Ühiskond - kihistumine (0)

1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised , kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid . Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb ühiskond eliidiks ja massiks kui vaadelda ühiskonnagruppide mõjukust ühiskonnaelu erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus , kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud , mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline , regionaalne)
2.
KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud , linnakodanikud , keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad)
VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND (19.saj, 20.saj algus, kesklassi osakaal suurenes, enamus siiski alamklass - töölised, töölisklass , suured majanduslikud lõhed, arengumaad Ladina-Ameerika)
TÄNAPÄEVA ARENGUMAAD
TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKONNAD
3. Sotsiaalne mobiilsus - liikumne ühest ühiskonnakihist või klassist teise. Avaldumisvormid horisontaalne ja vertikaalne. Horisontaalne mobiilsus on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele . Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus.
4. Eliit - mõjukus ühiskonnaelus, seostub ka lugupeetavusega. Mass - suurearvuline ja ebamäärane rahvahulk, üldsus. Mõjutab kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust ehk mõjutavad igapäevaseid võimalusi. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavad liialt väikesed sotsiaaltoetused ning võimalused näiteks lapse kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus .
5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet , mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond , kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne.
6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, keel ja ajalookäsitlus. Neist saab osa põlisrahvusest. Integreerumine Eestis on keeruline kuna nt venelaste ja eestlaste vahel on erimeelsused.
7. Sooline ebavõrdsus ehk sooline kihistumine kujutab endast naiste ja meeste erinevat seisundit, mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside (raha,aeg,staatus,ametikohta jne) ligipääsu, õiguste kasutamise, võimu ja mõjujõu, tööstsaadava tasu ning muude hüvede osas. Sotsiaalne kihistumine ehk ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkondlikult. Sooline - sookvoodid, võrdsete võimaluste loomine. Regionaalne - rohkem töökohti, riigivõimu ja poliitikute tähelepanu.
8. Ühiskondlik muutus - muutus, kus toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Ühiskondlike muutusi põhjustavad tehnoloogilised muutused, kultuurilised muutused, elu-ja looduskeskkonna muutused, poliitilise korralduse muutused. Revolutsiooniline muutus on järsk, evolutsiooniline aeglane ning sammsammuline. Revolutsiooniga ei suudeta alati nii kiiresti kaasa minna, evolutsioon takistab edasi minekut.
9. Ühiskondade moderniseerumine on ühiskonna kaasajastumine, uuenemine. Seda iseloomustavad: avatud klassisüsteem , mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus , kapitalistlik majandus, tööstuslik tootmine ja linnastumine, samuti rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine, induvidualism, traditsiooniliste väärtuste nõrgenemine.
10. Modernne ühiskond on ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumisi ja trende. Kujunes välja 19.sajandil. Eelmodernsed ühiskonnad: küttimisest ja korilusest elatuv ühiskond, varajane põllumajandus- või karjandusühiskond, traditsiooniline ehk arenenud mittetööstuslik ühiskond. Igalpool ei pruugi välja kujuneda hästi toimivaid rahvusriike (Aafrika) , demokraatiat (Venemaa), vaba turumajandust (endised sotsialismimaad ) ja juurduda induvidualistlikke ja ilmalikke väärtuseid. (islamimaad)

• Sotsiaalne kihistumine - sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestuminekihtidesse
  
• Rahvuslik või rassiline kihistumine - seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus
  
• Regionaalne kihistumine - lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustele ja hüvedele
  
• Kõrgklass - kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili.
  
• Keskklass - keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed , kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon
  
• Alamklass - sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neis elab täielikus vaesuses
  
• Sotsiaalne mobiilsus - liikumine ühest ühiskonnakihist teise
  
• Horisontaalne mobiilsus - liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine.
  
• Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas).
  
• Sotsiaalne klass - mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel
  
• Eliit - mõjukus ühiskonnaelus, seostub ka lugupeetavusega
  
• Mass - suurearvuline ja ebamäärane rahvahulk, üldsus
  
• Digilõhe - olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs Internetile
  
• Sotsiaalne tõrjutus - olukord, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ning tema juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud
  
• Rahvus - inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel
  
• Identiteet - inimese või grupi enesemääratlus, võimaldub inimesel samastuda või identifitseeruda mõne suurema inimkooslusega
  
• Etniline - konkreetse rahvusrühmaga seoses olev
  
• Etniline vähemus ehk rahvusvähemus - väljaspool oma riiki elav kogukond
  
• Põlisrahvas ehk põhirahvus - rahvusgrupp, keselab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust
  
• Põlisvähemus - antud riigis aastasadu või on veelgi põlisemad kui domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad, nt setud, peipsivenelased jt
  
• Immigratsioonivähemus - riiki tulnud võrdlemisi hiljuti või ainult mõned inimpõlved agasi
  
• Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab
  
• Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, tavad, keeled ja ajalookäsitlus, neist saab osa põlisrahvusest
  
• multikultuurilisus - elab rohkem kui ühe rahvuse ja kultuuri esindajaid ning neis sallitakse kultuurilist mitmekesisust
  
• Sooline kihistumine ehk sooline ebavõrdsus - kujutab endast naiste ja meeste erinevat seisundit, mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside (raha,aeg,staatus,ametikohta jne) ligipääsu, õiguste kasutamise, võimu ja mõjujõu, tööstsaadava tasu ning muude hüvede osas.
  
• Sotsiaalne kihistumine ehk ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkondlikult.
  
• Sooline võrdõiguslikkus - naised ja mehed võrdsed
  
• Sookvoot - naiste ja meeste võrdne esindatus
  
• Ühiskondlik muutus - muutus, kus toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ja väärtustes
  
• Tehnoloogiline innovatsioon - ühiskondlike muutuste käivitajateks on muutused tehnoloogias
  
• Difusioon - protsess, kus uued ideed, arusaamad ja tehnoloogia levib ühest piirkonnast või kultuurist teise
  
• Revolutsiooniline muutus - järsud, kiired muutused, mis võimaldavad üsna lühikese aja jookul muuta kogu senist ühiskondliku korraldust
  
• Evolutsiooniline muutus - muutuste tempo aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid muutuseid/arengunihkeid alles mitme inimpõlve pärast
  
• Progress - muutuste tagajärjel muutub ühiskond senisest arenenumaks ning keerulisemaks
  
• Regress ehk taandareng - liigutakse lihtsama ja vähem arenenuma poole
  
• Ühiskonna moderniseerumine - ühiskonna kaasajastumine, uuenemine
  
• Avatud klassisüsteem - eelmodernses ühiskonnas oli staatuseline ühiskonnakorraldus, nüüd on see vabam ning klassi otseselt puuduvad
  
• Kapitalistlik majandussüseem (KAPITALISM) - majandus- ja ühiskondlik vorm, millele on iseloomulik tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine
  
• Individualism - moraalne poliitiline ja sotsiaal- filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust
  
• Modernne ühiskond - ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumisi ja trende
  
• Eelmodernne ühiskond - agraarühiskond , kus tähtsad on maa ja rahva hulk, puudub üks kindel ühiskonnavorm