Samuti tehes omatarbeks mingitest autoriõiguse kaitse all olevatest failidest koopiaid, võid sattuda vastuollu ACTA-ga. See tähendab, et ACTA võib muuta igaühe elu.(13) Riigikogu liige Igor Gräzin on seisukohal, et ACTA on põhimõtteliselt globaalne tsensuur. Tema arvates ei ole ACTA-l mitte mingeid piire ja nad võivad tungida mistahes võrku ja sealset liikumist kontrollida. Ta avaldab arvamust, et kui ACTA juhtideks on viisakad inimesed, on kõik korras, kuid kui sinna satuvad ,,hullud", siis võib asi halvaks minna. Samuti toob ta ACTA kohta väga hea näite: "Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus näiteks inimene, kes on postiga tellinud endale Diori jaki, leiab postkontorisse tulnud pakist küll jaki, aga Diori silt on võltsing, jaki õmmelnud Kükametsa rätsep. Nüüd tahetakse ACTAga sellise olukorra vältimiseks sisuliselt sättida postkontori uksele politseinik, kes kontrolliks pakkide viimist ja
turvamehed. 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.2.1. Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. 2.2.6.2.2. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 2.2.6.3. Reisijateteenistus 2.2.6.3.1. Reisijateteenistuse juhiks on intendant. 2.2.6.3.2. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. 2.2.6.3.3. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus - ladu ja köök. 2.2.6.3.4. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, restoranil -restorani direktor, kauplusel kaupluse juhataja, laol laojuhataja ja köögil - peakokk. 2.2.6.3.5.Lisaks eelnimetatutele kuuluvad reisijateteenistusse vanemstjuardessid, vanemstjuuardid, baarmannid ja baaridaamid, stjuardessid, stjuuardid, stjuardess- klienditeenindajad, stjuuard-klienditeenindajad ja kokad. 2.2.6.3.6.Vahetult alluvad intendandile veel kruiisiemand, krupjeed ja puusepp
Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absol...
1988.aasta oli Eesti poliitikas kujunenud 3 olulist suunda. Millised olid nende eesmärgid? Nimeta mõni tuntud poliitik, kes seda suunda esindas. Rahvuslikud jõud- 13. aprillil 1988. aastal tegi Edgar Savisaar telesaates „Mõtleme veel“ ettepaneku luua (asutada) Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR- Rahvarinne). 13. aprilli loetaksegi Rahvarinde asutamiseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga Eestis kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinde tähtsamateks juhtideks said Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Impeeriumimeelsed jõud- Loodi (asutati) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine ( IL- Interliikumine) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu ( TKÜN). Interliikumise juhiks Eestis oli Jevgeni Kogan ja TKÜN juhiks oli Vladimir Jarovoi Rahvarinne ja rahvuskommunistid- 18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi ko...
poolt aktsepteeritavad juhtimisstiilide klassifikatsioonid. See on tingitud sellest, et puhtal kujul ei ole võimalik eristada praktikas ühtegi konkreetset juhtimisstiili, vaid alati on tegemist mingi kombinatsiooniga. (Türk, 1999: 251) 5.3 Juhtimisstiilide kasutamise uuring Juhtimisstiilide kasutamise uuringus 2000. ja 2002. aastal AS-s Cibus õnnestus kindlaks määrata juhtide juhtimisstiilid. Enamus juhte osutus eelkõige pragmaatilisteks juhtideks. Samas õnnestus kordusuuringus tuvastada, et kolm juhti olid muutnud oluliselt oma juhtimisstiili ja olid nüüd nn ümberkujundavad juhid. Autori arvates viitab see juhtide senisest suuremale valmisolekule muudatuste sisseviimiseks. Uurides juhtimisstiili ja töötajate rahulolu vahelisi seoseid, selgus, et töötajate töörahulolu oli suurem idealiseeritud mõju ja inspireerivat motiveerimist rakendavate juhtide alluvuses.
Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818. aastal asutatud eesti pasunakoori tegevus (koosseisus 14 -18 mängijat), milles said oma esimese õpetuse ka Adam Jakobson (C.R. Jakobsoni isa) Tormast ning Taavet Wirkhaus (D.O. Wirkhausi isa) Väägverest. Need mehed panid oma kodukohas aluse pasunakooridele, mille
Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 1.Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Too näiteid juhtidest ja mittejuhtidest. V: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjad. Mittejuhil ei ole vabu laengukandjad. Juhtideks on näiteks metallid ning hapete, soolade ja leeliste vesilahused. Mittejuhtideks on näiteks merevaik, klaas, kvarts. 2.Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre? V: negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. 3.Millised osakesed liiguvad sõlmede vahelises ruumis? V: vabad elektronid 4.Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? V: metallides olevate vabade elektronide negatiivne elektrilaeng on tasakaalus kristallvõret
Sõjaväe teenistus andis meestele võimause karjääri teha, sest osad on tõusnud isegi kesritroonile. Kui talupojad laastusid, siis see tõ ikaasa sõjaväe ümberkujundamise.Nüüd koosnes armee peamiselt suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest, meenutades Lääne-Rurooap rüütliarmeed. 7.Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd a) Gallia ja selle valitsejad: · keltide Gallia aeg oli kuna 1 saj keskpaigani eKr. Galliakased on 4 iseseisvat keltide hõimu . Juhtideks oli keldi preestrid. Keltide gallia iseseisvuse lõpetas Caesari vallutused. · Rooma-Gallia Aeg 1 saj keskpaik eKr - 3 saj. Olid Rooma provintisd ja ladina keel. Gallia ülikuteks valiti hiljem ka rooma senatisse. Perioodi lõpetas frankide vallutus. · Merovingide Gallia 5-8 saj oli aeg. Frangi riigi rajaja Chlodovech päritava võimuga kuningas Merowingide dünastiast. Al 7 saj olid nn laisad kuningad -nõrgad valitsejad. Esile tõusid majordoomused - kuningakoja ülemad
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 inimene sattuda ärevusse ja saada halvemad tulemused ( hirm hinnangute ees), siis grupisoorituse korral on ärevus väiksem. Vt slaidilt joonis Juht ja juhtimine Juht on grupi mõjukaim ja tähtsaim liige, kes tavaliselt määrab grupi eesmärgid. Vt slaid - video erinevatest juhtimisstiilidest Liidrid mõjutavad meid nii otse kui kaudselt nt juhtides riiki või olles meie ülemused. Mis teeb juhist juhi? Traditsioonilises plaanis on juhtideks saanud väljapaistvad indiviidid, kelle isiksus on sobilik juhtimaks teisi. Siiski on väga oluline osa keskkonnal. · Isiksuseomadused Üldise uskumuse kohaselt on juhil spetsiifilised isiksuseomadused, tänu millele suudab ta teisi mõjutada. Nt Margaret Thatcher, kellele tema jõulisuse tõttu pandi hüüdnimeks Iron Lady, omadused aitasid tal oma võimu saavutada ja seda hoida. Empiiriline tõestusmaterjal: · oma juhiomadustes enesekindlad inimesed on teiste silmis suurema
vajalikul viisil töötlemine tuleviku töötluse jaoks salvestamine info loomine info töötlemise tulemuse saamine info kättesaadavaks tegemine - liigutamine 15. Organisatsiooni liikmete jagunemine organisatsiooni liikmed jagunevad tööprotsessides osalejateks ja väljundite loojateks - sisulise töö tegijateks organisatsiooni eesmärkide, sisendite ja protsesside planeerijateks, organiseerijateks - erineva vastutuse ja volituse suurusega juhtideks kõikide liikmete, eelkõige aga juhtide töö, seisneb otsuste tegemises, kuidas organisatsioon kõige paremini saaks tegutseda otsuste elluviimises ja nende täitmise kontrollimises 16. Andmed mittejuhuslike sümbolite, numbrite, väärtuste ja sõnade hulk töötlemata kujul faktid, millel ei ole iseseisvana tähendust sündmuste inimeste ressursside tingimuste jne kohta esitatuna numbriliselt, tekstina, graafiliselt, pildina jne 17. Informatsioon
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Ees...
Sõltuvalt juhtivustüübist on kas p-n-p tüüpi või n-p-n tüüpi transistorid. Transistori keskmist osa nim baasiks, äärmisi osasid vastavalt emiteriks ja kollektoniks. Türistorid-Türistoriks nim tüüritavat pooljuhtventiili, kus nelja vaheldumisi oleva p ja n piirkonna vahel asub lolm pn-siiret. Türistoril on kolm elektroodi: -anood A -katood K -juhtelektrood JE Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg elektron
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorit...
valmistatakse kõrgetel temperatuuridel kuni 1500 oC töötavaid küttekehi. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) käsutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. ELEKTRIJUHID. Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektri-materjale, mille eritakistus on 0-8...10-5 Ωm. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult käsutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega elektrijuhid. Esimest liiki juhte käsutatakse peamiselt õhuliini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste valmistamisel. Siia kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium,
8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali Põhitõed 4 iseseisvat provints rajaja Pippini keltide ja ladina Chlodovech. järglane Karl hõimu. keel. Päritava Martell võttis Juhtideks Gallia võimuga tiitliks Frangi keldiusu ülikuid kuningas hertsog. preestrid. valiti Merovingide Dünastiate hiljem ka dünastiast. vahetus Rooma Al. 7. saj. nn Martelli senatisse. laisad järglane
Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga.Hunnik valemeid Elektrolüüs, -Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg elektron. anood- pos elektron:-- Katodile liikuvaid positiivseid ioone
punktilaenguid, millede summaarse elektrivälja tugevuse saab leida integreerides üle kõigi diferentsiaalsete laengute elektrivälja tugevuste. Elektrivali juhi sees ja juhid elektrivaljas Elektrivali makroskoopses juhis soltub eeskatt temas sisalduvate vabade laengukandjate maarast. Vastavalt laengute liikuvusele liigitatakse ained juhtideks (laengud liiguvad vabalt), pooljuhtideks (laengud norgalt seotud, vabanevad valismojul) ja dielektrikuteks (Laengukandjad seotud) Juht elektrivaljas Laengud hakkavad valja toimel umber paiknema, kuni neile mojuv joud muutub 0ks, mis juhtub, kui valjatugevus juhi sees on 0 voi https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47
põllumajandusosakondade ees, keda omakorda juhtis ja valitses NLKP (varem ÜK(b)P) Keskkomitee põllumajandusosakond. Selline mitmekordne ja mitmeastmeline juhtimine oli omane kogu Nõukogude Liidu majandusele. [redigeeri] Kolhoosid pärast stalinismi Algul olid kolhoosid väikesed. Partei arvates pidi kolhooside ühinemine rikkuse tooma ja siis sunniti kolhoose vastavalt kõrgemalt poolt tulnud korraldusele ühinema. Kui toimusid päriskommunistide vahetamine uue põlvkonna vastu ja juhtideks pääsesid majanduslikult mõelda oskavad inimesed, siis muutusid kolhoosid rikkamaks. Osavamad esimehed organiseerisid kolhoosides abimajandite nime all ja seadusandluse aukude ning bürokraatia saamatuse vahel laveerides ning ka altkäemaksude abil sisuliselt tööstust. Esimest arvutit "Juku" toodeti samuti mingis kolhoosis. Eestis elasid mõnede kolhooside kolhoosnikud nõukogude perioodi lõpupoole jõukamalt kui töölised linnades. Nõukogude võimu kehtestamisega 1940
varahommikul jõudis eselon Tartusse. Kuperjanov viidi Vallikraavi tänava erakliinikusse, kuid arstid ei suutnud teda päästa. 2. veebruari varahommikul Kuperjanov suri ja maeti 6. veebruaril Tartu Raadi kalmistule. Kuperjanovi väesalgale anti ametlikult tema nimi. Paju lahingust võtsid osa ka soomlased, 31. jaanuaril kell 16.30 jõudis Põhja Poegade I pataljon Paju mõisasse. 1. veebruaril 1919 vabastati Valga. Kokku osales lahingus 2293 vabatahtlikku, neist 55 ohvitseri ja 1992 sõdurit. Juhtideks olid major M. Ekström ja H. Kalm. Paju lahingu mälestuse jäädvustamine 1. veebruaril 1934, Valga vabastamise 15. aastapäeval avati seal Jaani kiriku seinal mälestustahvel. Avamisel viibisid Eesti riigivanem K. Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Nõukogude võimu saabudes mälestustahvel hävitati. 31. jaanuaril 1999, Paju lahingu 80. aastapäeval avati mälestustahvel Valga Gümnaasiumi õpetaja Vikki Pennoneni initsiatiivil taas
tema juurde pärast surma, et nende üle mõistetaks õiglast kohut nende tegude järgi. Sellepärast peaksid kõik inimesed ühinema ainsaks umma´ks ehk kogukonnaks ning iga tegu ja elu nähtus peaks andma tunnistust sellest, et ,,ei olejumalat peale Ainujumala ja Muhammad on tema saadik. Seda tunnistust nimetatakse sahada´ks ja see on esimene islami viiest tugisambast , millel rajaneb moslemite elu. (Bowker 2005: 176-177) Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid (asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Araablaste vallutustega laienes moslemite usuline ja poliitiline võim 5 uutele suurtele aladele. Vallutatud alade elanikud võisid oma usu säilitada, kui nad ei võidelnud islami vastu. Üldiselt pöörduti nendel aladel islamisse aegamööda. (Breuilly et al. 1999: 69) 711. aastal ületasid moslemid Induse jõe ning jõudsid Indiasse. Samal aastal tungisid moslemid ka Hispaaniasse
evolutsioneerus küll vasakult tsentrisse, kuid sinna jõudis ta siiski paari aasta pärast.Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. 1923. aastal eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Asunike Koondise juhtideks olid Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP). ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset Mihkel Martna, Aleksander Jõeäärm Eruch Joonas. 3 Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920. aasta novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde j...
· Eristuvad vabatahtlikult. Väidetakse, et madala IQ-ga (alla 70) lapsed tõrjutakse kaaslaste seast välja, kõrge IQ-ga (150 ja enam) lapsed eralduvad vabatahtlikult. Nad juurdlevad filosoofiliste, matemaatiliste jt probleemide üle, mida keskmine laps teeb sageli vaid sunniviisil. Eristumist soosib see, et väga andekad on sageli pere ainsad lapsed või on neil õdede-vendadega suur vanusevahe. · Autoriteediprobleemid. Liiga andekaid ei taheta juhtideks, kuna nende tase pole keskmistele vastuvõetav. Andekas omakorda ei talu endast rumalamat juhti. Üliarenenud õiglustunne. Andekad protestivad täiskasvanute autoritaarsuse vastu kohe, kui tajuvad vähimatki ebaõiglust, ebaloogilisust või mõtlematust. Seetõttu ei nõustu nad ka edaspidi alluma autoriteetidele. · Ei talu rumalust. Andekatel on väga raske taluda kooselamist endast rumalamatega.
sAdhvI- nunnad 36 000 olevat olnud. Ilmikjärgijad srAvaka, srAvikA upAdhyayAya- see, kes õpetab. Vanal ajal oli see, kes tekste mäletas ja kandis neid ette. Igal ühel oli oma grupp. sthavIra- mungad, kelle ülesandeks on korrapidamine. Pravartakad- mehed, kes juhivad templites riitusi. Kõik mungad jaotatud gruppidesse ehk gaNadeks, rupijuht gaNi. Vahel gaNa asemel gaccha, aga see võib tähendada ka alakoolkonda. mahAttarA vastab gaNi-le ja pravartiNI pravartakatele. Ilmikjälgijate juhtideks need, kes mungatõotuse andnud, aga pole suutnud mõnda reeglit täita- yati'd või bhaTTaraka'd. 527/486 e. kr Umbes 100-200 aastat on ühiskond ühtne. 4/3 saj. e. kr tegutseb BhadrabAhu. Tekib lõhe erineva suhtumise vahel. 2- 1 saj. svetaMbara'ks ja digaMbaraks. Juba 2. saj. e. kr. kustus Kharavela kokku kogu Gangese jõe... svetaMbara pidas kaanoni loomist valeks. 4-5 saj. p. kr nõustuvad ka svetaMbarad osade tekstide pühaks kuulutamisega. Sudharamasvamin (607-507 e. kr)
Alluvate ja juhtide füüsiline ja sotsiaalne kaugus ja otsene tööülesannete koostäitmine tekitab alluvatele parema pildi nende juhist. Samuti on alluvatele tähtsad firma head tulemused. Kõrged juhid ei saa ju täita samu tööülesandeid, mida lihttöölised. Samas töölistega distantsi omamine võimaldab neil eetilise juhtimisega manipuleerida ning luua vale ettekujutluse tegelikkusest. Alamastmejuhid võivad samuti vähese kontakti korral vääralt oma juhte pidada eetilisteks juhtideks. Kõrgemad juhid ei mõjuta keskastmejuhtide olemasolul otseselt alamastme juhtide käitumist. Suurim eetilisuse mõju tuleb eetilise eeskujuga koos töötades. Ettevõtte majandustulemusi saavad kõige paremini mõjutada kõrgemad juhid tasusüsteemide ja eetiliste otsustusprotsesside kaasabil. Juhendajad saavad seada eetilisi eeskujusid. Dirks & Ferrin's (2002) metaanalüüs selgitab kuidas mõjutavad erinevad juhtimistasemed eetilise juhtimise ja tulemuste suhet. Vahetu juhi
Esimesed partisanisalgad loodi Leedus juba Saksa okupatsiooni ajal (1943): 1) I etapp - 1944-1946: Suur ulatus ja aktiivse võitluse taktika. Kõige traagilisem võitlusperiood, sest hukkus 10 000 leedulast. 2) II etapp - 1946-1948: Massiline partisanivõitlus, milles osales 20 000 partisani. Territoriaalselt oli Leedu jaotatud 9 vastupanupiirkonnaks. Nende vastu opereerisid 60 000 - 100 000 nõukogude sõjaväelast koos suurtükiväe ja lennuväega. Vastupanuliikumise juhtideks olid leedu ohvitserid ja haritlased (õpetajad). 1944-1947 - Hukkus 13 000 nõukogude sõjaväelast, kuid Leedu partisanide andmeil ulatusid vaenlase kaotused 80 000 meheni. Partisanid kaotasid 30 000 meest. 3) III etapp - 1948-1953: Tsentraliseeritud struktuuride loomise katsed. Silmapaistvaim partisanide juht oli Leedu armee kapten Jonas Zemaitis-Vytautas - Sai suurima metsavendade salga juhatajaks, mis isegi andis regulaarselt 2 korda kuus välja ajalehte "Vabaduskell
Islandilt on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest. Aastal 930 asutati Reykjavíkist natuke ida pool ingvelliris saare parlament Althing, millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja tüliküsimusi lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid (goi), kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud
-Peatselt nägid päevavalgust Jakob Pärna ja Lilli Suburgi jutustused ning 1880. Lisandusid Eduard -Bornhöhe romantilised ajaloolised jutustused. -XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. -Silmapaistvaimaiks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. -Luuletaja omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. -1905.a.astus avalikkuse ette esimene kirjanduslik rühmitus ''Noor-Eesti'', mille juhtideks olid -Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Muusika -Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. .Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine. -Esimesed mitteprofessionaalsed eesti heliloojad olid Aleksaner Kunileid-Saebelmann ja Friedrich August Saebelmann. -Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri. -Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht.
laule)? Eesti Pärimusmuusika keskuses 15. Koorilaulu traditsiooni tekkimine ja esimesed Eesti laulupeod. 1. Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. Eesti laulu - ja pillikoorid hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor (asut. 1840), Torma laulukoor (1844) jt. Linnades hakkas kõlama eestlaste koorilaul alles siis, kui Johann Voldemar Jannsen asus Tartusse. "Vanemuise" ja "Estonia" seltsi asutamisega 1865.a. loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818
sajandi lõpupoole hakati rajama kutsehariduskoole. Üha rohkem eestlasi läks edasi õppima ülikoolidesse. Teadus. Tartu Ülikool kujunes teaduskeskuseks. 1907.a. kutusti eluu Eesti Kirjanduse Selts. Ülesandeks oli uurida eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara. Kirjandus : Lydia Koidula, Eduard Vilde, Börnhöhe, August Kitzberg. 1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus "Noor-Eesti". Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik. Tahtsid vabaneda saksa ja vene kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Teater . Vanemuine jõudis kutselise teatrini 1906. aastal, kui teatrit hakkas juhtima Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka Estonia. Esimene mängufilm oli "Karjuhat Pärnumaal" . Tuntuimad kunstnikud olid Johann Köler ja AmanduS Adamson
välja õppinud sõjamehi ega nii head relvastust. Eestlaste allajäämise üks põhjus oli samuti see, et neil tuli võidelda nii mitmete erinevate riikide. *Peale vabadusvõitlust oli Eesti jagatud nelja valitseja vahel: Taani kuningas, Ordumeister, Saare-Lääne piiskop, Tartu piiskop. *Tagajärjed: maad laastati, palju inimesi hukkus, eestlased kaotasid võimaluse oma saatuse üle ise otsustada, valitsejateks ja juhtideks olid võõrvõimud, 11 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119 *Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maahärrad. *Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks
s nt Inglismaal (Oxford), Prantsusmaal (Pariisis, teoloogia), Itaalias (Bologne õigusteadus) (Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a. Filosoofia teaduskond oli ettevalmistav. Teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r ...
Moskva arvates oli arv ülepingutatud. Lõppkokkuvõttes oli Moskva nõus 650 külanõukogu loomisega. 4. mai 1945 – ENSV ÜP seadus külanõukogude loomise kohta (vähem kui 650). August – september 1945 – Külanõukogude loomine, lõpptulemusena moodustati 637 külanõukogu. Külanõukoguseid ei moodustatus väikesaarte valdades (Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Prangli). Külanõukogude etteotsa oli keeruline leida inimesi, kes oleksid olnud juhtimiskogemusega. Juhtideks said inimesed, kel puudus kogemus, tekkisid konfliktid valdades. (valla- ja külanõukogude juhtide küsimus oli NSVLis suureks probleemiks, sest kaader oli vahetuv ja ebastabiilne. Uued haldusüksused ei sobitunud kohe olemasolevasse süsteemi, sest vallatasand oli ajaloolise pärandina olemas olnud juba pikk aega. Enamikes piirkondades olid vallad ka optimaalsed haldusüksused. 1950. aasta haldusreform. 1950. aasta haldusreform. Rajoniseerimine, rajoonide rajamise reform. Juba 1946
qq F = k 1 22 r Punktlaeng on laetud keha mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvutada. 9 Nm 2 1 Punktlaengu välja võrdetegur k = 9 10 , k= C2 4 0 Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus . Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. = Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus 1.0003,dest vesi 81. Elektriväli Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
(Saksa Rahvusassamblee), mis lõpetas mõneks ajaks (kuni 1850) Saksa Liidu tegevuse. Austrias Keisririigis puhkes mäss nii Viinis kui riigi suurimas osas, Ungari kunigriigis. - Viinis Metternich lahkus ametist. Ka keiser Ferdinand I loobus troonist oma vennapoja kasuks ja detsembris 1848 tuli võimule 18.aastane Franz Joseph (troonil kuni surmani 1916) - Ungaris oli eesmärgiks rahvusliku sõltumatuse taastamine. Liikumise juhtideks ja rahvusliku ärkamise ideoloogideks olid Lajos Kossuth ja Sandor Petöfi. Võimule sai liberaalne valitsus ja 1849.a. kuulutati Ungari iseseisvaks riigiks. Kõikjal läksid võimud esialgu järeleandmistele: kehtestati konstitutsioone, kutsuti kokku esinduskogusid, lubati kodanikuõiguseid ja -vabadusi. 2. 2. Revolutsioonide lõpp - revolutsioonid lõppesid kõikjal lüüasaamistega 1849.a..
Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult kasutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: · suure erijuhtivusega elektrijuhid · suure eritakistusega elektrijuhid 2.1 Metallid Looduslikud vasekristallid
I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted ...
ning koorilaulu pühendumus. Eestlastele on laulupeod üks osa rahvuslikust kultuurist ning selle säilitamine on neile väga tähtis. Koorilaul ja orkestrimuusika said alguse eestlaste hulgas 19. sajandi esimesel poolel vennastekoguduse palvemajades, hiljem ka kirikutes ja koolides (Palamets, Hillar 1994:6). Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levimine oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Kooride juhtideks olid koolmeistrid ning köstrid. Linnadesse jõudis koorilaul seoses Jannseni kolimisega Tartusse. Seltside Vanemuine ja Estonia asutamisega loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid põhiliselt vennastekoguduste juures (Eesti Kooriühing, 2002). Mitmehäälsus tekkis peamiselt kihelkonnakoolide juures. Oli pastoreid, kes arvasid, et mitmehäälsus toob vaheldust muidu tuimaks jäävasse jumalateenistusse. Koore kutsuti
Juhtkond peab ühendama kaks vastakat eesmärki ja kaks rühma inimesi, kes veavad eri suunas. 8 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 9 Kõige suurem probleem peitub selles, et tugevaim rühm, mille liikmed esitavad kõige valju häälsemaid nõudmisi ja on kõige sõnaosavaimad, pole huvitatud organisatsiooni arengust, ega sobi ka eriti organisatsiooni juhtideks. Needsamad inimesed on suhteliselt harva ühtaegu tublid uurijad ja loojad ning organisaatorid. Tõsiasi on see, et need kaks pädevusala on pigem teineteise vastandid. Juht vajab niisiis erialaoskusi eelkõige selleks, et luua head suhted juhi ja kaastöötajate vahel. Pole suhteid, pole ka infot. Mingi loomingulise rühma juht peab tundma oma kaastöötajaid viimse kui nüansini, teadma kellele missugune ülesanne sobib, teadma, mida keegi rühma liikmeist eelistab.
tööülesannete suunamine, konfliktide lahendamine võib olla raskendatud. 3. Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus. Mõlemal juhul meeldib inimesele teisi juhendada, kontrollida, mõjutada. Võimuvajadustega inimesed on parimad juhid, sest suudavad kontrollida ja juhtida oma organisatsiooni. Eriti sobivad juhtideks need, kellel on institutsionaalne võimuvajadus, sest nad on suutelised teiste inimeste käitumist mõjutama viisil, mis oleks ettevõttele kasulik. 12. Vroomi ootusteteooria olemus 5 Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon mitte ainult vajadustest, vaid ka ootustest, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
Andekus avaldub vaid siis, kui seda toetavad teised tegurid, eriti olulised on laste kodused arengutingimused koolieelses eas. Lasteaiaõpetaja esmaseid ülesandeid on aidata lapsel maksimaalselt arendada võimeid ja andeid. 5. Andega liituvad probleemid: • vähene pingutamine ja tähelepanematus õppetegevustes; • probleemid suhetes kaaslastega, eristumine, andekad eralduvad tavaliselt ise; • autoriteediprobleemid (liiga andekaid ei taheta juhtideks, kuid andekas ei talu endast rumalamaid juhte), oskamatus vaikida; • üliarenenud õiglustunne, mis võib põhjustada autoriteetidele allumatust; • suutmatus leppida halli massiga, kohanematus rutiiniga, protest normide vastu. Sageli on andekus ühel alal ja edutus teistel aladel, mis koolis võib ilmneda õpi- ja käitumisprobleemidena. VAIMU- JA LIITPUUDED 1. Iseloomustus: Vaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu
L'Anse aux Meadows - viikingiasula jäänused Newfoundlandi saarel; Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas;
takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmis- tamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. 48) Elektrijuhid Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektrimaterjale, mille eritakistus on 10-8...10-5 m. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult kasutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega elektrijuhid. Esimest liiki juhte kasutatakse peamiselt õhuliini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste valmistamisel. Siia kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, erijuhtudel (kontaktide materjalina) ka hõbe, mis
"mõisastamine". · XIX sajandi alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. · Vallakohtud(kogukonnakohtud) koosnesid kolmest liikmest: esimese valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. Kogukonna ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ja kõigi otsuste kinnitajaks. Samuti säilitas mõisnik kogukonna üle politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus alles 1866. aasta vallareformiga Talurahva seisus jagunes XIX sajandil küla- ja mõisarahvaks. Külarahva seas oli keskne koht pererahval, kes täitis mõisakoormisi.
Ta oli rikas, ning Jeemenis oli tal suur mõju. Muhamed saatis al-Aswadi juurde tema kaks kunagist verivaenlast, kes lõid valeprohvetil pea maha. · Teistest kahest pole suurt teada, kuid teada on see,et veel ühel löödi pea maha. · Muhamed valmistus Bütsantsi ründama XVII ptk · Kui prohvetil ebaõnnestus kristlust islamiga ühendada siis läksid paljud kristlased Bütsantsi ja Süüriasse. Viimases tekkis kristlik emigratsioon, ning selle juhtideks olid Abu Amir ja Adi. · Nende kaudu sai suur Bütsants teada uuest riigist, mis kõrbes oli ootamatule tekkinud. Kuid kristlik keiser ei omistanud prohvetile ja tema uuele riigile suuremat tähtsust. · Munafiqunid hakkasid Abu Amiriga salasepitsusi pidama. Nad andsid lõpuks kristlikule keisrile teada,et oleksid suutelised prohvetit hävitama. Keisrile tundus pakkumine ahvatlev · 630 a. koondas keiser Herakleios oma armee Surnumerest ida pool kõrbeserval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
