Miks kujunes välja heaoluriik?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Mida kujutab endast siirdeühiskond?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Mida kujutav endast polüarhia?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Mida kujutab endast ühiskonna jätlusuutklikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskonna kujunemine

Nüüdisühiskonna kujunemine (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks kujunes välja heaoluriik?
Kui heaoluriigist?
Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia?
Mida kujutab endast siirdeühiskond?
Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga?
Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine?
Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?
Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga?
Mida kujutav endast polüarhia?
Mida kujutab endast ühiskonna jätlusuutklikkus?
Kuidas seda tagada?

10/21/2010

NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE
17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON – minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine
- Linnastumine – urbaniseerumine( ladinak )
- Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht
- Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed)
Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon)
19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest)
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND – ehk tööstusjärgne
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool
- põhi rõhk teenindsektoril
- masstarbimine
- heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud)
- kõige olulisemaks saab keskklass
TEADMUSÜHISKOND
teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks
I – infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast
- Adam Smith
- Karl Marx
- Max Weber
- Emilé Durkheim
- Vabaturumajandusest – propageeris turumajandussuhteid, rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö
- Turumajandus toimub kõigi hüvanguks.
- Turg juhib majandust, riigil pole tarvis majandust reguleerida.
- Toetati vabakaubandust.
- Tänapäeval nt. USA
- Kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest.
- Uskus, et tunnete ja traditsioonide asemele peab asuma mõistuspärasus.
- Kapitalism tähendas tema jaoks tööstusühiskonda, kuis tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi, kodanluse eraomandisse.
- Töölised on vabad õiguslikult kuid mitte majanduslikult.
- Temast tuleb vägivaldse revolutsiooni idee.
- Lõppeb revolutsiooniga.
- Toota kasumit ja
- Kapitalistluku tootmisviisi vaimsetest eeldustest.
- Saksa nimekaim sotsioloog
- Maades kus toimius reformatsioon arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt
- Potestantlikud väärtused soosivad tööarmastuse, kokkuhoidlikkuse aususe ning arvepidamise kujunemist.
- Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus .
- Kapitalist ei naudi töö tulemust vaid paigutab selle uuesti tootmisesse
- Sotsioloogiateaduse rajaja.
- Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine.
- Inimsuhete äärmused ei ole hea edasimineku siimulid.
- Traditsioonilised institutsioonid kaotasid oma rolli normide kehtestamisel.
- Tööstusühiskonda ohustas anoomia.
- Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine ähvardas usufanatismi egoism aga tööstusühiskonda.
- Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest.
HEAOLURIIK
Miks kujunes välja heaoluriik?
Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi
Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid
Heaoluriik
Mõiste seletus – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
Tunnused –
Ülekandeühiskond – ressursside ülekandmine
Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri
Näited –
Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse
Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesamdeid mimg reguleerib majandust.
Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks .
Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada .
Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist?
JAH SAAME!
DEMOKRAATIA LEVIK lk 19-21.
Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi.
Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused .
Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks.
Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda,
Mida kujutab endast siirdeühiskond?
Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega . Diktatuurist demokraatiasse.
Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned?
Konkutents
Hääleõigus
Kodanikuõigused
Valimised
*Kodanikuvabaduste tunnustamine
*Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
*võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
*kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
*vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
*vähemuste õigustega arvestamine
* tsiviilkontroll relvajõudude üle
Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga?
Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb
Lk 22 küs 2
Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin )
transitsioon – ühesuunaline juhitud muutuste protsess
postkommunistlik siire –kommunismijärgne siire.
endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda
transformatsioon – ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine – globaliseerumine(üleilmastumine) – postmoderniseerumine
üldperiodiseering-
eelduste kujunemise periood
uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg
uue süsteemi väljaarenemise periood
post-revolutsiooniline faas
konsplideerumise periood – (tahenemine)
Eesti siirdeaja perioodid:
I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
II Läbimnurre, “laulev revolutsioon ” 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus)
Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel
III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO -ga integreerumise algus
90ndaet pärand:
“Võimaluste akna” maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda
Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine ‘v6itjateks ja kaotajateks’ ning kiire kihistumine , kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid , rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon .
V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt , maksu- ja pensionireform , ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, “uus poliitika”, EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus
VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine ‘aprillikriis’. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi.
Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: “Kas me sellist eestist tahtsimegi?”
Hinnang transitsiooni edukusele:
Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine +
Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused +
Majanduslik areng ++/-
Tehnoloogiline uuenemine +
Elukvaliteet inimareng +/-
Eesti keele ja kultuuri kestmine +
Mitte-eestlaste integratsioon +/-
Eesti tuleviku väljakutsed
Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit
Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses
Rahvusvaheline julgeolek
Demokraatia areng ja valitsemise korraldus
Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid
Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda
Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
1. Definatsioon – jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine?
Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas
Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem
sisserände soodustamine
rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda.
Sotsiaalne – rahvastiku kvaliteedi
4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted
Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
Kohustus tulevaste plvkondade ees: silmas tueb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
Sotsiaalne õigluse: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale
Keskkond: keskkonnakaitse
Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, sissetuleku, eluaseme
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist – millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemusega ühiskonnas kaasnesid?
17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON – minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine
- Linnastumine – urbaniseerumine(ladinak)
- Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht
- Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed)
Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon)
19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest)
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND – ehk tööstusjärgne
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool
- põhi rõhk teenindsektoril
- masstarbimine
- heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud)
- kõige olulisemaks saab keskklass
TEADMUSÜHISKOND
teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks
I – infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas
2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx, Weber ja Durkheim tööstusühiskonda?
3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist
linnas elas üha enam inimesi, lapsed ja pensionärid vajasid toimetulekuks ühiskonna abi
4. Iseloomusta heaoluriiki.
Reguleerib majandust ja täidab sotsiaalseid ülessandeid.
5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik?
abi II maailmasõja kaotuste eest
1960 -70 teenused ja toetused suurenesid
lääne-euroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse
naftahinnatõus tekitas majanduskriisi
riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja
6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks?
jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks.
7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.-20. Sajandil.
1826 -1922 – lõpetas totalitarismi
1953-1956 – stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka ida-euroopas
1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis
8. Mida kujutab endast siirdeühiskond?
Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega
9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga ? Millises seisius on eesti täna?
tugev siirdetrauma, polariseerumine ‘v6itjateks ja kaotajateks’ ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon.
I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
II Läbimnurre, “laulev revolutsioon” 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus)
Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel
III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus
10. Mida kujutav endast polüarhia?
Valitsemine, kus jagatakse võim mitmete gruppide vahel ära, ükski pole piisavalt tugev monopoliseerimiseks.
11. Mida kujutab endast ühiskonna jätlusuutklikkus? Kuidas seda tagada?
Jätkusuutlikkus on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust?
Jätkusuutlik valitsemine – võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine.
Demograafiline jätkusuutlikkus – positiivne iive, rohkem lapsi,
Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda
Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus , arendada oma võimeid

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 63 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jouneeger Õppematerjali autor

konspekt+kordamisküsimused+vastused

teenindusühiskond teadmusühiskond marx smith weber durkheim heaoluriik demokraatia levik eesti siirdeaeg ühiskonna jätkusuutlikkus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskond, siirdeühiskond, demokratiseerumine

tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö

Ühiskonnaõpetus

docx

Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond

ja vanurid jäid sageli omapäi ning vajasid toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Inimesed hakkasid riigilt enamat ootama. Samuti toimusid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingiski erilise ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid, Sks 1880.a, Põhja-Eur 20.sajandi esimene aastakümme, Põhja-Am 1930.a. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused on: Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi võib üle kanda valdkonnast-valdkonda, samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele.

Ühiskond

ppt

1.Teema - Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnused

Ühiskonnaõpetus 1. teema Allikad: 1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupüh

Ühiskond

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1

Ühiskond

docx

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril. Raadio, televiisor või külmutuskapp ei olnud eurooplastele ega ameeriklastele enam kättesaamatu luksuskaup. Postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks on kujunenud massimeedia. Teadmusühiskonna kujunemine Varasemast olulisemaks oli muutunud suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave muutus aina hõlpsamalt kättesaadavaks igaühele. Arenenud postindustriaalset ühiskonda hakati kutsuma ka infoühiskonnaks. Tulid kasutusele satelliit- ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid ja internet, millede kaudu oli teabe edastamine lihtne ja kiire. Leiti, et nii poliitilised kui majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskond - nüüdisühiskond

Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikes

Ühiskond

doc

Nüüdisühiskond

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid