Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. (0)

Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi
kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V:   Hõõrumisel tekkinud
keha   omadust   tõmmata   enda   poole   teisi   kehasid,   kirjeldatakse  elektrilaengu  e
laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida
ja  kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju
külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga?
V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või
mõnda muud eset? V: kuna sellel tekib staatiline elekter. TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on
keha laetud negatiivselt 3.Missugusel   nähtusel   põhineb   elektroskoobi   töö?  Samanimeliste   laengute
vastasmõjul 4.Samanimeliselt   laetud   kehad  tõukuvad,  erinimeliselt   laetud   kehad   aga
tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda
laetud keha? Kuulike tõmbub laetud keha poole


Tööleht 2 Elektriseeritud kehade vastastikmõju 1.Millest   on   põhjustatud   elektriliselt   laetud   kehade   vastastikmõju?   V:   on
põhjustatud nende elektrilaengust 2.Millest   järeldub,   et   elektrilaengud   on   kahte   liiki?   V:   kuna   laetud   kehade
vastastikmõju   ilmneb   2   viisil,   siis   peavad   elektrilaengud,   mis   vastastikmõju
põhjustavad olema erinevate omadustega.  3.Kuidas   mõjutavad   üksteist   samaliigiliste   laengutega   kehad?   V:   samaliigiliste
laengutega kehad tõukuvad 4.Kuidas   mõjutavad   üksteist   eriliigiliste   laengutega   kehad?   V:   eriliigiliste
laengutega kehad tõmbuvad 5.Kuidas   nimetatakse   eriliiki   elektrilaenguid?   V:   nimetatakse   positiivseteks   ja
negatiivseteks 6.Millist   jõudu   nimetatakse   elektrijõuks?   V:   jõudu,   millega   üks   laetud   keha
mõjutab teist laetud keha 7.Millest sõltub elektrijõu suurus? V: mida suuremad on vastastikmõjus olevate
kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. 8.Mida   näitab   elektrilaeng?   V:   näitab,   kui   tugevasti   laetud   kehad   osalevad
elektrilises vastastikmõjus 9.Sõnastage   elektrilaengu   jäävuse   seadus.   V:   Elektrilaengu   jäävuse   seadus   on
füüsikaseadus,   mille   kohaselt   elektriliselt   isoleeritud   süsteemis   on   igasuguse
kehade vahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektriseeritud kehade vastastikmõju test Samaliigilise elektrilaenguga kehad  tõukuvad.  Eriliigilise elektrilaenguga kehad
tõmbuvad.  Eriliiki elektrilaenguid nimetatakse  positiivseteks ja negatiivseteks.
Positiivset  elektrilaengut   tähistatakse   märgiga  +  ja  negatiivset  elektrilaengut
tähistatakse märgiga  –.  Jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist nimetatakse
elektrijõuks. Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade  elektrilaengud,
seda  suuremad  on   neile   kehadele   mõjuvad   elektrijõud.   Lisaks   elektrilaengu
suurusele sõltub elektrijõud ka laetud kehade vahelisest kaugusest. Mida väiksem


on üksteisest vastastikmõjust olevad laetud kehad, seda väiksem on  elektrijõud.
Elektrilaenguga   kehasid   ümbritseb  elektriväli,  mis   vahendab   laetud   kehade
vastastikmõju.  Elektrivälja  mistahes   punktis   mõjub   laetud   kehale   alati   kindla
suuruse ja suunaga  elektrijõud. Elektriväli on  tugev   laetud kehade läheduses,
kehast   kaugenedes   elektriväli  nõrk.   Elektrivälja   olemasolu   kindlakstegemiseks
saab kasutada teist keha, kui sellele kehale mõjub elektrijõud, siis on ta kindlasti
mõne teise laetud keha Tööleht 3 Elektrivool 1.Milliseid   osakesi   nimetatakse   vabadeks   laengukandjateks?   V:  elektrilaenguga
osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda 2.Mis tingimusel tekib elektrivool? V: Elektrivool tekib ,kui on olemas elektriliselt
laetud osakesed ,mis saavad vabalt liikuda, ja neile mõjub jõud. 3.Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? V: Et saada kestvat elektrivoolu ,tuleb
kasutada vooluallikat 4.Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: elektrivoolu suunaks loetakse
positiivse laenguga osakeste liikumise suunda 5.Mis on  juhi  ja  mittejuhi   iseloomulikuks  tunnuseks?  V:  elektrijuhid  on  ained,
milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhil ei ole vabu laengukandjaid 6.Millise laenguga osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüüdi
vesilahuses? V: positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist 7.Millised   osakesed   moodustavad   metalli   kristallvõre?   V:   negatiivsete   vabade
elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektrivool. Täida lüngad Elektrivooluks   nimetatakse  elektrilaenguga  osakeste   suunatud   liikumist.   Voolu
suunaks   loetakse   kokkuleppeliselt  positiivse  laenguga   osakeste   liikumissuunda
isegi   siis,   kui   neid   osakesi   kehas   tegelikult   ei   liigu.   Metallides   on   vabadeks
laengukandjateks  juhtivus(ehk   valents   ehk   vabad)   elektronid,  seega   on
elektrivooluks metallides  elektronide  suunatud liikumine. Elektrolüütides saavad
liikuda nii negatiivsed kui ka positiivsed ioonid. Metallides loetakse voolu suunaks
elektronide   liikumisele  vastupidist  suunda,   elektrolüütides   langeb   voolu   suund
kokku   positiivsete   ioonide   liikumissuunaga   ioonide   liikumissuunaga.   Vabad


laengukandjad on väga väiksed, mistõttu ei ole nende liikumist võimalik silmaga
jälgida.   Elektrivoolu   olemasolu  juhis  saab   kindlaks   teha   elektrivoolu   poolt
tekitavate toimete (nähtuste) abil. Tööleht 4 Elektrivoolu toimed Mille   poolest   erineb   elektrivool   metallides   ja   elektrolüütide   vesilahustes?   V:
Metallides   on   vabades   laengukandjateks   vabad   elektronid.   Metallides   tekib
elektrivool   vabade   elektronide   suunatud   liikumise   tulemusena.   Elektrolüütide
vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis
tekivad   elektrolüüdi   lahustumisel   vees.   Elektrolüütide   vesilahustes   tekib
elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 1.Mis   on   juhi   ja   mittejuhi   iseloomulikuks   tunnuseks?   Too   näiteid   juhtidest   ja
mittejuhtidest. V: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjad.
Mittejuhil ei ole vabu laengukandjad.  Juhtideks on näiteks metallid ning hapete,
soolade ja leeliste vesilahused. Mittejuhtideks on näiteks merevaik, klaas, kvarts. 2.Millised   osakesed   moodustavad   metalli   kristallvõre?   V:   negatiivsete   vabade
elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. 3.Millised osakesed liiguvad sõlmede vahelises ruumis? V: vabad elektronid 4.Miks   on   metallitükk   tavaliselt   elektriliselt   neutraalne?   V:   metallides   olevate
vabade   elektronide   negatiivne   elektrilaeng   on   tasakaalus   kristallvõret
moodustavate positiivselt laetud ioonide laenguga 5.Mida   nimetatakse   voolu   toimeks?   V:  nimetatakse   nähtusi,   mida   kutsub   esile
elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle 6.Mida   mõõdab   galvanomeeter?   Millel   põhineb   galvanomeetri   töötamine?   V:
Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha ka väga nõrga voolu olemasolu juhis.
Galvanomeetri   töö   põhineb   Ørsted’i   ja   Ampere’i   poolt   avastatud   asjaolul,   et
vooluga juht mõjutab püsimagnetit ja vastupidi. 7.Mis on alalisvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ei muutu 8.Mis   on   vahelduvvool?   V:   Vool,   mille   suund   ja   tugevus   ajas   perioodiliselt
muutuvad 9.Nimeta elektrivoolu 3 toimet. V: Soojuslik toime, keemiline toime, magnetiline
toime


10.Kirjelda,   kus   neid   toimeid   kasutatakse.   V:  Soojuslik   toime-   hõõglampide   ja
elektrisoojendusriistade   töötamine.   Keemiline   toime-   erinevate(värviliste)
metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid
ja generaatoreid. TEST 1.Voolu toimel eraldub vask(II) sulfaadi vesilahusest vask- keemiline toime 2.Elektriradiaator soojeneb vooluvõrku ühendamisel- soojuslik toime 3.Pliidiraud soojeneb, kui pliit vooluvõrku ühendada- soojuslik toime 4.Galvanomeetri töö põhineb- magnetiline toime 5.Triikraud soojeneb peale tema vooluvõrku lülitamist- soojuslik toime 6.Metallesemete katmine kroomiga- keemiline toime 7.Voolu sisselülitamisel muutub raudpulk magnetiks- magnetiline toime Tööleht 5 Voolu tugevus 1.Mis   on   voolutugevus-   iseloomustab   juhi   ristlõiget   ajaühikus   läbiva   laengu suurust. Valem-  2.Voolutugevuse   ühikud   ja   nendevahelised   seosed.   V:   I   -   tähis
1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3  A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A=
1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja
jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V:
Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei


Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest   osakestest   koosneb   vooluring?   V:  vooluring   koosneb   vooluallikast,
tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised   on   vooluringi   osade   tähised   elektriskeemidel.   Tehke   joonis.   V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V:  4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud
vooluringis 5.Mis   toimub   elektritarvitis?   Näited.   V:  muundub   osa   elektrienergiat   teist   liiki
energiaks. N: laelamp, elektripliit, pesumasin 6.Milleks kasutatakse juhtmeid? V: on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks 7.Mis on lüliti ülesanne? V: vooluringis avamiseks ja sulgemiseks Täida lüngad


Vooluallikas   teeb   tööd  laetud   osakeste  ümberpaigutamisel   elektrivooluringis.
Vooluallikas  on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja
säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika
sees   mingi   teist   liiki   energia   elektrivälja   energiaks   ehk   elektrienergiaks.
Galvaanielementideks nimetatakse keemilisi vooluallikaid- välja arvatud akud.
Vooluringi   möödutavad   omavahel  juhtmetega  ühendatud  vooluallikas,
elektritarviti(d)   ja  lüliti(d).  Elektrivälja  pingeks  juhi   kahe   punkti   vahel
nimetatakse   elektrivälja   poolt   laetud   osakeste   ümberpaigutamisel   tehtud  töö  ja
osakeste   kogulaengu   jagatist.   Pinge  juhi   kahe   punkti   vahel   on  1  volt,  kui  ühe
kuloni   suuruse   elektrilaengu   ümberpaigutamisel   juhi   ühest   punktist   teise   teeb
elektriväli tööd 1 dzaul. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud
pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi
otstele   rakendatud  pinge  1   volt   korral   on  voolutugevus  juhis   1   amper.
Elektritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Tööleht 7 Ohmi seadus 1.Millest   sõltub   voolutugevus   juhis?   V:   Kui   suur   laeng   läbib   juhi   ristlõiget
ajaühikus 2.Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? V: voolutugevus on võrdeline
juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 3.Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? V: juhi takistus sõltub juhi enda
omadustest, mõõtmetest ja materjalist ning temperatuurist. 4.Kuidas põlevad erinevate vooluallikatega ühendatud lambid? V: Kui vooluringis
üks   lamp   läbi   põleb   või   pesast   eemaldada,   põleb   teine   edasi.
Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 5.Millest lähtudes võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel? V:
siis,   kui   voolutugevus   on   võrdeline   juhi   otstele   rakendatud   pingega   ja
pöördvõrdeline juhi takistusega 6.Millest lähtudes võib oletada, et voolutugevus juhis sõltub juhi omadustest? V:
Kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule 7.Mida nimetakse juhi elektritakistuseks? V: pinge ja voolutugevuse suhet 8.Kuidas sõltub voolutugevus juhi otstele rakendatud pingest ja juhi takistusest? V:
kui suur on juhi takistus ja pinge


Tööleht 8 Elektritakistus 1.Millest   on   põhjustatud   metalli   elektritakistus?   V:   suunatult   liikuvate   vabade
elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust 2.Kuidas on defineeritud takistuse ühik? V: Juhi elektri takistus on 1 oom, kui juhi
otstele rakendatud pinge1 volt korral on voolutugevus juhis1 amper 3.Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? V: Juhi takistust saab määrata, kui
mõõta   juhi   otstele   rakendatud   pinge   ja   juhti   läbiv   voolutugevus,   kuid   see   ei
tähenda, et juhi takistus sõltuks pingest või voolutugevusest juhis. Tegelikult sõltub
juhi   takistus   juhi   enda   omadustest,   s.o.   mõõtmetest   ja   materjalist   ning
temperatuurist. 4.Kuidas töötab oommeeter? V: mõõdetakse takistust 5.Milleks ja kuidas kasutatakse multimeetrit? V: mõõdetakse takistust, takistuse
mõõtmiseks tuleb multimeetri osuti liigutada takistuse mõõtmise piirkonnale. Enne
mõõtmist kontrolli, et multimeeter ja juhtmed on korras, selleks ühenda juhtmete
otsad kokku ja kui skaala näit on ligikaudu 0 Ω, on multimeeter töökorras. Seejärel
ühenda   multimeetri   juhtmed   mõõdetava   objekti   otstega   ja   loe   skaalalt   näit.
Kindlasti tuleb jälgida, et mõõdetav objekt ei oleks pinge all 6.Millest   sõltub   juhi   takistus?   V:   juhi   takistus   võib   sõltuda   juhi   pikkusest,
ristlõikepindalast ning juhi ainest 7.Mida iseloomustab eritakistus? V: iseloomustab teatud kindlast materjalist elektri
juhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust 8.Mis on eritakistuse ühikuks? V: Ω 9.Kuidas sõltub juhi takistus juhi pikkusest? V: Mida pikem on juhe, seda suurem
on takistus. 10.Kuidas sõltub juhi takistus juhi ristlõike pindalast? V:  11. Kas juhi takistus sõltub juhi ainest? V: ja Juhi takistus on   füüsikaline suurus,  mida mõõdetakse juhi otstele rakendatud
pinge  ja voolutugevuse suhtega. Juhi takistus on antud juhi elektrilisi omadusi
iseloomustav jääv suurus. Takistusühik 1 oom on sellise juhi takistus, mille otstele


rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhi vool tugevusega 1 amper. Eritakistuseks
nimetatakse 1m pikkuse ja 1mm ristlõikepindalaga juhi takistust. Reostaat on riist
voolutugevuse   reguleerimiseks   takistuse   muutumisega.   Reostaadi   ehitus   ja   töö
põhinevad juhi takistuste sõltuvusel juhi pikkusest. Juhi takistuse arvutamine: kui
R- juhi  takistus  (ühik   ), U- pinge  juhi otstel (ühik V), I-  voolutugevus  juhis (ühik   A),   siis Juhi takistust saab määrata, kui mõõta juhi otstele rakendatud pinge ja juhti läbiv
voolutugevus,   kuid   see   ei   tähenda,   et   juhi   takistus   sõltuks   pingest   või
voolutugevusest   juhist.   Tegelikult   sõltub   juhi   takistus   juhi   enda  juhi   enda
omadustest  , so mõõtmetest ja  materjalist  ning temperatuurist. Juhi takistus on
võrdeline juhi  pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike  pindalaga  ja sõltub juhi
materjalist. Kui R- juhi takistus (ühik  ), I-juhi pikkus (ühik m), S- juhi ristlõike pindala (ühik m2 või mm2),  juhi aine eritakistus ühik m või mm2/m), siis S l ρ R  .   Juhi   takistus   on   tingitud   liikuvate   elektronide   ja   kristallvõre vastastikmõjust,   sest  elektriväljas  liikuvad   elektronid   põrkuvad   vastu   metalli
kristallvõre ioone, mistõttu nende suunatud liikumine pidurdub ning seega väheneb
voolutugevus. Takistuse olenevus materjalist, mida näitab eritakistus on tingitud
ainete sisemise struktuuri erinevusest.  Tööleht 9 Elektrivoolu töö ja võimsus 1.Mida   nimetatakse   elektrivoolu   tööks?   V:   füüsikaline   suurus,   mis   arvuliselt
võrdub otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja
korrutisega 2.Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd? V: kasutatakse valemeid 3.Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd? V: töö mõõtühikuks on 1 džaul 4.Mis on elektrivoolu võimsus?  V: füüsikaline  suurus,  mis võrdub elektrivoolu
tööga ajaühikus 5.Elektrivoolu võimsuse ühikud. V: Tähis: N, Mõõtühik:1W, Valem:N=UI


6.Mida näitab energia? V: energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus
olevad kehad saavad sooritada 7.Energia mõõtühik on? V: džaul 8.Sõnasta energia jäävuse seadus. V: energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see
võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Selle seaduse
üheks erijuhuks on mehaanilise energia jäävuse seadus: keha mehaaniline energia
on jääv juhul, kui süsteemis ei esine hõõrdumist 9.Milliseks energiaks muutub elektrienergia tööd tehes? V: keemiliseks energiaks 10.Mis   on   võimsus?   Võimsuse   arvutamise   valem.   V:   füüsikaline   suurus,   mis
võrdub   tehtud   töö   ja   selle   tegemiseks  kulunud   ajavahemiku   jagatisega.  Valem:
N=At Korrake mõisteid(kirjutage selgitus) Voolutugevuse tähis ja ühik- tähis: I, ühik: 1A(amper) Pinge tähis ja mõõtühik- tähis: U, mõõtühik: 1V(volt) Juhtme ristlõike pindala ja tähis- pindala:  mm2 tähis: p Juhtme pikkuse tähis ja ühik- ühik: m Elektritakistuse tähis ja ühik- tähis: p, ühik:  1 Ω(oom) Elektrilaengu tähis ja ühik- tähis: q, ühik: 1C(kulon) Elektrivool on vabade laetud laengukandjate suunatud liikumist.  Eritakistuse mõõtühik- 1 Ω(oom) *m Elektrivoolu töö võimsuse tähis ja ühik- tähis: A, ühik: 1J(džaul) Tööleht 10 Elekter kodus 1.Kuidas   ühendatakse   elektrivõrku   elektritarvitid?   V:   tarvitid   on   ühendatud
elektrienergia jaotus võrku 2.Mille poolest erinevad faasjuhe ja nulljuhe? V: Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on
võrdne nulliga. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V.


3.Kuidas saab kindlaks teha nulljuhet ja faasjuhet? V: Faasijuhet saab nulljuhtmest
eristada pingeindikaatori abil. 4.Milles seisneb auto elektrisüsteemi omapära? V: auto elektrisüsteem on kinnine
vooluring, mis saab alguse iseseisvast vooluallikast 5.Millised elektritarvitid on paiksed, millised teisaldatavad? V: paiksed on need,
mis on seinas, teisaldatavad need, kus kasutatakse näiteks pikendusjuhtmeid 6.Mida   nimetatakse   lühiseks   ja   mis   võib   põhjustada   lühise?   V:   Lühiseks
nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa
tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete
ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 7.Mis on kaitse ja kuidas kaitse töötab? V: Kaitsmeid on mitut liiki; levinud on
sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist
korgis   ning   ühendab   korgi   keermestatud   osa   põhjakontaktiga.   Traat   on   sellise
läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu(näiteks 10 A või 20 A jne.). Kui
voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu.
Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks 8.Miks   kasutatakse   kaitsmeid?   V:  Kui   voolutugevus   ületab   etteantud   piiri,   siis
kaitse   katkestades   vooluringi.   Kaitsmed   ühendatakse   jadamisi,   mõistlik   on
ühendada faasjuhtme külge. 9.Mis võib juhtuda, kui voolutugevus juhtmes ületab lubatud väärtuse? V: kaitse
katkestab voolu 10.Mis võib põhjustada voolu tugevuse järsu suurenemise elektrivõrgus? V: traat
sulab ja katkestab voolu 11.Mille poolest erinevad halogeen- ja hõõglambid? V: hõõglamp- lamp, milles
optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Halogeenlamp- lamp, mille täitegaasile
on lisatud halogeenide rühma kuuluvat keemilist elementi, et oleks võimalik tõsta
hõõgniidi temperatuuri. 12.Millal võib inimene saada elektrilöögi? V: siis, kui inimesel on otsene kontakt
elektrivooluga 13.Mis   on   kaitsemaandamine?   V:  Kaitsemaandus   võimaldab   ära   hoida   ohtliku
pinge   tekkimist   ja   kestmist   elektri-   jm   seadmete   metallkerede   ja   maa   vahel
mitmesuguste rikete korral.


Eesti energialt õpilasele 1.Kuidas jõuab elekter sinuni? V: elektrijaamast 2.Millise pingega vool väljub elektrijaamadest? V: 330–360 kV 3.Millise pingega vool jõuab kodudesse majapidamisse? V: 0,4 kV 4.Miks see erineb elektrijaamade voolupingest?  V: ühed on madalpinged ja teised
kõrgpinged 5.Mitu väikest alajaama on Eestis? V: Eestis on 25000 väikest alajaama 6.Mitmest   kV   algavad   madalpinge-võrgud?   V:   madalpinged   on   kuni   1   kv   ja
kõrgpinged üle 1 kV 7.Mitut erinevat ülekandepunkti läbib vooluosake enne, kui jõuab sinuni koju? V: 8 Tööleht 11 Magnetnähtused 1.Mis   on   magnetväli?   V:   on   füüsikaline   üldmudel   sellest,   kuidas   toimub
vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja või magnetiliste omadustega ainete vahel 2.Mis on püsimagnet? V: keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja
vältel 3.Milline   on/kuidas   saadakse   püsimagneti   magnetväli?   V:   magnetvälja   tekitab
elektrivool,   magnetväli   avaldab   mõju   elektrivoolule.   Magnetvälja   tekivad
osakesed, millest püsimagnet koosneb  4.Mida näitab spinn? V: näitab elektronide pöörlemist 5.Mis määrab magnetvälja suuna? V:  Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab
magnetnõela   põhjapoolus.  Magnet   võib   magnetilised   omadused   kaotada   kahel
juhul: 1)     kui teda tugevasti koputada 2)     kui teda kõrge temperatuurini kuumutada 6.Kuidas mõjutavad 2 magnetit teineteist?  V:  Magnetitel on alati kaks poolust.
Magneti erinevad poolused tõmbuvad üksteise poole, ühesugused poolused aga
tõukuvad üksteisest eemale 7.Milline   nähtus   on   magneetumine?   V:   nähtus,   mille   korral   magnetvälja
paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja


8.Kuidas mõjutab vool magnetnõela? V: vooluga juhe suudab tekitada kahte tüüpi
magnevälja, millest üks pöörab magnetnõela ühele, teine teisele poole 9.Millest   sõltub   vooluga   juhtmete   vahel   mõjuv   jõud?   V:   sõltub   magnetvälja
suunast 10.Voolutugevuse ühik. Mille kaudu on see ühik määratud? V: ühik on 1 amper,
Amper defineeritakse vooluga juhtmete magnetilise vastastikmõju kaudu 11.Ampere`i   seadus.   V:  magnetväljas   vooluga   juhtmele   mõjuv   jõud   on   võrdne
magnetinduktsiooni,   voolutugevuse,   juhtmelõigu   pikkuse   ja   juhtme   ning
magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. 12.Mis on  magnetinduktsioon?  V:  magnetväljas  vooluga   raamile  mõjuva  pöörd
momendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe 13.Magnetinduktsiooni ühik. V: T(tesla) 14.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks? V: mõttelised jooned, mille igas
punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 15.Selgita   parema   käe   rusikareeglit.   V:  kui   parema   käe   kõverdatud   sõrmed
näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda 16.Millist   välja   nimetatakse   pöörisväljaks?   V:   nimetatakse   elektrivälja,   mille
jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja
muutumisel 17.Millisele   osakesele   mõjub   magnetväljas   Lorentzi   jõud?   V:   magnetväljas
liikuvale   laengule   mõjuv   jõud   on   võrdne   laengu,   laengukiiruse,
magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise
nurga vahelise siinuse korrutisega. 18.Kuidas määrata vasaku käe reegli alusel Lorentzi jõu suunda? V: vasak käsi
tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed
näitavad   positiivse   laengu   liikumise   suunda   (negatiivse   laengu   liikumise
vastassuunda) , siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab laengule mõjuva
jõu suunda.