Merendus, WTO, NAFO (1)

EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL
Maksim Andrejev
Eesti Meremajandus, WTO ja NAFO
Referaat
Juhendaja :Kaspar Kaugija
Tallinn 2009
Eesti Merendus
Meri on äärmiselt mitmekesine ning seda mõjutavad paljud tegevusvaldkonnad , huvid ja poliitikasuunad. Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 15–20% SKPst.
Eesti kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja  Line’i aktsiate omandamist Lääne­mere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sada­ma, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega.
Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kliimamuutust, keskkonna- ja looduskaitset, uuringuid ja innovatsiooni, konkurentsi ja töökohtade loomist, rahvusvahelist kaubandust, transporti ja logistikat - kõik meredega seonduvad küsimused on omavahel seotud.
Merenduspoliitika ja sellega seotud merendus kui majandusharu mis stimuleerib Eesti majandusarengut. Mereveonduses konkureerivad mitte ainult firmad, vaid ka riigid, merendusel on oluline osa selliste riiklike ülesannete täitmisel nagu riigikaitse , piirivalve ja mereohutuse tagamine, merendusel ja sellega seotud majandus- ja elualadel on suur tähtsus Eesti majanduses ja inimeste elus.
Eesti heaolu on seega lahutamatult merega seotud ning seetõttu on oluline kõikide merega seotud majandustegevuste säästev arendamine. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja laevandus , sadamates toimuv tegevus ja kalandus , aga ka avamere energiasektor ning ranniku- ja mereturismi sektor annavad suurt tulu. Meresadamad ja laevandus võimaldavad kasu saada rahvusvahelise kaubanduse kiirest kasvust. Sama suure tähtsusega on merede kasutamisvõimalused mitmesugustes vaba aja veetmisega seotud, esteetilistes ja kultuurilistes tegevusvaldkondades ning nende pakutavad ökosüsteemi teenused.
Et kõnealused majandusharud oleksid konkurentsivõimelised, tuleb tagada tõeliselt säästev merekeskkonna kasutamine. Rannikualade kasvav kaitsetus, üha tihenev liiklus rannikuvetes , merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma merele rohkem tähelepanu pöörama.
Meretransport on rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast merendusklastri selgroogu. Kuigi meretransport tekitab õhureostust ja CO2-heitmeid, on see siiski tunduvalt energiasäästlikum kui maanteetransport . Seoses energiavajaduse suurenemisega transpordisektoris on vajalik arendada efektiivsemaid transpordiviise – s.h. mereveondust.
Kuna Eesti transpordisektor ei ole eraldatud muust maailmast, siis on prioriteetide seadmisel oluline arvestada Eesti rolliga maailmas, inimeste ja kaupade liikumisvajaduse rahuldamisega ning mitte vähem oluline on ka rahvusvaheliste kokkulepete ning ühisprojektides võetud kohustuste täitmine – mered ja ookeanid on omavahel seotud. Transpordist rääkides on alati vaja vaadata naabrite poole – nemad on meie koostööpartnerid.
Veondusturg peab toimima efektiivselt, et Eesti transpordiettevõtted oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Konkurentsivõime säilitamisele ja suurenemisele aitab oluliselt kaasa mere magistraalide (Motorways of the Sea) ja lähimerevedude (Short Sea Shipping) arendamine. Selles valdkonnas võivad paljud väikesed ja keskmised laevandusettevõtted leida endale olulise niši.
Merevedude osakaal kaupade toimetamisel Kesk-Euroopasse ja tagasi peaks oluliselt suurenema. Seejuures on oluline, et kaubavood muutuks mitmekesisemaks ning üha enam spetsialiseerutaks kõrgema lisandväärtusega kauba teenindamisele.
Merenduspoliitika rahvusvahelist olemust arvestades on Eestit läbivate transpordikoridoride arendamise juures lisaks Eestis asuvate sõlmpunktide arendamisele oluline ka rahvusvaheline koostöö, et tagada nende transpordikoridoride arendamine ka väljaspool Eestit ning sellega tagada Eesti inimeste ja kaupade võimalikult mugav ja kiire liikumine kõigis peamistes suundades.
Meresadamad on oluline lüli selles logistikaahelas, mis majandust koos hoiab. Meresadamad on majandustegevuse keskused, millel on tähtis roll ümbritseva linnalise ja looduskeskkonna seisundi määramisel. Üleilmastumine tähendab seda, et me oleme tunnistajateks rahvusvahelise kaubanduse ennenägematule kasvule. Arvestades, et suur osa väliskaubandusest toimub läbi sadamate, ei ole raske mõista, kui suur on meresadamate vastutus järjest suureneva nõudluse haldamisel.
Ühest küljest saame tehnoloogia ja oskusteadmiste abil merest üha enam väärtusi. Kasvav majandustegevus rannikualadel ja meredel seondub merekeskkonna seisundi halvenemisega. Merekeskkonna heaolu on aga kõige muu alus. Mereuuringute ja –tehnoloogia arendamine aitavad saavutada majanduskasvu ilma, et keskkonnaseisund rohkem halveneks, need on merega seotud tegevusvaldkondade säästva arengu jaoks esmatähtsad. Mereuuringute teostamist saab käsitleda merenduspoliitika võtmeküsimusena, kuna ta on horisontaalselt seotud meremajanduse ja selle konkurentsivõime tõstmisega, mereharidusega, keskkonnakaitsega, meresüsteemide tundmaõppimisega, mõjuga inimtegevusele ja looduskeskkonnale muutuvates kliimatingimustes ning ka merearheoloogiaga.
Merendusega seotud töökohtade hulk ja kvaliteet on oluline. Meremeeste tööhõive langus on murettekitav, kuna meremeeste kogemused on ka kaldal asuvate töökohtade puhul väga kasulikud.
Kalavarude majandamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandil aitab tagada paremat tulevikku kalandusega tegelevale elanikkonnale ja seda, et kalandussektor annab jätkuvalt oma panuse kindlustamisele toiduainetega. Kalanduse korraldamisel tuleb arvestada rannikualade elanikkonna heaolu ja merekeskkonnaga ning silmas pidada kalapüügi seoseid teiste tegevusvaldkondadega.
Meri on määrav faktor ranniku- ja mereturismi puhul, mis on olnud rannikualade majandusarengu üks peamine katalüsaator. Rannikuäärsed piirkonnad on enamiku turistide meelispaigad, mistõttu on vajadus ühendada omavahel majandusareng, keskkonnasäästlikkus ja elukvaliteet nendes piirkondades eriti terav .
Äärepoolseimad piirkonnad ja saared on majanduse seisukohast teistest märkimisväärselt ebasoodsamas olukorras, kuid neil on suur potentsiaal merendusega seotud tegevusvaldkondades ja mereuuringutes. Rannikualade elukvaliteedi säilitamisel ja sissetulekute ning tööhõive suurendamisel on oluline tagada hõreda asustusega alade elanikele kvaliteetse infrastruktuuri olemasolu, avalike ja sideteenuste kättesaadavus ja tegevusalade mitmekesisus . See motiveeriks inimesi jääma elama väljapoole suurlinnu ning säilitama kohalikku kultuuri.
Samuti tuleks pidada tähtsaks merepärandi hoidmist, toetada merenduskogukondi, sealhulgas sadamalinnu ja traditsiooniliselt kalandustegevusega tegelevaid kogukondi, säilitada nende esemeid ja traditsioonilisi oskusi ning aidata kaasa nendevaheliste sidemete loomisele, oluline on merepärandi hoidmine ning eestlaste kui mererahva identiteedi tugevdamine.
Kalandusorganisatsioonid ja komisjonid Atlandi ookeanil
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon – NAFO ( North - West Atlantic Fisheries
Organisation )
NAFO tegevus põhineb konventsioonil “ Tulevasest mitmepoolsest koostööst
kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas”. NAFO peamine eesmärk on
rahvusvahelise koostöö ja konsultatsioonide raames kaasa aidata Atlandi ookeani
loodeosa eluressursside säilitamisele ning optimaalsele kasutamisele, võttes aluseks
teadlaste soovitusi ja uuringuid.
NAFO reguleerib järgmisi kalaliike: krevett , meriahven, süvalest, kalmaar, ameerika
karelest, ruske soomuslest, tursk ja moiva
Praegu kuulub NAFO-sse 18 liikmesriiki ja need on järgmised: Kanada, Kuuba , Taani
(Fääri saared ja Gröönimaa), Eesti, Euroopa Ühendus, Prantsusmaa (St. Pierre ja
Migeloni saared), Island, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa,
Ameerika Ühendriigid, Ukraina , Bulgaaria ja Rumeenia . ( Anon ., 1998)
Eesti ühines konventsiooniga “Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse
valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas” 31. augustil 1992. aastal, saades
täieõiguslikuks NAFO liikmeks. NAFO liikmesriigid on konventsiooniga Ühinemisel
võtnud omaks teatud protseduurireeglid ja kohustused. Konventsioonist tulenevalt on
Eesti võtnud endale muuhulgas kohustuse korraldada oma lipu all sõitvate laevade
tööd NAFO regulatsiooni alla jääval alal, vastavalt NAFO poolt kehtestatud nõuetele
ja eeskirjadele.
WTO
Maailma Kaubandus Organisatsioon (inglise World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis on mõeldud riikidevahelise kaubanduse reguleerimiseks ja liberaliseerimiseks. See loodi 1. jaanuaril 1995 ja on Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) järeltulija, mis loodi 1947 ja jätkas oma tegevust peaaegu 5 dekaadi rahvusvaheline organisatsioonina.
WTO tegeleb kaubandusreeglitega rahvusvahelisel pinnal; on vastutav läbirääkimiste ja uute kaubandusseaduste kasutusele võtmisega ja on vastutav liikmesriikide kinnipidamisest seoses WTO lepingutega, mis on allakirjutatud enamus maailma kaubandusriikide poolt ja oma valitsustes rafineeritud. Enamus teemasid , millele WTO keskendub, on pärit eelmistest kaubandusläbirääkimistest, eriti Uruguay Round´st. Organisatsioon töötab hetkel uue läbirääkimiste kallal, mida kutsutakse Doha Arendusprotokolliks (Doha Round), mis alustas 2001. aastal.
WTO koosneb 153 liikmesriigist, kes esindavad rohkem kui 95% maailma kaubandusest. Maailma Kaubandusorganisatsiooni juhitakse Ministrite Konverentsi abil, mis kohtub iga kahe aasta tagant. WTO peamaja asub Šveitsis, Genfi linnas. WTO direktor on alates 2005 aastast Pascal Lamy.
Missioon , otstarve
WTO püstitatud eesmärk on parandada oma liikmesriikide elanike heaolu., nimelt alandades kaubandustõkkeid ja pakkudes platvormi läbirääkimisteks. Selle peamine missioon on “tagada, et kauplemine sujuks nii rahulikult , ettearvatavalt ja vabalt kui võimalik”. See on ette määratud kindla tuumiktegevusega, tagades ja kaitstes viit peamist põhimõtet, mis on mitmekülgse firma alustalad. WTO/GATT süsteem on rajatud mittediskrimineerimisele.
Tegevus
Teiste mitmesuguste WTO tegevuste hulgas on need analüütikute arvates kõige tähtsamad:

• See vaatab üle kaetud lepingute teostuse, halduse ja operatsioonid.
  
• See tagab foorumi läbirääkimisteks ja lahkarvamuste selgitamiseks.
  

Lisaks on WTO-l kohus üle vaadata rahvusvahelised kauplemispõhimõtted ja tagada kokkukuuluvus ning kauplemispoliitika läbipaistvus järelvalve läbi. Teine WTO prioriteet on tagada abi arengu-, kõige vähem arenenud ja väiksema sissetulekuga maadele, et kohaneda WTO reeglite ja korraga läbi tehniliste koostöö ja treeningu. WTO on ka keskus majandusuurimuste ja -analüüsideks. Viimaks WTO teeb tihedalt koostööd kahe teise Bretton Woods ’i süsteemi osaga, Rahvusvahelise Valuuta Fondi (IMF) ja Maailma Pangaga.
Liikmed ja ülevaatajad
WTO-l on 153 liiget. 27 Euroopa Liidu riiki on esindatud Euroopa Kommuunina. Selle liikmed ei pea olema täiesti iseseisvad riigid, vaid neil peab olema oma kommetega maa-ala. Hong Kong´ist sai GATTi lepingupool , Hiina Rahva Vabariik nõustus WTO-sse tulema täiesti laiendatud nimega “Eraldi tavadega Taiwani, Penghu, Kimneni ja Matshu territoorium ” (Hiina Taipei ). Need 28 riiki, kes ei ole WTO liikmed, on seal järelvaatajad, kes hetkel peavad nendega läbirääkimisi seoses liikmeks astumisega.
Kokkuvõte
Kokkuvõteks võib öelda, et Eesti asub majanduslikult väga heas kohas. Meil on merepiir ja tänu sellele meil on hästi arenenud kaubavedu mööda merd teiste riikidega. Sammuti majanduse heaolu tagavad majandusega seonduvad organisatsioonid nagu WTO, NAFO jm organisatsioonid kuhu kuulub ka Eesti ja mis reguleerivad kauba ja teenuse vahetamist üle maailma.
Kasutatud kirjandus
www.wikipedia.org/wiki/WTO#History
www.nafo.ca/