.
2013.a. on ühistegevusega saavutatud mitmeid häid tulemusi. Liidu Arengukavas seatakse peamiseks eesmärgiks koostöö edendamist riigiasutustega ja ettevõtlusorganisatsioonidega.
Eesti Sadamate Liidu missioon on edendada Eesti merendust piirist - piirini ja hoida Eesti merd .
Eesti Sadamate Liidu visioon on olla avatud ja usaldusväärne mittetulunduslik organisatsioon , mille ülesandeks on organiseerida Eesti sadamate koostööd ja seeläbi hoida merekultuuri mainet heal tasemel ning parandada Eesti merenduspoliitikat.
Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad
Eesti on mereriik ning randumispaigad on olnud ja on edaspidigi olulised kohad nii piirkonna kui riigi arengu seisukohalt. Randumispaiga mõiste hõlmab endas neid kohti rannikul, mida kasutatakse või on kasutatud randumiseks. Randumispaik moodustab alati terviku oma ümbruskonnaga ehk sadamate areng mõjutab.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Eesti merendus läbinud olulisi muutusi. Käesoleva projekti raames koostatud küsimuslehe fookuses on Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad, millised on olnud nende arengud aastatel 1980-2013.
Lähtuvalt Eesti Meremuuseumi kogumispoliitikast on aastatel 2013-2014 kavas koguda ja dokumenteerida Eesti sadamaid ja randumiskohti Lääne-Eestis (Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakond - hinnanguliselt 400 randumiskohta). Kogumist teostatakse koostöös Läänemaa , Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnu muuseumitega. Soovime jäädvustada mälestusi ja sündmusi, töid ja tegemisi, mis on Lääne-Eesti sadamates viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud.
Eesti sadamad
Kaardil on Eesti sadamad, mitmete ajalooliste puitlaevade ja ümberilma sõitnud laevade pildid, samuti atraktiivsemad Eesti majakad, suuremate sadamate vahelised kaugused meremiilides, Tartu sildade kõrgused ja palju muud veega seotud infot.
Sadamad :
Abruka sadam , Aegna sadam , Bekkeri sadam , Dirhami sadam , Haapsalu sadam , Heltermaa sadam , Hundipea sadam , Kaavi sadam , Kaberneeme sadam , Kakumäe sadam , Kalana sadam , Kalasadam (Tallinn) , Kallaste sadam , Kaunispe sadam, Kelnase sadam ,Kihnu sadam , Koguva sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada
Tallinna Sadamad.
Eesti suurim reisisadam.
Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.
Vanasadamast väljuvad Tallinki , Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi.
Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis:
D- terminal - Tallinki laevad
A- terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele
B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt
Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist.
Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.
Vanasadam numbrites:
Territoorium 52.9 ha
Akvatoorium 75.9 ha
Kaide arv 23
Kaide kogupikkus 4.2 km
Suurim sügavus kai ääres 10.7 m
Suurim laeva pikkus 320 m
Suurim laeva laius 40 m
Terminalid 3 reisiterminali
Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam.
Muuga sadam.
Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner - ja ro-ro tüüpi laevu.
Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee - ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust.
Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise , kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine.
Info:
Territoorium 524,2 ha
Akvatoorium 752 ha
Kaide arv 29
Kaide kogupikkus 6.4 km
Suurim sügavus kai ääres 18 m
Suurim laeva pikkus 300 m
Suurim laeva laius 48 m
Terminalid:
6 vedellasti terminali
2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks)
konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal
puistlasti terminal
viljaterminal
teraseterminal
söeterminal
Suure potentsiaaliga regionaalne sadam
Paldiski Lõunasadam
Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus.
Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks.
Info:
Territoorium 141.1 ha
Akvatoorium 134.7 ha
Kaide arv 10
Kaide kogupikkus 1.85 km
Suurim sügavus kai ääres 13.5 m
Suurim laeva pikkus 230 m
Suurim laeva laius 35 m
Terminalid:
reisiterminal
naftaterminal
2 autoterminali
ro-ro terminal
üldkaupadeterminal
puiduterminal
2 metalliterminali
puidugraanuli terminal
turbaterminal
biodiisli terminal
Paljassaare kaubasadam.
Paljassaare sadam on kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas.
Paljassaare sadam asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas on Paljassaare sadam oluliselt väiksem kui tema kaks suuremat venda - Muuga sadam ja Vanasadam.
Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90-150m, sügavus 9.0m).
Info:
Territoorium 43.6 ha
Akvatoorium 33.5 ha
Kaide arv 11
Kaide kogupikkus 1.9 km
Suurim sügavus kai ääres 9 m
Suurim laeva pikkus 190 m
Suurim laeva laius 30 m
Terminalid:
vedellasti terminali
toiduõli terminal
puiduterminal
söeterminal
segalasti terminal
(terminalis ka külmkompleks)
Saaremaa reisisadam.
Saaremaa sadam on reisisadam, mis asub Saaremaal Ninase külas Küdema lahe ääres.
Kevadel 2006 valminud süvasadamas on 2 kaid kuni 200 meetri pikkuste laevade teenindamiseks , lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks.
Info:
Geograafiline asukoht 58°32,4'N 22°14,4'E
Territoorium 13.6 ha
Akvatoorium 44.3 ha
Kaide arv 3 + ujuvkai väikelaevade teenindamiseks
Kaide kogupikkus 445 m
Suurim sügavus kai ääres 10 m
Suurim laeva pikkus 200 m
Suurim laeva laius 30 m
Väikelaevade teenindamine:
30 külaliskohta
sügavus 0,8 - 5,0 m
magevesi ja elektrivarustus kail
olmejäätmete vastuvõtt
WC, dušš, saun
ööpäevane valve
piirivalve ja tolli tellimine
side ULL kanalil 14, kutsung "Tamme raadio"
Eesti merekaardid nr. 515 ja nr. 624
Ohutused.
Tuleohutus
Vahendid/ investeeringud
Tuleohutuse tagamisel sadamas lähtume Tuleohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Sadamad on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega ( pulber - ,gaasi – ja vesikustutitega, voolikusüsteemidega, rasvakustutitega, tulekustutustekkidega jne), automaatsete signalisatsioonisüsteemidega (tulekahjusignalisatsioon, sprinklersüsteem , drentšersüsteem gaasikustutussüsteem, vesikardin, häireedastus), päästevahenditega (päästerõngad, pootshaagid, päästeredelid, ohutusköied, patrullkaater), välise tuletõrjevee süsteemid (hüdrandid, mereveevõtu kohad), videovalvesüsteemid (kaamerad, keskkonnaseirevahendid).
Regulaarselt viiakse läbi tulekahjuõppusi ja tuleohutuspaigaldiste kontrolle.
Muuga sadamas asuva Päästeameti Põhja- Eesti Päästekeskuse Muuga päästekomando päästevõimekuse suurendamiseks on sadam hankinud vahtkustutusvahendid, voolikusüsteemid, pumbasüsteemi HydroSub, mille võimsus on 11 000 liitrit minutis.
Sadam teeb tihedat koostööd Päästeametiga, Eesti Tuletõrjeliiduga, Tallinna Tuletõrjeühinguga.
Töötervishoid ja töökeskkond
Sadamas on loodud Töökeskkonna nõukogu, töötajate poolt on valitud töökeskkonnavolinikud. Regulaarselt viiakse läbi ohutusealaseid kontrolle, korraldatakse riskianalüüside koostamist, jälgitakse ohutust töökohtadel, viiakse läbi töötajate tervisekontrolle ja esmaabiandjate koolitusi.
Sadam teeb tihedat koostööd Tööinspektsiooni regionaalsete üksustega.
Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal
Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.
Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam.
Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised ) vedu andis üle 2,6 miljoni tonni ja see kasvas aastaga 11%. Metsandus - ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v.a mööbel) vedu 1,5 miljoni tonnini (kasv 16%). Määramata kaubad konteinerites või vahetusveovahendites andsid samuti 1,5 miljonit tonni ning nende vedu kasvas aastaga 18%. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 30%, transiitkonteinerite vedu 70%.
Eesti viies suuremas sadamas (nn põhisadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupa — Tallinna sadam (sh Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam), Sillamäe sadam, Kunda sadam, Pärnu sadam ja Vene-Balti sadam) lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%).
Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011
Enim kaupa saabus Eesti sadamatesse Venemaalt, Soomest ja Lätist. Enim kaupa lähetati USAsse, Hollandisse, Soome ja Taani.
Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem külastajaid kui aasta eest
Rahvusvaheliste vedudega külastas Eesti sadamaid 2011. aastal 8,8 miljonit sõitjat, mis oli 7% enam kui aasta varem. Ristluslaevadega saabus 436 181 merereisijat, mis on 11% enam kui 2010. aastal. Eesti meretranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel liinidel 5,6 miljonit sõitjat ehk 8% enam kui 2010. aastal, peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel ligi 1,9 miljonit sõitjat ehk ligikaudu samapalju kui aasta varem.
Kokkuvõte
Eesti areneb kui mereriik aastast aastani , ja see tähendab , et varsti sadamate arv hakkab kadvama , tekkivad uued ja uued sadamad , firmad jne. Need kõik on seotud meresõiduga , transportiga . Meretransport ja mereturism kasvavad ja see on hea märk , sest kuna Eesti on väike riik , see on väga suur samm majanduse arengus.
Kasutatud kirjandus :

https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eesti-sadamad/

http://www.ts.ee/

http://www.sadamateliit.ee/sadamad/

Statistika andmebaas