Kus saab õppida lenduriks? (1)

sisukord

sisukord 1
1.Kus saab õppida lenduriks? 2
Kui sa tahad minna õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialadele, pead sa läbima tervisekontrolli. Enamiku uuringuid viib läbi perearst , vaid mõnedele terviseuuringutele suunab edasi erialaarstile. Terviseuuringute tulemusi läheb vaja nendel kandidaatidel, kes psühholoogiliselt sobivad piloodiks/lennujuhiks ja mahuvad psühholoogiliste katsete + riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka. 3
2. Eritingimused 5
3.töö iseloom 7
4.palk ja muud soodustused 10
5.töötingimused 11
lisa 12

1.Kus saab õppida lenduriks?

Eestis saab ainult ühes õppeasutuses õppida lenduriks ja see kannab nimetust Eesti Lennuakadeemia (ELA), endise nimetusega Tartu Lennukolledž.
Eesti Lennuakadeemia on riiklik rakenduskõrgkool, mis asutati 13.04.1993.a eesmärgiga luua Eesti Vabariigis vajatava lennunduskaadri koolitust teostav ja koordineeriv keskus. Kolledži õppeprotsess on üles ehitatud õppemoodulite süsteemile, mis võimaldab õppetööd läbi viia kesk- ja kõrgemas astmes. Vastavalt vajadusele teostatakse tegevspetsialistide täiend- ja ümberõpet.
ELA eripära seisneb selles, et kolledžil on väikearvuline koosseisuline õppejõudude kaader . Õppetööd viivad lepingulistel alustel läbi Eesti ja välismaa lennundusettevõtetes ning kõrgkoolides töötavad vastava eriala kogenud spetsialistid . Sellega garanteeritakse koolitusprotsessi püsiv kvaliteet ja vastavus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ning Euroopa Lennuohutusameti (EASA) nõuetele, mis omakorda tagab kolledži lõpetanutele head võimalused Eesti ja Euroopa tööturul.
Alates 1. septembrist 1996.a toimub Eesti Lennuakadeemia õppetöö lennundusinseneride kutsealadel riikliku finantseerimise alusel. Üliõpilaste vastuvõtt toimub vähemalt kesk-hariduse baasil. Õppetöö kestab neli aastat. Tulevased lennnundusinsenerid spetsialiseeruvad järgnevatel kutsealadel:
1. lennuliikluse juhtimine
2. õhusõiduki juhtimine
3. lennundusettevõtte käitamine
Õppetöö toimub Tartu Lennukolledži Ülenurme ja Tähtvere õppekeskustes ning koostöölepingu alusel Tartu Ülikooli auditooriumides ja laborites. Tartu Lennujaamas Ülenurmel on õppeklassid, simulaatorid, arvutiklass, raamatukogu ja töötajate kabinetid. Tähtvere õppekeskuses on kolledži rektoraat, laborid, auditooriumid, arvutiklass ja töötajate kabinetid. Iseseisvaks tööks saavad üliõpilased kasutada raamatukogu, arvutiklasse ja puhketuba. Tartu Lennukolledži praktikabaasideks on Eesti, Soome ja Rootsi lennundusettevõtted.
Akadeemia tegevusvaldkonnad on:
1) lennundusspetsialistide koolitamine ;
2) lennundusalaste ja lennundust toetavate rakendus - ja teadusuuringute läbiviimine ning arendustegevus;
3) täienduskoolituse korraldamine;
4) riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine;
5) lennunduskultuuri edendamine.
A1 – lennuliiklusteenindus
A3 – lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine
B4/B5 – lennuki/kopteri juhtimine
C6 –  lennundusettevõtte juhtimine
C7 – õhusõiduki hooldus

Kui sa tahad minna õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialadele, pead sa läbima tervisekontrolli. Enamiku uuringuid viib läbi perearst, vaid mõnedele terviseuuringutele suunab edasi erialaarstile. Terviseuuringute tulemusi läheb vaja nendel kandidaatidel, kes psühholoogiliselt sobivad piloodiks/lennujuhiks ja mahuvad psühholoogiliste katsete + riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka.

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatel on vajalik saada oma perearstilt:

väljavõte ambulatoorsest kaardist kolme viimase aasta kohta (põetud haigused);

tõend, et sisseastuja ei ole arvel psühhoneuroloogiahaiglas;

tõend, et sisseastuja ei põe tuberkuloosi.
Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatelt nõutavad terviseuuringud:

vere ja uriini analüüs;

elektrokardiogramm (EKG);

audiogramm;  

kõrva, nina ja kurgu kontroll;

silmade ja nägemise kontroll;

vere lipiididesisaldus;

veresuhkru analüüs;

kopsude tippvoolu mõõtmine;

kopsude röntgenuuring.
Lisaks ülalmainitule nõutakse õhusõiduki juhtimise erialale kandideerijatelt järgmisi terviseuuringuid: 

röntgenülesvõte nina kõrvalkoobastest.

2. Eritingimused

Riski hindamise aluseks on järgnevad tegurid:
1) vanus,
2) vererõhu väärtus,
3) üldkolesterooli väärtus,
4) HDL-kolesterooli väärtus,
5) suitsetamine ,
6) alkoholi tarbimine,
7) diabeet,
8) vasaku vatsakese hüpertroofia (selle hindamiseks ei piisa ainult EKG-st, täpsustamiseks tuleb teha ka EHHO),
9) ülekaalulisus,
10) perekonna anamnees .
11) kaugnägemusteravus

3.töö iseloom

Piloodid on põhjaliku ettevalmistusega professionaalid, kes piloteerivad kas lennukit või helikopterit ning täidavad lennutegevusega kaasnevaid mitmeid erinevaid ülesandeid. Enamus lennukipiloote transpordivad reisijaid või kaupu (nn äriline lennutransport – reisijate, lasti ja postivedu), samas aga võivad nad täita ka niisuguseid ülesandeid nagu väetiste külvamine õhust, õhusõiduki katsetamine, kustutustööd tulekahjude korral, liikluse jälgimine, vigastatud inimeste päästmine või evakueerimine, merereostuse avastamine (nn lennutööd).
Uus tehnoloogia suudab täita paljud ülesanded. Olenevalt kaalust, varustuse keerukusest, lennukaugusest jne mehitatakse õhusõidukid ühe või kahe piloodiga. Õhusõiduki meeskonda võivad olla lülitatud veel navigaator ja pardainsener. Kaasaegsed ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Hindamatut abi osutavad lennuki­meeskondadele arvutipõhised pardakontrolli ja navigat-sioonisüsteemid.
Et kindlustada lendamise turvalisus, lennuki seadmete õige kasutamine ja lennu­ operatsioonide õige täitmine, on reisilennukis reeglina kaks pilooti: lennuki kapten ja esimene ohvitser .
Mitmeliikmelises lennuki meeskonnas alustavad piloodid töötamist esimese ohvitserina, et saada piisavalt kogemusi kaptenitöö jaoks.
Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või valdaja määratud vajaliku ettevalmistuse ja kogemustega piloot , kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest. Ta vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikuma­panekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu. Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud. Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.
Kapten on kohustatud kindlustama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuete-kohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Ta peab jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse on tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Kui ilmneb mingeid asja­olusid, mis ohustavad õhusõiduki lennukõlblikkust, peab ta neist teatama Lennuametile.
Kaptenil ja meeskonnal ühiseks kohustuseks on hoolitseda õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.
Lennuki kapten vastutab lennuki, selle meeskonna, reisijate ja transporditava kauba eest. Esimene ohvitser juhib kapteni korraldusel lennukit, aitab lennu planeerimisel ja lennu­operatsioonide läbiviimisel.
Iga lennu eel viiakse läbi briifing, kus kapten ja esimene ohvitser saavad enda käsutusse andmed lennuki, reisijate ja kauba ning ilmatingimuste kohta. Nende andmete alusel toimub lennu planeerimine – arvutatakse välja lennuks vajalik kütusekogus ja tellitakse lennuki tankimine.
Enne lendu kontrollib meeskond lennuki tehnilist seisukorda. Kapten või esimene ohvitser vaatavad lennuki väljastpoolt üle ning kontrollivad seadmete jne korrasolekut ja täidavad lennu kontrollkaardi. Kontrollkaardil on iga lennuetapi (nt tõus, laskumine, mootori käivitamine) kohta märgitud operatsioonide sooritamise järjekord. Kontrollkaart võetakse ette enne igat lennuetappi ja märgitakse pärast valju häälega ettelugemist iga rida. Suurtes lennukites talletub meeskonna kogu omavaheline jutt pardamagnetofonile.
Lennuki juhtimisel on kummalgi piloodil kasutada oma juhtimis- ja mõõteseadmed. See on vajalik selleks, et vajaduse korral üks piloot saaks teiselt turvaliselt juhtimise üle võtta. Lennu ajal hoolitseb rutiinsete tegevuste eest peamiselt automaatika , mille toimimist piloodid jälgivad. Käsitsi juhitakse lennukit õhkutõusu ja maandumise ajal. Halbade ilmastiku­tingimuste korral kasutatakse automaatjuhtimist.
Lennu ajal tuleb jälgida ümbritsevat lennuliiklust, jälgida seadmete ja arvuti abil oma lendu ning pidada maapealsete teenistustega raadiosidet. Kapten peab olema valmis tegema võimalikke muutusi näiteks ilmastikutingimuste muutumise korral.
Osa lennuki kapteneid võivad peale asjakohase koolituse läbimist viia läbi lennuõpet; kogenumad lennuõpetajad võivad saada lennuametilt volituse pilootide lennuoskuste hindamiseks.
Kopteripiloot täidab erinevat tüüpi ülesandeid nagu näiteks reisijate ja kaubavedu, otsingu- ja päästetööd, maapealse liikluse jälgimine. Kopteripiloot võib töötada lennufirmas, piirivalve või õhuväe struktuurides. Tegeleda tuleb merereostuse avastamisega, Eestis on üheks probleemiks talvel merejääle hättasattunud kalameeste päästmine.
Piirivalve Lennusalga kopteripiloodid teostavad maismaa- ja merepiiri kontroll-lende, vajadusel inimeste päästmist merelt . Tarviduse korral abistatakse politseid, meditsiini­töötajaid, päästetöötajaid.
Helikopteri juhtimiseks tuleb tunda ja kasutada paljusid tehnilisi seadmeid, kuna juhtimine toimub peamiselt käsitsi ehk sooritatakse visuaallende.
Suurtel mitme mootoriga helikopteritel on automaatikat peaaegu sama palju kui lennukites. Helikopteri saab panna automaatika abil lendama ja õhus paigal seisma näiteks laeva kõrval.
Kopteripilootidel tuleb lennata erinevates ilmastikutingimustes. Rasketes ilmastikuoludes ja pimedas lendamine esitab piloodi oskustele eriti kõrgeid nõudmisi.

4.palk ja muud soodustused

Pilootide töötasu jääb olenevalt lennuki tüübist ja lennutegevuse iseloomust piiridesse 20000- 60000 krooni. Esimese ohvitseri töötasu moodustab 65-75% kapteni töötasust.
Lendurite tänased palganumbrid ei erine oluliselt vastavatest numbritest rahvusvahelisel tasandil. Lendurite palgad on reeglina paika pandud rahvusahelisel tasandil ning seega oluliselt kõrgemad kui Eesti keskmine.
Kui lennukipiloot on saanud 60-aastaseks, tohib ta piloodina tegutseda ärilises lennutegevuses ainult juhul, kui ta on ainus 60-64-aastane piloot meeskonnas. Pärast 65-aastaseks saamist ei tohi ärilises lennutegevuses piloodina tegutseda, küll aga võib lennata eralennukil.

5.töötingimused

Lennutingimused on igal lennul erinevad ja see muudab töö vaheldusrikkaks, kuigi vahel ka ettearvamatuks. Piloodi töö on suurel määral mõjutatud ilmastikutingimustest. Vastupidiselt levinud arvamusele, nagu häiriks lennukiliiklust kõige enam udu, on suuremaid probleeme tugeva tuule, vihma ja lumega. Vaimne koormus on piloodi töös väga suur, füüsiliselt koormust aga vähe. Pingutust nõuab keskendumine , sest raadiosidel on alati mingi ragin või sahin fooniks ja dispetšeri informatsiooni tuleb kogu aeg jälgida.
Lendurite tööaja reguleerimisel järgitakse töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid. Lennufirmad võivad kehtestada piirangud lendurite lennuajale, järgides töö- ja puhkeaja seaduse piiranguid üldisele tööajale ja nõuet, et aastane lennutundide arv ei ületaks 900 tundi. Lennuaega arvestatakse õhusõiduki lennu sooritamise eesmärgil seisupaigast liikuma hakkamisest kuni peatumiseni seisupaigas peale lendu.
Pilootide tööaeg on rangelt normeeritud, töö kellaaeg sõltub aga töögraafikust. Töögraafikutes on märgitud järgneva kahe nädala lennud ja kinnitatud lennumeeskonnad. Maksimaalne järjestikune tööaeg võib olla 12 tundi, kuid seda on lubatud pikendada lennu lõpetamiseni. Ühe vahetuse jooksul võib olla 6 tõusu või maandumist ja 8-10 tundi puhast lennuaega. Lennuohutuse huvides peab kahe vahetuse vahel olema 2 puhkepäeva. Kui lendur on reservis ehk valves, tähendab see seda, et ta peab väljakutse korral olema tunni aja jooksul valmis startima.
Pikematel lendudel tuleb pilootidel ööbida kodunt eemal. Pikkade reiside puhul on ajavahega kohanemine täiendavaks väsimuse allikaks.

lisa

http://www.eava.ee/51.html
Pildil on kujutatud Eesti Lennukolledžit.
http://novosti.etv24.ee/failid/117719_01.jpg
Pildil on kujutatud Tartu Lennukolledži sümbolikat.
12