Ajalugu, I ms ja Venemaa ÕPIKUST I ms põhjused : 1. alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiire...
valitsuskoalitioonide moodustamist jne, kui aga tuleb välja, et ,,tegelik võim" asub kuskil mujal. 17. Traditsiooniline ühiskond ja modernne ühiskond - mis muutus? . Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega
maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas Postmodernistlik teooria Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming. Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast; seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). Globaliseerumine
o Välised muutujad (eksogeensed) kõrvalt tulevad asjaolud, millest seaduspära ei räägi. Näiteks tehnoloogia areng o Eeldused Eeldused Ratsionaalsus o Maksimeerimine (võimalikult suur tulu) o Stabiilsed eelistused (jõukus) o Turgude teke Individualism o Homogeensus o Nõudlus ja pakkumine Turg Turg ei võrdu kapitalism, aga kapitalism on turg Turu komponendid: geograafiline ulatus, hinnad, kaupade hulk Turu efektid: majanduskasv, territoriaalne kasv, kõikehõlmav Riik kaitse turu eest: o Traditsiooniline ühiskond o Oma kasu võrreldes teiste riikidega Seaduspärad ja universaalsed põhimõtted o Abstraktne konstruktsioon Tekivad spontaanselt Hind ja kogus o Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine Ekviliibrium/tasakaal
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste
· Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos")
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
Barokk Sissejuhatus. Barokiks nimetatakse 17. sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapil...
Ameerika Ühendriigid jne. Majandus Agraarmajandus, Industriaalühiskond Postindustrialism, naturaalmajandus, mõis & Turukapitalism 18-19. saj. Multinatsionaalne talu, kaubandus. Pärast keskmes aurumootor. tarbimiskapitalism (rõhk linnade teket tsunftid, gildid Monopoolne kapitalism tarbimisel, mitte tootmisel), Ressurss: maa, inimkäsi, 19.-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus
1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb ühiskond eliidiks ja massiks kui vaadelda ühiskonnagruppide mõjukust ühiskonnaelu erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses:
Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna omavahel klappima demokraatia ja kapitalism? (selle üle arutlemine algas 19. saj lõpus) --> kaks vastandlikku jõudu vasakpoolsed kardavad, et parempoolsed hävitavad demokraatia; parempoolsed kardavad, et vasakpoolsed hävitavad kapitalismi. Demokraatliku kultuuri areng 80ndatel toimusid Ladina-Ameerika riikides revolutsioonid, mis siiski lõppesid mingit sorti totalitarismis. Ida-Euroopas Nõukogude Liidu lagunemine Poolas pakuti välja idee, et kuna ei
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
Sissejuhatus Adbustersi Ostuvaba päeva koduleht algab Fawzi Ibrahimi sõnadega: “Tänasel päeval on inimkond valiku ees, kas loobuda kapitalismist ja päästa planeet või päästa kapitalism ja loobuda planeedist."1 (Adbusters: 2012) Järjest rohkem on sotsiaalmeediast kuulda: elame ületarbivas maailmas. Kui paljud inimesed selle sõnumi vastu võtavad, sügavamalt ületarbimise peale mõtlevad või kui paljud sellest üldse aru saavad, seda kahjuks väga täpselt mõõta ei saa. Elades internetiajastul on väga lihtne levitada infot ületarbimise kohta ja selle kohta, kuidas vähem tarbida. Paraku kasutavad samu kanaleid ka tootjad ja "tarbi rohkem
7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, jakobiinid, valgustus, merkantilism, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, urbaniseerumine, sotsialism. 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K. Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1. reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine. 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6
Mõlemat tüüpi tootmisnormide korral ignoreeritakse seda, mida soovib tegelikult tarbija. Teiste sõnadega öeldes, tsentraalselt planeeritud majanduses jäetakse tihti tarbijate eelistustega arvestamata. Kapitalismi tingimused. Turumajandus sõltub üksikisikutest, see on kindel. Keegi ei juhi seda ning seda juhivad kõik. Esimesel silmapilgul võib see idee tunduda küllalt segane. Toogem sellesse siis natukene selgust. Turumajandus teisiti öeldes kapitalism toimib tarbijate individuaalsete valikute mõjutusel. Kui me räägime turumajandusest, on tarvis teada järgmisis tingimusi, mis on hädavajalikud, et turumajandus töötaks nagu tarvis. Omakasupüüdlikkus. Kapitalismi liikumapanevaks jõuks on omakasupüüdlikkus. Ühelt poolt tahavad ettevõte omanikud saada võimalikult suurt kasumit. Teiselt poolt tahavad tarbijad maksta võimalikult madalat hinda. Ühesõnaga tahavad nii ostjad kui müüjad turumajandussüsteemis teha
c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism. 27. Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) uusparempoolsus; b) anarhism; c)konservatism. 28. Plaanimajandus ja monopoolne kapitalism on a)mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes; b) diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid; c)sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid. 29. Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse; b) annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. 30. Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette heaoluühiskonna
a)vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c)ta peab kaitsma keskvõimu huve. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks a)valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine; b)valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis; c)valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis. 100. Parlamendi tööd kontrollivad a)valijad; b)parteid; c) ajakirjandus. 28.Plaanimajandus ja monopoolne kapitalism on a) mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes; b)diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid; c) sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid. 10.Piirvajaduse teooria (maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse põhjendamiseks) a)õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu; b)peab makse kodaniku ohvriks riigile; c) peab makse sisuliselt kindlustusmakseteks. 12.Poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele a)kuhu liikuda? b) mida teha
kukutas kuninga ja hakkas ise prantsusmaad valitsema Otto von Bismarck- oli Saksa poliitik, kes ühendas Saksamaa ühtseks riigiks Napoleon- Prantsusmaa valitseja ja väejuht, korraldas rida edukaid sõjakäike Austria ja Preisimaa vastu ja alustas võitlust Hispaania vastu K.Marx- Saksa filosoof, ta oli aktiivne revolutsiooni organiseerija. suur panust majandusteaduse arengusse- ta üritas näidata et kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele. 3. Millal: reformatsiooni algus- 31. oktoobriga 1517 Kolumbuse 1.reis- 3. augustil 1492 USA väljakuulutamine- 4. juuli 1776 Suure Prantsuse revolutsiooni algus- 1789 Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871 4. Miks kujunes humanism? Kaubandusele tuginev majanduslik tõus Rikkuste kogunemine ja panganduse teke Rikkad kodanikud olid harjunud ise omal jõul maailmas läbi lööma
vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse inimtöö asemele peab sotsioloog solidaarsuse Turumajandus toimub asuma Maades kus hoidmine. kõigi hüvanguks. mõistuspärasus. toimius Inimsuhete Turg juhib majandust, Kapitalism reformatsioon äärmused ei ole riigil pole tarvis tähendas tema arenes hea edasimineku majandust jaoks kapitalistlik siimulid. reguleerida. tööstusühiskonda, tootmisviis Toetati kuis jõudsamalt Traditsioonilised vabakaubandust. tootmisvahendid Potestantlikud institutsioonid
Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi.
Oma arvamust oodatakse kõikidelt osapooltelt ja asjast huvitatud isikutelt. Oma loomult sarnaneb osalusdemokraatia juhitava demokraatiaga. Ühiskonna poliitiline telg ja “palli” liikumine sellel. Ühiskonna lineaarsel poliitilisel teljel on selle otstena kujutatud kaht vastandlikku äärmust.Vasakul teljeotsal asub äärmuslik ideoloogiline ühiskonnakord-kommunism. Paremal teljeotsal asub teine äärmuslik ideoloogia - kapitalism.. Kuna nad on äärmused, siis ei ole kumbki ühiskonnale tervikuna vastuvõetav. Praktikas on nii, et ühiskonna tegelik poliitiline seisund (“pall”) asub kuskil kahe äärmuse vahel. Ühistuliste ühenduste otsesed maksud. Otsesteks maksudeks on osamaks, liikmemaks, sisseastumismaks ja ühekordsed erimaksud. Nii otseste kui ka kaudsete maksude puhul suurendatakse ühistus liikmete majanduslikku osalust.
Marxist Antonio Gramsci (1891 1937) võttis kasutusele termini 'hegemoonia' (vaimne ideoloogiline juhtpositsioon peetakse õigeks sellist mõtteviisi, ühiskonnakorraldust). Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia tähtsust kapitalistide võimu kindlustamisel. Jagas võimu kaheks: - Domineeriv (jõu kasutamine) revolutsioonid relvadega jne. - Hegemooniline ideoloogia levik. Järeldas, et mida kaugemale kapitalism areneb, seda kaugemale areneb hegemoonia. Hegemoonia pole kunagi täielik (ideoloogia võib olla). Praktilise tegevuse abil on võimalik hegemooniat murda. Hegemoonilised soorollid oleme nõus olukorraga, et alfaisased on edukad, rikkad jne, kuigi indiviidi jaoks ei pruugi üldse olla oluline rikkus jne. · Max Weber: me ei saa öelda, et võim on klassistruktuuri omadus. Võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses olukorras teostada oma eesmärke vaatamata vastupanule
Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus Sisemised ja välised muutujad Eeldused Ratsionaalsus: maksimeerimine, stabiilsed eelistused Individualism: homogeensus (iga tarbija on samasugune), nõudlus ja pakkumine Turg Turg ei ole kapitalism Turu komponendid: geograafiline ulatus, hinnad, kaupade hulk Turu efektid: majanduskasv, territoriaalne kasv, kõikehlmavus Riik kaitseb turu eest: traditsiooniline ühiskond, oma kasu võrreldes teiste riikidega Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrum) Väliste muutujate sekkumine Disequilibrium Uus tasakaal Piirangud
Majandusvaadetele avaldas oma mõju ka 1848 a. kodanlik revolutsioon- see kiirendas kapitalismi arengut. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Selle tagajärjel laienes sotsialistlik liikumine. Selle liikumise vastu ning Saksamaa majandusarengu kapitalistliku tee kindlustamiseks tekkis ajalooline koolkond. Nende professorlikus teoreetitsemises tähendas kapitalismi kaitsmine kapitalismi arengu preisi tee kaitsmist. Kaitsti feodaale. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Oma arengus läbis Saksamaa ajalooline koolkond 2 peamist faasi: -1840-ndad, seda iseloomustab võitlus klassikalise majandusteaduse seisukohtadega mis tulid Saksamaale seoses tolliliidu moodustamisega. Sellest ajast algas tegelik import Inglise ja Prantsuse majandusteaduse import. Preisi junkrud olid huvitatud põllumajandussaaduste ekspordist ning kaubandusvabadus pidi seda soodustama. Asus ründama utopistlikke sotsialiste teist äärmust.
See on valgustusaja kriitika. Valgustusaeg demüstifitseeris maailma. Nende meelest suruti sellega seoses maha midagi inimloomuses. Mõistuse jõud ei vabasta inimest, vaid muudab teda vastuvõetavaks tema valitsemisele (nt. totalitarismi levik ja massikultuur). Kultuuritööstus. Adorno jaoks pole see väärtus, et kõik maailmas on mõõdetav (nt. loodusteaduste näol). Nii NSVL kui ka Natsi Saksamaa on valgustuse tagajärg. Mõlemad reziimid on humanistlikud - inimesekesksed. Ka kapitalism on valgustusaja tagajärg. Kultuur on sattunud kapitalistliku jõu surve alla. Kultuuritööstus on üldisem mõiste kui massikultuur. Massikultuur on mõnes mõttes eksitav sõna, kuna tekitab kujutelma nagu massidel oleks mingi oma kultuur. Marcuse. Adorno maaletooja Ameerikasse oli H. Marcuse. Marcuse oli optimist, Adorno pessimist. Marcuse "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse räägib meelelahutus- ja infotööstusest, mitte kultuuritööstusest: eesmärk on
* Teoutilitalism keskendub tegudele. Hea = alternatiivid kokku. Hüve calcuvus matemaatiline arvutus. Alati ei saa kalkuleerida lõplikult. * Reegliutilitalism õige ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu. * Jõuab tuumani kuidas käituda. * Kõike ei saa matemaatiliselt mõõta. * Pragmatism. 3 isa: Pierce, James, Deney. * Hea on see, mis toob võimalikult palju tulu. Kapitalism. * Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend. * Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni. * Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus.
destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine
2) Rõhutas, et traditsioonide tootmisviis arenes solidaarsuse areng väärtusi loob asemele peab jõudamalt nendes 2) Ühiskondlik majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism 3) Uskus, et läbipõimunum toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas
Katoliku kirikule kuulusid suured maavaldused. Põhjused kuningas tahtis abielu ümberkorraldada. Sündmused supremaatiaakt 1534, mis kuulutas kiriku peaks kuninga. Kiriku tegevuses sai tähtsamaks inglisekeelne jumalateenistus, indulgentside müügi keeld, vähendati kirikupühade arvu. Mary 1 Tudor hakkas katoliseerima, tuli ülestõus 1554, kuid see suruti maha. Elizabeth 1 taastas reformeeritud kiriku, fikseeris anglikaani usutunnistuse, arenes uuesti kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas. PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun
M aria Metsa HM09 Lühiülevaade Euroopa Liidust Euroopa ühtsuse idee otsingud ulatuvad kaugesse minevikku. Üks esimesi Euroopa ideele alusepanijaid oli inglise filosoof William Penn, kes juba 1693. aastal nõudis üldist tolerantsust ja Euroopa Parlamenti. 1751. aastal kirjeldas Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks, milledest mõnedel on monarhia ja mõned segasüsteemiga kuid kõikidel neil on ühtne religioosne vundament (Euroopa Liidu portaal) Ning 20 aastat hiljem kuulutas Rousseau, et ei ole enam prantslasi, inglasi, sakslasi, hispaanlasi vaid on eurooplased. Euroopat on tihti peetud harmoonia ja ühtsuse sümboliks, olles saavutamatuks ideaaliks, mille poole kõik eurooplased Atlandi ookeanist kuni Uuraliteni peaksid püüdlema. Poliitilise Euroopa mõiste arenes edasi Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia v...
Hindade tõusu perioodi nimetatakse inflatsiooniks. Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Sõda oli raskeks koormaks majandusele. 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida.
destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule e...
Maarja taevaminek, Floora, portreedest Mees kindaga, Karl V paljud pildid, Maarja templisse minek. · Tuntuimad kõrgrenessansi meistrid olid veel Correggio, Tintoretto, Veronese, del Sarto jt 01.11.2012 · Madalmaad:Tollel ajal moodustasid Madalmaad ühtse poliitilise terviku, algul Prantsusmaa hiljem aga Hispaania Habsburgide võimu alla. Kultuuris olid enimmõjustatud Prantsusmaast. Madalmaad olid ka majanduslikult hästi arenenud, varakult hakkas levima kapitalism. Linnlik asustus oli väga tihe. Jõukas kodanlane oli kultuuritarbija. · Tähtsal kohal oli portree, hakkas tekkima maastikumaal. Seinamaal ei mänginud peaaegu mingit rolli, peamine oli tahvelmaal. Võeti esimesena kasutusele õlivärvid. See võimaldas sügavamat ilmekust. Tundeelu väljendatakse intensiivsemalt. Kui itaallased eelistasid ilu, siis Madalmaades ei olnud ilu nii tähtis ja inimest kujutati reaalselt.
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
(linnaelanike osatähtsuse suurenemine) Urbanism linnaelu eelistamine maaelule, ,,maa-linn" elulaadi vastandamisest liiguti elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Linna määratlus L.Wirthi järgi - linnalist eluviisi eristab mittelinnalisest see, et esimene põhineb vabatahtlikel ja teine kohustuslikel inimsuhetel; linna olemuse ja inimeste käitumis- ning mõtlemisviisi määravad asustuse suurus, tihedus ja heterogeensus Linn ja kapitalism: (linna areng - kapitalistliku süsteemi produkt) · Lefebvre esmane kapitaliringlus - investeeringud tootmisse · Lefebvre teisene kapitaliringlus - investeeringud kinnisvaraärisse; linnaruumi diferentseeritud väärtustatus Sotsioruumiline perspektiiv: (tõmbe- ja tõukefaktorite vastasmõjusuhe) - Integreerib linnaarengu/kasvu analüüsi (majanduslikud, poliitilised, kultuurilised ning globaalsed faktorid); oluline tähelepanu on ka tõukefaktoritel (elustiili eelistused -
Tööline seega võõrandub oma tööst, kuna ta ei kontrolli seda, ja töö produktist, kuna tema loodud produkt on tema jaoks võõras). Ühiskonna areng Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumisi. Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: 1. Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism) 2. Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass) 3. Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass) 4. Kapitalism (kapitalistide ja tööliste klas) 5. Kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism) Klassivõitlus Ühiskonna areng mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: - Klass an sich (klass iseendas) - inimesed, kes ei mõista oma klassihuve.
Anthony Giddens: kastisüsteemi mõiste väljaspool India konteksti tähendab midagi muud: kaks või enam etnilist rühma on segregeeritud ja esinevad arusaamad, et oma etniline rühm on teistest puhtam. Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid. USA, Lõuna-Aafrika (intiimsuhted ja abielud varem seadusega, praegu nõrgemat laadi sotsiaalsete normidega keelatud valgete ja mustade vahel). Majanduslik kommentaar: tööjõu mobiilsus on takistatud => majanduslik areng ja kapitalism on võimatu. Seisus: feodalism Euroopas, Venemaal. Mitte-religioosne alus vaid seadused. Ka endogaamia. Jäik tööjaotus: straatumitel on erinevad kohustused ja õigused. # Vaimulikud, aadel, kodanlased, talupojad (Prantsusmaal riigipäevadel esindatud 3 seisust; Rootsis 4 - talupoegade esindatus oli Euroopas haruldane). Erinevus kast-seisus: kaste ei saa vahetada, seisused on aga mingil määral vahetatavad ja abielud seisuste vahel mingil määral võimalikud
huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased, tooraine) ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass töölised ehk proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Omandi puudumine ei võimalda töölisel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib teda müüma oma tööjõudu. Klassivastuolud viivad lõpuks revolutsioonini.
.....................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1.4 Eetika ja vabadus...................................................................................................7 2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA...........................................................................8 2.1 Eetika ja majanduse seosed...................................................................................8 2.2 Eetika mõju äritegevusele.....................................................................................9 Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad................................................................9 Ärieetika makrotasandil..................................
alateadvuslik - seda varjab ja mõistuspärastab küpsem mõte sellest, mis armastus tema meelest ikkagi on. 6 Armastus ja selle allakäik kaasaegses lääne ühiskonnas Ühest küljest põhineb kapitalistlik ühiskond poliitilise vabaduse printsiibil, teisest küljest on aga turg kõigi tema majanduslike, järelikult ka sotsiaalsete suhete seadja. Tänapäeva kapitalism vajab inimesi: 1) Kes on võimelised sujuvaks ühistööks suurtes rühmades. 2) Kes tahavad üha rohkem tarbida. 3) Kelle maitse on standardiseerunud seega kergesti mõjustatav ja ette aimatav. - Lõbu - emotsioon, mis siseneb rahulduses, mida saadakse kaupade, vaatamisväärsuste, toidu jookide, sigarettide inimeste, loengute, raamatute, filmide tarbimisest ja «sisseahmimisest». Kõik, nii vaimne kui ka materiaalne, muutub vahetus- ja tarbimisobjektiks.
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
muude tingimuste samaks jäädes printsiibi juurde. Marshalli majandusteooria saavutas niivõrd olulise koha tänu Chicago koolkonna väljakujunemisele, mida iseloomustab uskumus, et turg toimib igal juhul paremini kui ükskõik milline muu võimalus ühiskonna organiseerimiseks. Makroökonoomikaga on tegelenud merkantilistid. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja mitme koolkonna vastasmõju tulemusena. Seda kõige rohkem mõjutanud on John Maynard Keynes, kes väitis, et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni, mille korral eksisteerib tööpuudus. 1950.-1960. aastatel kujunes Milton Friedmani juhtimisel välja moneratistide koolkond, kes väitis, et keinsistlik tarbismisfunktsiooni mudel ei arvesta üldse hinnataseme ja rahaga. Moneratistid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga tähtis roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel.
Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal)
töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist
See on valgustusaja kriitika. Valgustusaeg demüstifitseeris maailma. Nende meelest suruti sellega seoses maha midagi inimloomuses. Mõistuse jõud ei vabasta inimest, vaid muudab teda vastuvõetavaks tema valitsemisele (nt. totalitarismi levik ja massikultuur). Kultuuritööstus. Adorno jaoks pole see väärtus, et kõik maailmas on mõõdetav (nt. loodusteaduste näol). Nii NSVL kui ka Natsi Saksamaa on valgustuse tagajärg. Mõlemad reziimid on humanistlikud - inimesekesksed. Ka kapitalism on valgustusaja tagajärg. Kultuur on sattunud kapitalistliku jõu surve alla. Kultuuritööstus on üldisem mõiste kui massikultuur. Massikultuur on mõnes mõttes eksitav sõna, kuna tekitab kujutelma nagu massidel oleks mingi oma kultuur. Herbert Marcuse - Adorno maaletooja Ameerikasse oli H. Marcuse. Marcuse oli optimist, Adorno pessimist. "ÜHEMÕÕTMELINE INIMENE" 1964 räägib
Teadus............................................................................................................................6 1 Aika arvestus V periood 1. Uusaja algus uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid(renessansiajastul); algus:1) Konstant. vallutamine türklaste poolt 1453, 2)Christoph Kolumbuse jõudmine Am.-sse 1492; majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses; koloiseerimine; kaubandus laienes, kultuur laienes etc; ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas veel kaua pärisorjus; 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond(masintootimine, linnastumine); endiselt usuline võitlus; tekkis uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorrals absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia;
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. "Mäeküla piimamehe" käsikiri jõudis Kopenhaagenist Tallinna 1916. aasta jaanuaris ja teos ilmus sama aasta aprillis Romaani kõige õnnestunumaks saavutuseks peetakse erakordse ilmekusega loodud karakterid. See on Vilde viimane pikem eepiline teos. Sündmustik toimub ajal, mil eesti külas arenes kiiresti kapitalism, kuid selle kõrval olid säilinud feodalismi jäänused. Tegelastevahelised konfliktid kasvavad välja ajajärgule omastest sotsiaalsetest vahekordadest. Teose peategelased: Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
