Kevadsemestri füüsika konspekt (0)

Elektrilaeng - on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne ( prooton ) ja negatiivne ( elektron ). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed.
Elementaarlaeng - q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud .4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist.
Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...= const . Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtusest negatiivse laengu -q tekkimine (kivid)
Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid. Laengu q1 väli mõjutab laengut q2 ja laengu q2 väli mõjutab laengut q1. laetud kehade vastasmõju toimub elektrivälja vahendusel. Jõujooned on jooned, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. (joonised)
Elektrivälja tugevus-väljapunkti asetaud ühiklaengule(q0=1C)mõjuv jõud. E=F/q0 E=1N/C. See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Ühtlases väljas on väljapoolt laetud kehale mõjuv jõud ka ühesugune kõikides punktides ja võrdne. F=Eq0. Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga E=E1+E2+..N. Näitab ka potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda.
Mittepolaarse dialektriku aatomid näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu + ja - "raskuskeskmete" kokkulangemisele. Klaasid , kummid , parafiin, õhk. Dialektrikuks nim ainet, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustes kaduvväike.
Polaarse dielektriku aatomite erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku. Elektrontihedus on nihutatud molekulis tulenevalt elektronide nihutatud paiknemisest tekib nn dipool. Distilleeriutd vesi, piiritus . Kõiki polaarseid dialektrikuid võib kirjeldada dipoolina.
Indutseeritud laeng mittpolaarses dielektrikus tekib tänu neutraasete molekulide polarisatsioonile (erinimelised molekuli osad nihkuvad erinevates suundades, osaliselt deformeerudes moekuli) ja nende järgnevale ümberorienteerumisele. Tugevama elektrivälja E0 puhul on polaarisaotsioon tugevam.
Polaarsed dielektrikud väljas-kui tekitada aines elektriväli, võtavad laetud osakesed uue tasakaaluasendi. Toimub nende ümberorienteerumine/ pööramine ruumis: + ioonid nihkuvad elektriväljatugevuse suunas,-elektronid aga nendega vastast suunas. ja deforemeerumine nii, et dipoolmoment suureneb.
Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nim indutseeriutud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E0. Dialektriku sees summaarne väli nõrgeneb Ediel=E0-E' ning kood välja nõrgenemisega vähenevad ja välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne, siis kasutatakse polarisatsioonivektorit see on ruumiühiku dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e elektrilise induktsiooni vektori abil.
Keskkonna dieleketriline läbitavus ε näitab , mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E0 vaakumis . ε=E0/E. ε>1. Kui elektrivälja tugevus dielektrikus on korda väiksem kui vaakumis, siis on dielekrikus ka punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud ε korda väiksem.
Juhtideks nim kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda. Juhis on vabu laengukandjas ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Elektronkatte väliskihi elektronid on nõrgalt seotud aatomtuumaga, nendel on palju energiat, mille arvel nad moodustavadki juhi sees nn elektrongaasi. Enamik metalle , happe ja soola vesilahused , hõõggaasid. Laengukandjas liiguvad, kuni: elektronid jõuavad juhi pinnale (tekib nn.pindlaeng), juhi sees on elektrivälja tugevus 0(elektronide külluse tõttu) Esees=E0-E'. Elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstante , väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas paikneva suvalise kujuga juhi pind on ekvipotentsiaalpind. φväljas=Er=K/ε*Q/r, kus ε on juhti ümbritseva keskkonna dielektriline läbitavus. φsees =φpinnas,kus εon juhi materjali dielektriline läbitavus.
Välja nõrgenemist nullini kutsutakse elektristaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või-võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. Nt kõrgepingeliinid ja piksekaitse . Teravike juures on elektriväljatugevus suurim. Suur väljategevus ioniseerib ja nii pannakse alus elektrit juhtivale voolukanalile piksevarda juures. Mida teravam on piksevarda ots seda suurem on tõenäosus välgukanali alguse tekkeks. Elektrone alati nii palju, et kokku on 0.
Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potentsiaalini. Keha ümbritsev elektriväli on seda suurem, mida suurem on keha elektrilaeng. Keha potentsiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. Elektrimahtuvus C on laeng, mus tuleb anda juhile, et muuta selle potentsiaali ühe ühiku võtta. C=Q/φ. 1 Farad on ülisuur mahtuvusühik.
Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar.C=q/φ1-φ2. Kondensaatori mahtuvus oleneb:1. kondensaatori geomeetriast(k. kuju, katete vaheline kaugus, katete pindala)2.K. katete vaheruumi täitvast keskkonnast (dialektrikust). Näited: välklamp fotograafias-laetud k. tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks)2k. võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi.3.võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb K. ja induktiivpoolist.4.arvuti detailide ühendamisel käituvad ühenduskohad kna. 5. kga käivitatakse auto turvapadi 6. ülik. kasutatakse mäluseadmetes.
Kondensaatorite rööp-ja jadaühendus (Joonised lehe peal)
Elektrivool on igasugune laengute korrapärane liikumine. Elektrotehnikas kasutatakse elektrivoolu energia transportimiseks. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Lisandub laengukandjate korrapäratule soojusliikumisele nende suunatud liikumine.
Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng. I=q/t, I=const 1A, amper . Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiirus määrab laengutele mõjuv jõud, laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed.
Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. j=I/S, 1A/m2
Ohmi seadus-voolutugevus juhis on võrdeline pingega. I=U/R. St kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. 1 amper.
Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring , vool peab kõigil tarbijatel olema ühesugune. I1=I2=I3=U1/R1=U2/R2=U3/R3. R=R1+R2+R3
Rööplülituse korral on pingelaeng kõigil takistitel ühesugune. U=U1=U2=U3=I1R1=I2R2=I3R3 1/R=1/R1+1/R2+1/R3
Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. See on võimalik ainult mitteelektrostaatilise päritoluga: keemilised protsessid (patareid, akud ), ajas muutuv magnetväli , mehaanilise energia muundumne (tuule, langeva vee, auru) elektromagneetilise kiirguse energia ( fotoelemendid ).
Kõtvaljõuelektromootorjõud ε on töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu 1C üleviimisel. ε=Akõrval/Q0. 1v. Seadet , kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nim vooluallikaks, ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromootorjõuks.
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=ε/R+r vaata veel
Kirchoffi reeglid. 1. Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse pos, väljuvad voolud neg. ehk summaarne vool hargnemispunktides on 0. I1+I4+I3-I2=0 2. Kinnises kontuuris EMJ ε summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistusel, kusjuures emj on pos, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on pos, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga.
Joul-lenzi seadus-kõrvaliste jõudude töö muundub soojusenergiaks. A=Q=IUt. IJ. Voolu võimsus o järelikudl P=dA/dT=IU=U2/R
Erineva takistusega lambid põlevad: Q=I2Rt=U2t/R vaata veel
Magnetväli eksisteerib ainult liikuva laengu ümber ja seda on võimlik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt, magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust, ega lõppu). Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori B suunda.
Amper'i jõud - juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ja oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=IBsinα F=IlB F-ampere jõud, B-magnetiline induktsioon, I voolutugevus l juhtme pikkus, αnurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel. magnetiline indutksioon B iseloomustab magnetvälja tugevust, juhile avalduv jõud on risti nii juhtme kui ka magnetväljaga. Amperi sõu suuna määrab vasaku käe reegel. Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial suhtele mõjuva jõu suunda.
Lorentzi jõud- üksikule laetud osakesele e mõjuv jõud. F=envBVsinα, n laengute kontsentratsioon ruumalaühikus , v osakeste liikumiskiirus . Üksikule laetud osakesele e mõjuv lorentzi jõud avaldub: FL=evB, FL=evBsinα. Lorentzi jõu vektor on laengu kiirusvektoriga risti. Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Enamasti mõeldakse lorentzi jõu all üldisemalt jõudu, mis mõjub osakesele elektri-ja magnetvälja koosesinemisel. F=evB+eE. Tavalistel kiirustel on magnetjõud tühiselt väiksed, Sest tugevaid magnetvälju on palju lihtsam tekitada kui tugevaid elektrivälju. Lorentzi jõu jaotumine elektriliseks ja magnetiliseks on suhteline asi, mis oleneb taustsüsteemi valikust
Diamagneetilikuteaatomi magnetmoment on 0 nt täiesti kerasümmeetriliste elektronide liikumise puhul, heelium , argoon, neoon . Välises väljas hakkab diamagneetiku elektroni orbiit vurritaoliselt pretsesseeruma nii, et nurk magnetmomendi ja välja suuna vahel säilib→lisaringvoolu tekkimine→lisamagnetmoment.Diamagneetikukes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinktusiooniga. See on jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. X‹o, μ=0,99992.Magnetiline astuvõtlikus X on neg ja väike ja konstante, ainult ülijuhis on see täpselt -1, indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga.
Paramagneetiku aatomite magnetmoment on nullist erinev nt täiesti kerasümmeetrilise elektrodine liikumise puhul, hapnik, liitiusm, alumiinium . Välises väljas orienteeruvad need magnetmomendid jõujoonte sihiliseks, mistõttu miksovoolude magnetväljad liituvad lisaväljaks, mis on välise väljaga samsuunaline, seda segab soojusliikuine. Magnetväli tugevneb aines-seda nähtust nimetatakse magneetumiseks. x>0 μ=1,0002 μ=B/B0 Magnetiline vastuvõtllikus x on pos ja väike ja konstante, väljas on samasuunalised
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim elektrivooluu tekkimist juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog . nt suletud juhtmekeerd. Magnetvoog võib muutuda:magnetvälja muutumise, kontuuri liikumine magnetväljas. Elektromagnetilise induktsiooni poole põhjustatud elektivoolu nim induktsioonivooluks. Vool saab tekkina ainult kõrvaljõududne olemasolul .
Faraday' seadus- kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud εi on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo ϕ muutumise kiirusega. εi=-dϕ/dt.
Lenz 'i reegel- indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutustega .
Eneseinduktsioon- voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromootorjõu. Igasugune magnetvoog on võrdeline magnetilise induktsiooniga B, viimane on omakorda võrdeline teda tekitava voolutugevusega. Voolukontuuri läbiv tema enda voolust tingitud magnetvoog on samuti võrdeline vooluga ϕ=LI 1H, henri.
Võrdetegur L- kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust , mõõtmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst. Induktsiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes. Induktsiivsus on väga oluline mõiste elektrivõrkude projekteerimisel. Nt transformaator , mis muudab madalpinge elektrienergia suurtele kaugustele ülekandmiseks sobikikuks kõrgpingeks.
Induktsiooni elektromootorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tmea mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis, ehk vastupidises suunas, nt elektrikitarrides on panud metallikeel vonkuma(magnet) tekitab see magnetvoo muutuse, mis indutseerib poolis voolu, spidomeeter, kõlarid, mikrofon, elektrigeneraator .
Pooljuhid- on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne, laengud vabanevad välismõju toimel. Enamsti on pooljuht eketroonika, grafeen . Elektriliste omaduste poolest asuvad pooljuhid juhtide ja dielektikute vahepeal , nende eritakistus toatemp on vahemikus 10-5-108 Ωm. Eritakitsuts p oleneb eelkõige: koostisest, valmistamise tehnoloogiast, välismõjudest. Madalatel temp on pooljuhid praktilislelt isolaatorid. Tep tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult energia.. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuid eirnevad metallisest suurema eritakistuse ja selle ümberpääratud temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse tempsõltuvus on eksponentsiaalne niii, et iga 10 kraadi temp tõusuga suureneb juhtivus 2 korda.
Legeeritud pooljuhid- lisanditega pooljuhid, kus põhiane kristallvõresse on viidud lisandaine aatomid. Nii suurendatakse juhtivust.
Doonorlisandid-annavad pooljuhile juhtivuselektrone, loovutava kergesti elektrone, voolu tekitajaks on elektronid-elektronjuhtivus. Kui neljavalentse räni kristalli viia lisandainena sisse viievalentset fosfori jääb ringorbiidil üks lisand valentselektron vabaks. Selle eemaldamiseks piisab tühisest energiast ja lisanid aatom muutub peale seda pos. iooniks
Aktseptorlisandid- kristallvõres hõivavad elektrone. haaravd vabu elektrone enda koostiseesse, tekivad aines augud-aukjuhtivus. Kui üks räni aatom asendada kolmevalentse boor aatomiga, siis jääb üks kovalentside puudulikus, mille võib täita mõn vaba elektron ning lisandaine aatom muutub neg. iooniks. Kokkuvõttes on mõlemad neutraalsed.
P-n siire - terviklik pooljuhitüki piirkond, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega . Siirde päripingestamisel ühendatake välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkba juhtima elektivoolu. Vastupingestumisel (plussklemmi ühenadmisel n-osaga ja miinuskleppi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise alllika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamuslaengukandatele veel kindalmini kui pingestamata olekus.
Pn-siire põhiomadus- p-n siire juhib voolu ainult ühes suunas, nn ventiili omadus. Siirde pärivool sõltub pingest ligikaudu ekponentsiaalselt. Väga suure pinge poolt põhjustatud voolu korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhitde rikenemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata.
Dioodide rakendused :vahelduvvoolu alandamine, elektrivõngete detekteerimiseks (raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, päiksepatareid .
Transistori rakendused: võimenudselemendid, elektoonikalülituste tähtsaim koostisosa, elektrisignaalide muundamiseks
LC- juhis mõjub kaks vastassuunalist jõudu. Lc kooosneb induktiivsusest L ja mahtuvusest C, mis on olemas igal juhil. q''=-1q/LC võnkeringi omavõnkesagedus ώ02=I/LC
Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus aas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elektrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. Teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt trasformeerida. Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine kõrgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Kui generaator töötab stabiilse kiirusega, muutub tekkiv elektromotoorjõud võrdeliselt pöördenurga siinusega, ehk harmoonilise võnkumine seaduse kohaselt. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on 50Hz.
Ohmi seadus vahelduvvoolu kohta- see, kuhu satub summaarne vektor U, sõltub mahtuvusliku ja inuktiivtakisuse vahekorrast. I=U/Z
Transformaator- on elektromagneetiline seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Koosneb kahest mähisest, mis parems omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutaud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Muudnatav vahelduvvvool primaatmähisesse, millest see siirub sekundaarmähisesse vastastikuse induktsiooni vahendusel. Pinge suuruse määrab mähiste keerdude arvu suhe.
Elektromagnetlaine on elektri-ja magnetväljade häirituse levik ruumis. Levimiel ei võngu minig keskkond, st ei vaja keskkonda(levib ka vaakumis) EM- laines väguvad elektrivektor ja magnetvektor tasandites, mis on omavahel risti ja samas faasis, ja risti ka laine levimise suunaga, st EM laine on ristlaine. Magnet ja elektriväli summutavad teineteist neis ruumipiirkondades, kus väljad on juba olemas. Vaakumis levib kiirjuseda ca 3*108m/s.EM lained peegelduvad metallpindadelt, sest elektriväli ei suuda tungida elektrit juhtivsse kehadesse. Emlained difrageeruvad ja interfeeruvad. Em laine levimiskiirues oleneb keskkonnas. v=λf
EM-kiirguse liigitus: omadused olevad lainepikusest ehk lainete sagedusest. Nähtav valgus-lainepikkuste vahemikus umbes 400-700nm. lainepikkust vähameil 400-700nm. Nt maod infra , mesilased ultra . Optilisest kiirjust tekitavad peamiselt aatomite väliskihtide elektronid. Madalsageduslained (f=0-104Hz, λ=104 m) Vahelduvvoolu ekeltrivõngetest leviv EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured. Jagunevad: millimeeter-ja sentimeeterlaineala(tv ja radar ) televidiooni detsimeeter ja meeterlainealaks(λ=1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks ja raadio lühilaine ja keskliane ja pikkaline, Mikrolaine -sentimeeter või millimeeter suurusjärgus. Neid tekitatakse magnetronia ja neil on olevealt alinepikkusest erinevad neeldumisomadused, umbes 12 cm neelduvad hästi vees ja kasutatkase mikrolaineahjus , ilmaradaritel 5cm.Infapuna valgust kiirgavad kõik kehad, soojusdeteoktorid, öönägemine. Ultravioletkiirgus(UV) 100-380nm. Paike on UV allikaks, atmosfääris neelduv, tehislikud UV allikad on nt elavhõbelamp, UV laset. Tavaline klaas neeldub kuid üle 300nm laseb osaliselt läbi, st kasutatakse UV seadmies läbipaistvad kvartsklaasi. On vajalik et toota D-vita. UV vesimärk,kosmoseuuringud, lambid. Räntgenkiirgus(F1016-1019Hz) tekib kiirete elektronide järsul piduramisel või pprotsessides, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. meditsiin. Gammakiirgus . Koos sagedusega suureneb ka kiirguse energia ja läbitungimisvõime .
Valguse kaks teooriat:1 laineteeoria. Valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus .(lainete sõltumataus) 2. Kopuskulaarteooria. Valgus on väikeste osakeste voog.(osakesed liguvad väga suure kiirusega ja on väga väikesed.
Valguse murdumisnätiaja- on väga fundamentaalne suurus. v=c/+n= v=c/n. n21=v2/v1
Valguse dispersioon-valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest. Valge valgus on oma olemuselt liitvalgus, läbides klaasi lähustub valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilsieslt valgusteks-spektrisks. mida väiksem on lainepikkus , seda rohkem ta keskkonnas murdub n=c/v
Valguse inferents - laine liitumine ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastasikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides j nõrgenamine teistes. Väga täpsete pikkuse ja nurkade mõõtmiseks, putukad,veeloigud,cd. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemin tähendab automaatselt faaside erinevusi
Valguse difraktsioon - on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ja paindumine ümber väikeste takistuste või levimine v'ikesest avast välja. Taksituse suurus peabb olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem, tõkke meetmed peavad olma 0,7-4 μm. Huygensi printsiip- kõiki valgusliane froni punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfeerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitakas.
Valguse polarisatsioon - loomulikus valguses on kõuj vektroite suunas samaväärsed(vänugvad kõikides sihtides) sest ükskikute laine kiirgumine pole milgi viisil kooskõlastatud. Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nim polaroiks, mis laseb E-vektroil võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis. Ristuvad suunad neelduvad polaroidis, polarisaatorid on anisotroopsed ainsed mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastuse poolest tähelepanuväärsed ained. Polaroidprillid(vähendavad olulislt veepinnalt, lumelt, asfalitlt peegeldunud valguse tuvesugt, 3d filmide vaatamiseks) Polarimeeter(Ainete kontsentratsiooni määramiseks nt jookides , veres).