või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käskkiri, otsus, õigusakt- üksikjuhtumi reguleerimiseks, haldusorgani poolt välja antud. PROKUURA on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ARHIVAAR- arhiivitöötaja AVALIK TEAVE- avaliku sektori poolt jagatav teave. AVALIK EENUS- avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus, kaup, info, hüve. RIHA- riigiinfosüsteemi haldussüsteem (nn. riiklikud registrid- rahvastikuregister, autoregister, lemmikloomaregister) DOKUMENDI LIIK- mingit liiki dokument nn. avaldus, protokoll, akt, käskkiri, mille järgi saab dok. liigitada registrisse. DOK. REGISTREERIMISNUMBER- number, mis antakse registreerides DOK
näidata, et see eeldus viib vastuoludesse. “Liikumine” omab siinkohal tähendust “koha muutus ajas”. Üks tuntumatest sellelaadsetest Zenoni apooriatest kannab nime “Dihhotoomia”. See väidab, et mitte miski ei saa liikuda, sest selleks, et teevahemikku läbida, peab kõigepealt läbima poole teest. Selleks, et läbida pool teed, peab omakorda enne läbima poole viimasest. Kui eeldada, et tee on lõpmatult jagatav, tuleb tunnistada, et seda arutlust võib jätkata lõputult. Ning selle arutluse alusel võib ütelda, et igasugune liikumine peab läbima lõputu hulga teeosi. Kui kogemus kinnitab meile seda, et iga teepikkus on läbitav lõpliku aja jooksul, siis peab tunnistama, et on võimalik läbida lõpmatu hulk teeosi lõpliku aja jooksul. See on aga vastuolu, millest tuleb järeldada, et liikumine on võimatu.
pärandada. 5.Raha kui vahetusvahend- võimaldab vahetusprotsessi kaupade ja tootmisteguritevahel ( kaup-raha-tööjõud-raha-kaup). 5. Raha omadused Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha omadused: · Aktsepteeritavus · Piiratus · Homogeensus · Jaotatavus Lisaks peaks raha olema olema stabiilne, kaasaskantav, kulumiskindel, jagatav ja äratuntav. Rahal peavad olema järgmised omadused: · 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi liiga palju kõikuda · 2. kaasaskantavus - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda; · 3. kulumiskindlus - raha trükkimisel kasutatakse väga vastupidavat paberit; · 4. ühtlus - sama nimiväärtusega raha peab alati olema sama väärtusega; · 5. jagatavus - raha saab jagada osadeks; · 6
tagab õigusnormide formaalne jõudmine õiguskoda. Vajalik on ka normi tulemuslikkus. 4. Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus) Õiglus - Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei tähenda, et igaühele võrdselt, vaid pigem igaühele oma. Olemas kahte liiki õiglust: Ius commutativa ehk võrdustav õiglus, mis on peamiselt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Ius distributiva ehk jagatav õiglus, kus peetakse peamiselt silmas riigi suhet kodanikesse. See tähendab, et igaüks saab selle järgi, mis ette nähtud. Selleks peavad aga olema kindlad mastaabid. Mõlemad õiglased, kuid millal üks või teine õiglane?! Õigust luues peabki seda arvestama. Õigluskindlus - Õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Selle all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist rakendamiste kaudu. See aga eeldab, et õigus oleks selge ja ühetähenduslik
mõlemad, nii valu kui ka tõeni jõudmine, on tegelaste siseasjad. Kartlik Nikas saab lõvilt käpahoobi, aga lõvipuuri ukse avab ta ise. Kaptenkomandör Batrian põgeneb vanglast, pöördub sinna aga ise tagasi. “Kentauri“ naistegelased süütavad end ise põlema. Küsimusi, kellele kuulub tõde, kes valitseb valu, neis romaanides ei teki. Tõde on tegelaste sisemine veendumus, sageli väga egoistliku loomuga; kannatus liitub tõeotsimise egoismi ja eraklikkusega. Tõde pole jagatav ega jõuga pealesurutav. Inimene on oma kannatuses ja tões üksi, liigub eemale lähedastest, ei kuule teiste palveid. Kartlik Nikas, surmavalt haavatud, jookseb mööda kõigist elu jooksul lähedastest inimestest, kes proovivad teda peatada, elule tagasi püüda, ent Nikas libiseb neist eemale. Vanaema Dido jätab lapselapse üksi võõraste inimeste sekka, kentaur Nikyas (mõlemad romaanist “Kentaur“) laseb kõrvust mööda Emersoni veenmiskatsed, keeldub kaaslasest, jalutab elust välja
Aristoteles lisas veel ühe elemendi nimega eeter, mis on ringjoonelise liikumisega seotud täiuslik ja muutumatu, eetrist koosnevad tema järgi taevakehad ja maailmaruum, tühjust pole. 6. Kes tõid kreeka natuurfilosoofiasse atomistika ideed? Milles need ideed seisnesid? Milline oli Aristotelese hinnang nendele seisukohtadele? Atomistika ideed tõid natuurfilosoofiasse põhiliselt Leukippos, tema õpilane Demokritos See seisnes põhiliselt selles, et mateeria on jagatav teatud piirideni; Demokr: kõik koosneb aatomitest ja tühjusest, aatomid on muutumatud ja jagamatud osakesed, mis on neile iseloomulikus igaveses liikumises. Aatomite vahel võivad olla tõmbe-tõukejõud, võivad erinevalt kombineeruda moodustades eri aineid. Aristoteles kritiseeris tugevalt neid vaatepunkte, arvas, et aatomite vahel ei saa olla tühjus, sest loodus ei salli tühjust ja arvas, et aatomid ei saa jääda ühinemisl muutumatuteks
välja. Asjaõigus Asi on kehaline ese. (Loomad ei ole asjad) Kes on asja omaniku? · Füüsiline isik · Juriidiline isik · Riigi oma · Kohalik omavalitsus · Avalik-õiguslik juriidiline isik (näiteks Tartu Ülikool) Asjade liigitus: · Kinnisasjad ja vallasasjad · Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon) · Asendatav ja asendamatu asi · Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen) · Vili asja kasutamisest saadav tulu. 1. Õigusvili 2. Loodusvili Asjaga seotud kulutused: · vajalikud · kasulikud · toreduslikud · vara isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
_ mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86 lg 1); _ mis on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87); _ mis on näilik (TsÜS § 89 lg 2). 33. Mille poolest erineb tühistatav tehing tühisest tehingust? Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tühistatud tehing on see kehtetu algusest peale. Tühistatav on ka tehingu osa, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et see oleks tehtud ka tühistatud osata. Tuleb silmas pidada, et tehingu tühistatavusega ei kaasne automaatselt tehingu tühisust. Tühistatavus annab vaid õiguse otsustamiseks, kas muuta tehing tühiseks või jätta kehtivaks. Seega on tühistatav tehing vahevormiks kehtiva ja tühise tehingu vahel. 34. Mis annab aluse tehingu tühistamiseks? Tehingu tühistamise eeldusteks on (vt TsÜS § 90 lg 1): _ oluline eksimus, _ pettus, _ ähvarduse ja vägivalla kasutamine. 35
kõige vahel. See tähenda, et inimene asub täpselt kahe äärmuse vahel olematuse ja kõiksuse vahel. Kõik teadmised on lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Kõik teooriad toetuvad printsiipidele, mis omakorda toetuvad teistele printsiipidele ja teised printsiibid toetuvad kolmandatele printsiipidele. Ühel hektel meie mõistus enam kaugemae mõelda ei suuda ning me arvame, et see punkt on lõplik. Tegelikut on see punkt oma olemuselt lõputult jagatav. Meie mõistus lihtslat ei suuda minna nii kaugele nin ei hooma seda lõpmatust. Kuna inimesed on igas mõttes piiratud, siis avaldub kahe äärmuse vahel asetsemine ka kõigis meie võimetes. Meie meeles ei taju mitte midagi äärmuslikku. Liigne lärm takistab meid kuulmast, liigne valgus pimestab meid nin liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meid nägemast. Meile on kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus, sest me asume nende äärmuste keskmes. 2
27.04.2016 Marje Kask 66 Rohtsete dekoratiivtaimede vegetatiivne paljundamine · Katrin Uurman Räpina Aianduskool http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine /index.html 27.04.2016 Marje Kask 67 Taimede jagamine · Jagamise teel paljundatakse selliseid lehtpõõsaid, mis hargnevad allpool mullapinda. · Kevadel või sügisel (sept lõpus) kaevtakse jagatav taim üles, soovitavalt aiahargi abil, sest see ei vigasta juuri nii palju kui labidas. · Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa, aiakääride, kirve või labida abil jättes taimele terveid võsusid või kasvupungi ning juuri. · Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Samuti võib tagasi lõigata maapealseid osi. · Emataimede tükeldatakse nii, et igale osale jääks vähemalt 1...3 võsu või kasvupunga ning terveid, vigastamata juuri.
a) Vähemusosanike kaitsega (nt ÄS § 171 lg 2 p 3; 1711 lg 2) b) Nn tüübisunni sätetega (sätted, milles ei ole võimalik muudmoodi kokku leppida) (nt organid, asutamisdokumendid, kapital, aruandlus, otsuste vaidlustamise kord, tegevuse lõpetamine, ümberkujundamine). Erinevused Kapitali miinimumsuurus 2 500 ja 25 000 Osakapital on jagatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), aktsiakapital on jagatud aktsiateks (ÄS § 222). Osa on jagatav (ÄS § 152), aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Osa minimaalne nimiväärtus 1 , aktsiatel 0,1 . 19 Võimalik välja lasta arvestusliku väärtusega aktsiad (ei määrata kindlaks iga aktsia nimiväärtust ja see, kui suur see arvestuslik väärtus on, sõltub ning on paindlikum). Aktsiad registreeritakse EVK-s (ÄS § 228 lg 1), osad võib registreerida EVK-s
Nähtumuste maailm Asjade iseendast, olemuste maailm Meeltega tabatav Mõistusega tabatav Näivus, paistvus, ebaehtsus Tegelik, tõeline, tõevaldkond Tekkimine, hävimine, muutumine Tekkimatu, hävimatu, muutumatu Ajaline Igavene, ajatu Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav Ruumiliste karakteristikuteta, lihtne Nähtuste paljusus ja individuaalsus Ühtne, universaalne Ebatäiuslikkus Täiuslikkus, puhas olemine Normatiivsus Niisiis on Platoni järgi olevas kaks erinevat aspekti. Nende karakteristikud on, nagu eelpool toodud tabelist nähtub, vastandlikud. Seda Platoni õpetuse osa on tavaks
seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. 5. Tsiviilõiguste teostamise viisid 6. Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 7. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimise klassikaliseks viisiks on pakkumuse (ehk oferdi) tegemine ühe
Kui loos on mitu alateemat, siis käib taustaosa üldjuhul kõige tähtsama alateema kohta. Kõige sagedamini esitab taust sündmuse eellugu, harvem ütleb, kes on kes, veel harvemini kõneles teistest analoogilistest sündmustest. Taustosa vormistatakse tavaliselt autoritekstina, ilma tsitaatide ja parafraasideta. Vajadusel võib lisada allika, kust info pärit on, kuid üldiselt seda ei ole vaja. Perspektiiv Perspektiiv on viide tulevikku. See on jagatav kaheks vastavalt info tõsikindlusele: kindalt tulevikus juhtuvad sündmused, mis on antud sündmusega seotud ja prognoosid. • Kindlalt tulevikus juhtuvaid sündmusi esitav info antakse faktidena. Kui vaja, atributeeritakse see info andjale. • Tulevikuprognoosides esitatakse asjatundjate või asjaoluliste hinnangud, arvamused, prognoosid, ootused selle kohta, kuidas sündmused edasi arenevad. Need antakse tsitaatidega ja parafraasidega.
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. TsÜS § 86 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
taustsüsteemi valikust. Analoogiliselt on matemaatikud loonud teooriaid lähtudes mõnest põhitõest, mida nemad nimetavad aksioomideks. Aksioomid ei ole samuti tõestatavad nagu füüsika põhiprintsiibid, kuid neist lähtudes võib luua täiesti üldkehtivaid ja rakendatavaid teooriaid (positiivse ja negatiivse kõverusega ruum). Näiteks füüsikas on üldkehtiv atomistlik printsiip, mis väidab, et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Tänaseks teada ja kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Sellised osakesed on väga lühikese elueaga või levivad püüdmatult minema, sest ei astu vastastikmõjusse ainega. Samas võib ka massiga osake ühineda oma antiosakesega muundudes „puhtalt“ energiaks
Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled. Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv. · Tehingu ühe osa tühisus - Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. · Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing - Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. · Seadusega vastuolus olev tehing - Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
Solidaarvõlgnik. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 13. Osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad Osavõlausaldaja. Kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Ühisvõlausaldaja. Kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda
Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Rahavoo üldine kattakordaja ehk fikseeritud kulude kattekordaja = ( ärikasum + rendi ja liisingumaksed + amortisatsioon ) / [ intressid + rendi ja liisingumaksed + ( laenude kustutamise maksed + eelisdividendid ) / (1 - t )] t= tulumaksumäär Kordaja näitab, kas firma suudab tasuda võõrkapitali kasutamisega seotud kulusid. Valemis näitab jagatav fikseeritud kohustusi ja jagaja näitab nende finantseerimisallikaid. Kuna ärikasumi arvutamisel on rendi j a liisingumaksed juba arvesse võetud siis tuleb ärikasumit nende suuruse võrra korrigeerida. Mida väiksem antud kordaja on seda suurem on kreeditoride ja lihtaktsionäride risk. Kui kordaja on liiga madal võib tekkida firmal raskusi fikseeritud kulude katmisel. Kui tulud vähenevad, satub firma pankrotiohtu. Kui katekordaja on kõrge siis võib oletada, et firmal
keskkonda (impact) P-indiviidide hulk; mõõdetakse loendades (population) A-jõukus kaupade või teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga, SKP (affluence)T-tehnoloogia; ammutatud ressursside või heitmete hulk SKP kohta (technology). Rahaühik taandub välja, seega on tulemuseks tavaliselt tonnid. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine-ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. (I P * A * T) P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent). Keskkonnamõju väike, P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele. 2) põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900 miljonit. Suurem ebavõrdsus küttimise - korilusega võrreldes. Suurem osa indiviide sai
isiku kohustuste eest. § 31. Eesti õiguse üldist kehtivust omavad sätted Käesolevas peatükis sätestatu ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist, mida tuleb kohaldada, sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest. § 32. Kohaldatava õiguse valik (1) Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. (2) Pooled võivad valida kohaldatava õiguse kogu lepingule või selle osale, kui leping on selliselt jagatav. (3) Asjaolu, et pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse koos välisriigi kohtualluvuse valikuga või ilma selleta olukorras, kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide kohaldamist, millest ei või tehinguga kõrvale kalduda (imperatiivsed sätted). (4) Kohaldatava õiguse muutmine pärast lepingu sõlmimist ei mõjuta lepingu vormilist
(kasvu indeks 0,9) Alates Homo habilis-st küttide-korilaste periood 99% ajaloost. Alates Homo sapiens-st 88% Suurim tehnoloogiline saavutus - kontroll tule üle 0,5 milj. a BP. Võimaldas toiduks kasutusele võtta uusi energeetilisi ressursse. Somaatilisele energiale lisandub eksomaatiline energia. Inimenergia ekvivalent (IE): inimesele vajalik somaatilise energia hulk 10 MJ (106J) päevas. Tule kasutuselevõtuga tarbis inimene energiat 2 IE päevas Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. I ≡ P * A * T, P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent), Keskkonnamõju väike, P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele 2)Põllumajandusrevolutsioon on eksitav termin, sest muutused toimusid aeglaselt. Inimpopulatsioonid muutusid paikseks. Oluline eeldus - loomade kodustamine. Esimesed koduloomad 12000 a
kaasomanike kokkuleppega. Välistamises võib kokku leppida kaasomandi tekkimisel või ka hiljem. Kui kaasomandi lõpetamine on kokkuleppega välistatud siis võib seda siiski nõuda olulisel põhjusel. Lõpetamist võivad tingida kaasomanike vahelised isiklikud vastuolud, kaasomanike rahuldatavatele kokkulepetele mittejõudmine jne. Kaasomandi lõpetamine ei tohi olla vastuolus asja olemusega, lähtudes sellest, kas asi on reaalosadeks jagatav või mitte. Kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel tuleb jätta mõistlik tähtaeg kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomandi lõpetamise nõude esitamisest tuleb hoiduda kaasomanikele ebasobival ajal. Kaasomanik võib kaasomandi lõpetamise nõude asendada kompromissina ka reaalosa eraldamise nõudega. Kuna osa eraldamine eeldab siiski asja jagamist siis saab see toimuda kokkuleppel. Kaasomand lõpeb kui kaasomanikke on kaks ja üks neist nõuab osa eraldamist
tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing - Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas, milleks esindajal oli esindusõigus, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka osata, milleks esindajal ei olnud esindusõigust. Kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates nimetatud ettepaneku saamisest, siis
kaup laos. Kasutusõiguse esemeks saavad olla äratarvitamatud asjad. 1.2 a) asendatav ja b) asendamatu. Asendatav on asi, mida tsiviilkäibes määratakse arvu, mõõdu ja kaalu abil (TsÜS § 51). Asendatavad asjad saavad olla laenusuhte esemeks (VÕS § 396). Kasutusõigussuhte korral asendatavale asjale läheb omand kasutajale reeglina üle. 2. Asjad on liigitatavad: a) jagatavad ja b) jagamatud asjad. Jagatav on asi, mida võib asja olemust rikkumata jagada osadeks ja mille iga osa moodustab iseseisva terviku.Asja jagamine omab tähendust nt kaasomandi lõpetamisel. Hoonestatud kinnisasja jagamine on võimalik, kui ehitis on jagatav (nt ridaelamu boksid). · Asja osad. Asja osad on osad, millest asi koosneb. Eristada võib: 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata.
Käitumine võib olla määratletud kui vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes, teises aga vastuvõetav. Normide tugevus mõned normid on: Keelavad rangemalt karistatavad Sundivad tekitavad halvakspanu, karistused kergemad Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast. 43. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Üldine tuju s.o. ühiskonna liikmete poolt jagatav tunne, mis ei kuulu kellelegi inimesele konkreetselt. Sellise grupikonsensuse kaudu tugevdatakse sotsiaalset korda. Hälbivate inimete identifitseerimise ja karistamise kaudu liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga, mis omakorda kujundab ja tugevdab nende enda uskumisi. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Nendes gruppides paigutatakse piirid vastuvõetava
• Kütid ja korilased I - Põhiline tegevusala inimliikide eksistentsi jooksul • Bioloogiliselt: mittespetsialiseerunud omnivoorne imetaja • Populatsiooni suurus sõltus teiste loomade arvust vastavalt droofilisele püramiidile • Populatsiooni tihedus 0,2-2 isendit km2 • Tänu kommunikatsioonile ja tööriistade kasutamisele väga edukas liik • Asustas kogu maakera Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. I ≡ P* A* T • P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent) • Keskkonnamõju väike P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele 2)Üleminek põllumajandusele. Põllumajandus on energia (toidu) saamise allikana küttimisest-korilusest põhimõtteliselt erinev
Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses
Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. 2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud
Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tehingu tühistamise õigus on tehingu teinud isiku kujundusõigus, mille teostamisega on võimalik algselt kehtivalt teatud tehing muuta tühiseks. (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. 42 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 § 98. Tühistamise kord (1) Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
pärast seda, kui nõue oli aegunud tema või solidaarvõlgniku suhtes, kellele ta tagasinõude esitas. (4) Koos tagasinõudega aegub ka käesoleva seaduse § 69 lõikes 5 sätestatud mõistlike kulutuste hüvitamise nõue, samuti tagasinõude asemel esitatavad võimalikud käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. 2. jaguVõlausaldajate paljusus § 71. Osavõlausaldajad Kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. § 72. Ühisvõlausaldajad (1) Kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
o Polümorfism o Eraldatus o Kasu: Arusaadavus Taaskasutatavus Testitavus Laiendatavus Kõrge kohesiivsus- seotud funktsionaalsus on ühendatud samasse klassi DDD o Objektorienteeritud arhidektuur kus lähtutakse ärilisest domeenist. o Kasu: Äriline mõistmine OO kasud o Autonoomne o Jagatav o Nõrgalt seotud o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse o Kasu: Abstraktsus Leitavus Erinevad platvormid Ratsionaalsus Mikroteenused o Sarnane teenus orienteeritud arhitektuurile o Teenused on väiksemad o Teenused komponentide vahel mitte erinevate rakenduste vahel o Kasud: Sama mis teenusorienteeritud arhitektuuril
o Kõnelejatähendus – tähendus tuleb panna konteksti kõnelejaga. Nt kui midagi kõneleb sõber või politseinik on suur vahe selle lause tugevusväärtusel. - Lause osutus on tõeväärtus - („päike on sinine“ ei ole tõene) Võib olla kas tõene, väär, või me ei saa otsust teha kuna teatud sõnad on kahemõtteliselt (näiteks Sun is blue, arvestades et Sun on ka üks bänd). Lause tähendus on (mõneti tinglikult) jagatav “püsitähenduseks” ja “vestlustähenduseks” Olulised on tagajärjed (väljund): kas teo (nt pettuse) tagajärg ilmneb päriselus ja käsitab tõelisi (varalisi või moraalseid) kahjusid, või teo tagajärg on olemas mängult (ent ka siis võib ilmneda pettuse tõeline moraalne või psüühiline tagajärg, või tegelik tüli). Näiteks kaubamärgi- või autoriõiguste rikkumine võib olla reaalne, ehkki toodet või teost reaalselt ei müüda või levitata.
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 ...
Asi on äratarvitatav, kui see otstarbekohaselt kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse (vt TSÜS §52 lg 2). Nt toiduained, küttematerjal, mootorikütus jms. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende äratarvitamises. Nt mööbel, masinad jms, kusjuures võõrandamiseks on mõeldud raha, väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud). Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti
seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. § 92. Eksimus (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise
kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Printsiibi kehtivust tõestab see, et mitte üheski katses ei ilmne erandeid printsiibist. • Aksioom- Aksioom on tõestamist mittevajav alusväide matemaatikas. Aksioomi kehtivust tõestab see, et kõik temast tulenevad üksikväited osutuvad tõesteks. • Atomistlik printsiip -Atomistlik printsiip on väide, et mitte miski looduses pole lõputult ja samal viisil osadeks jagatav. Eksisteerib jagatavuse piir. • Alusosake ehk fundamentaalosake- Alusosake (ehk fundamentaalosake) on aine kui looduse põhivormi jagatavuse piir, vähim teadaolev portsjon ainet. • Kvant- Kvant on välja kui looduse põhivormi jagatavuse piir, vähim teadaolev portsjon välja. Ülesanded • Kas füüsikalise maailmapildi konstrueerimisel oleks soovitav kasutada võimalikult suurt või hoopis võimalikult väikest arvu printsiipe?
Iga taseme keskused on mõjutatud organismi sisemise seisundi poolt. Enne iga järgmist hierarhilist taset paiknevad vastavad päästikmehhanismid, mis “avavad väravaid”, mille kaudu “energia” saab voolata “allpool” paiknevale tasemele ja nii lõpuks vastavate lihaste abil põhjustada vastavat käitumist. Mudel tugineb osaliselt füsioloogilistele ideedele. Tänaseks on mudelil ilmnenud mitmeid puudusi: 1)närvisüsteem ei kogu ega kuluta energiat 2)närvisüsteem ei ole jagatav selgelt eristunud käitumuslike funktsioonidega keskusteks ja juhteteedeks 3)teatud määral on erinevad käitumuslikud süsteemid (toitumiskäitumine, seksuaalkäitumine jt.) tõesti käsitletavad eraldiseisvaina, kuid neid käitumisi esilekutsuvad tegurid kattuvad omavahel ja mõjutavad üksteist - näit. hormoon östrogeen (a) paneb emasrotid indlema, (b) muudab nad aktiivseiks, et suureneks partneri kohtamise tõenäosus, ja (c) muudab nad vähem huvitatuiks toidust -
sisu muutmata täita kellelegi teisele kui algsele võlausaldajale. Oma olemuse poolest ei ole loovutatavad ka enamik kujundusõigusi, sest need on lahutamatult seotud võlasuhtega - loovutada võib ka tulevasi nõudeid – loovutamislepinguga seotud õiguslikud tagajärjed tekivad alles nõude tekkimise ajal - seadus lubab ka nõuete osalist loovutamist, kui loovutatav nõue on oma esemelt jagatav (VÕS § 164 lg 1) - võlasuhte pooled, ei saa nendevahelisest suhtest tulenevate nõuete loovutamist omavahelise lepinguga välistada - vormivaba v.a lepinguliste nõuete loovutamisel vorminõuete täitmine § 11 lg 3 (loovutamisleping peab olema samas vormis, mis põhileping) - aktiivselt osalevad loovutamise juures võlausaldaja ehk loovutaja ja omandaja. Võlgnik osaleb loovutamise protsessis passiivselt, tema jaoks muutub pelgalt võlausaldaja isik
Osaühingut ja aktsiaseltsi käsitleme siinkohal põgusalt ja võrdlevalt koos. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (ÄS § 135 lg 1). Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1). Mõlemad on piiratud vastutusega kapitaliühingud, kusjuures osalus omandatakse panuste tegemisega vastavalt kas osa- või aktsiakapitali, millega omandatakse osa või aktsia(d). Aktsia on jagamatu väärtpaber, osa on teatud tingimustel jagatav ja selle kohta ei või väärtpaberit välja anda. Kapitaliühing võib kuuluda ka ühele isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus, kui põhikiri seda ei välista aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele ei ole teistel aktsionärisel ostueesõigust, kui põhikiri seda ei luba. Osanikud ja aktsionärid ei vastuta isiklikult äriühingu kohustuste eest. Erinev on ka kapitalinõue. Erinevalt aktsiaseltsi
Vt ka lg 2 poolte kokkuleppe kohta. Nt asendatavad rahatähed. Kinnisasjad ei ole asendatavad! Äratarvitatavad ja äratarvitamatud vallasasjad Asi on äratarvitatav TsÜS § 52 lg 1 alusel, kui ta otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. See annab õiguse asja äratarvitamiseks, kuid samas kohustab kasutajat hüvitama äratarvitatud asja väärtuse. Nt äratarvitatav toiduained. Võõrandamiseks raha. Jagatavad ja jagamatud asjad Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa on ise tervik. Mõnikord ei tohi asja jagada nt katastriüksuste minimaalsuurus, sõltub KOV-st. Jagada saab nt raha. Ei saa jagada nt kunstiteost. Üksikasjad ja asjade kogumid Üksikasi koosneb ühest tükist (nt kivi). Kokkupandud asi koosneb mitmest üksikasjast, mis on omavahel ühendatud (nt lapsevanker), siin muutuvad üksikasjad osaks kogumist need on ka üksikasjad! Asjade kogumid aga koosnevad majanduslikul otstarbel ühendatud
_ mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86 lg 1); _ mis on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87); _ mis on näilik (TsÜS § 89 lg 2). 33. Mille poolest erineb tühistatav tehing tühisest tehingust? Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tühistatud tehing on see kehtetu algusest peale. Tühistatav on ka tehingu osa, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et see oleks tehtud ka tühistatud osata. Tuleb silmas pidada, et tehingu tühistatavusega ei kaasne automaatselt tehingu tühisust. Tühistatavus annab vaid õiguse otsustamiseks, kas muuta tehing tühiseks või jätta kehtivaks. Seega on tühistatav tehing vahevormiks kehtiva ja tühise tehingu vahel. 34. Mis annab aluse tehingu tühistamiseks? Tehingu tühistamise eeldusteks on (vt TsÜS § 90 lg 1): _ oluline eksimus, _ pettus, _ ähvarduse ja vägivalla kasutamine. 35
tehing (TsÜS § 13) Kohustus- ja käsutuslepingud tühised, heakskiiduni „hõljuvalt kehtetu“ TEHINGU TÜHISUSEST ÜLESAAMINE: 1) Ümbertõlgendamine ehk konversioon: (TsÜS § 84 lg 2), nt vormile mittevastava pärimislepingu lugemine kinkelepinguks 2) Tehingu kinnitamine (TsÜS § 84 lg 4), mis on iseseisev tehing tühise tehingu poolte vahel. Nt mittevormikohasele tehingule nõutava vormi andmine. 3) Tehingu ühe osa tühisus (TsÜS § 85). Eeldab, et tehing on osadeks jagatav ja tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata. Vt ka VÕS § 29 lg 8. Nt ühe tehinguga mitme lepingutüübi hõlmamine, millel on erinevad vorminõuded (müük ja ehitus). 3. Tühistav tehing TEHINGU TÜHISTAMISE MÕISTE JA ALUSED (TsÜS §90-101): Tehingu tühistamine on tehingu kehtetuse n.-ö kergem alaliik. - Tegemist on kujundusõigusega, mille tulemusel kehtiv tehing muudetakse kehtetuks. - Kehtib kuni tühistamiseni. - Tuleb teha tahteavaldus teisele poolele.
seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. [RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009] (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. § 92. Eksimus (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise
aastaselt). Hoonestusõigus koormab kogu kinnisasja, mitte nt mõttelist osa kinnisasjast Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3) Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (AÕS § 241 lõige 4) Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda.
§84. Tehingu tühisus (1)Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teatud juhtudel võib tehingu ka kinnitada ja ei pea tegema uut tehingut. Kas on tegemist mingi tehinguosa tühisusega või on kogu tehing tühine? Vt. TsÜS §85. §85. Tehingu ühe osa tühisus Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. 8.3. Tühistatav tehing 8.3.1. Tühistamise mõiste ja alused On väiksemaid puudusi, mis ei too kaasa tühisust. Siiski, osad on määratletud sellistena, mis annavad võimaluse tehing tühistada. Tehingu tühistamine tähendabki seda, et on tegu tehingu sisu kohta käivate selliste puudustega, mis annab õiguse tehingu ühel poolel tehing tühistada. Tühistamisõigus on üks
§84. Tehingu tühisus (1)Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teatud juhtudel võib tehingu ka kinnitada ja ei pea tegema uut tehingut. Kas on tegemist mingi tehinguosa tühisusega või on kogu tehing tühine? Vt. TsÜS §85. §85. Tehingu ühe osa tühisus Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. 8.3. Tühistatav tehing 8.3.1. Tühistamise mõiste ja alused On väiksemaid puudusi, mis ei too kaasa tühisust. Siiski, osad on määratletud sellistena, mis annavad võimaluse tehing tühistada. Tehingu tühistamine tähendabki seda, et on tegu tehingu sisu kohta käivate selliste puudustega, mis annab õiguse tehingu ühel poolel tehing tühistada. Tühistamisõigus on üks
Selle tulemusena pakutakse turumajanduses avalikke hüviseid vähem, kui oleks vajalik sotsiaalse efektiivsuse seisukohast. Isegi kui eraturud areneksid, ei oleks tulemus efektiivne. On jõutud järelduseni, et efektiivsus savutatakse tänu valitsuse sekkumisele. Vaatleme järgmiste omadustega hüviseid: 1) Kui üks isik tarbib ühiku hüvist, ei ole teistel seda võimalik enam kasutada. Näiteks jäätis kui keegi sööb portsu ära, ei saa teised seda enam süüa. See on jagatav (divisible) hüvis. 2) Hüvise omanik võib takistada teistel isikutel seda hüvist tarbida. Kullakaevanduse omanik teeb tavaliselt niimoodi ta ei lase teisi inimesi vabalt kullakaevandusse. Sellist hüvist nimetatakse välistatavaks (excludable) hüviseks. Eraomandis olev hüvis on jagatav ja välistatav. Ometi ei ole mitte kõik hüvised samaaegselt jagatavad ja välistatavad. Eriti keskkonnaressursid on sellised, kus üks kahest omadusest ei pruugi kehtida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
