pakub. Olulised on nii katuse kalle, sarikate seisund ja vahekaugus, katuse soojustus ning katusekatte materjal ja seisund. Mõranenud eterniidi või puuduliku soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted
Kehalise kasvatuse referaat Vetelpääste Ohutus vees. Lapsed ja vesi Lapsed võivad uppuda juba paari sentimeetri sügavuses vees. Väikesi lapsi ei tohi kunagi järelvalveta vee lähedusse jätta. Kui kodus on bassein, peaks see olema ümbritsetud vähemalt 150 sentimeetri kõrguse aiaga, kus on isesulguv ja lukustuv värav. Samuti tuleb alati kontrollida, et basseinikate oleks kindlalt kinnitatud. Täispuhutavad ujumisvahendid või mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda. Seepärast on vaja olla eriti tähelepanelik, kui lapsed on vees õhkmadratsite, ujumisrõngaste või mõne täispuhutud mänguasjaga. Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski soodustavas olukorras. Last tuleks õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles tuleks pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate ...
seiskub, mille tagajärjel veri kipub hüübima. Teatud kehaasendite korral aga nendesse soontesse pääseb jälle veri ja need hüübed=trombid pääsevad liikuma ja filtreeritakse kopsu veresoontevõrgustiku poolt välja, mis ise aga suure trombide hulga korral ajutiselt ummistub. Väike tromb laguneb mõne ajaga, suur tromb võib aga põhjustada vereringe seiskuse ja ta ei jõuagi laguneda enne surma. Sarnane situatsioon on pikaaegsel liikumatul lamamisel aga ka lennureisidel pikalt istudes - jalad lähevad paiste, sest venoosne verevool on takistatud ja kui provotseeriv faktor lisandub (näiteks suukaudsed rasedusvastased tabletid) võib ka 10 tunnine lennureis põhjustada tromembooliat. Uuringud on näidanud et väga suurel osal inimestel tekib pikema lennureisi järel veenidesse trombe, aga enamasti ei vii nad kliiniliselt väljendunud kopsuarteri trombembooliani. Verejooks e. hemorraagia haimatos- veri, rhexis- rebend
keeruliseks. Kes millise seisuse juuresolekul kindaid kanda võis, ning mehed ei viitsinud sellega enam tegeleda ja loobusid reglemendist. Teine uudne leiutis tuleb sisse araabiast. Nimelt pärinevad sealt nööbid, aga neid pole palju esialgu. 12 sajandin lõike arengus toimub samuti üks suur pööre. Nimelt õmmeldakse esimest korda püksisääred omavahel kokku. Aga tekib probleem istudes... midagi käriseb. Asi lahendatakse jalgade vahele kiilu (rombi või ruudu) õmblemisega. Ülalt hoiab pükse endiselt nöör. Kokkuvõte Roomas on väga palju asju, mis on mingil määral pärit Kreekast. Rooma riietus oli omapärane selle riiete selga panemisel ja väga palju rooma ja kreeka keelest tulnud riiete nimed.
Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese kopsuarteri süstoolne vererõhk on 20-30 mm Hg, keskmine umbes 14 mm Hg, diastoolne 8-9 mm Hg. Seega on kopsuarterites valitsev rõhk mitu korda madalam kui suures vereringes. Kopsude kapillaarides ja veenides on, vastupidi, vererõhk kõrgem veenides on see keskmiselt 6-12 mm Hg. Sissehingamisel kopsuveresoonte maht suureneb, väljahingamisel väheneb. Lamades on kopsude verega täitumine suurem kui istudes või seistes. Kehalisel tööl suureneb verevool kopsudesse, kuid vererõhk kopsuveresoontes muutub vähe. See jääb konstantseks verevoolu suurenemisel 2-3 ja isegi enam korda. Ainult töö alguses võib kopsuarterites rõhk tõusta 4-5 mm Hg, mis on põhjustatud reservkapillaaride avanemise hilinemisest. · Vereringe kehalisel tööl. Lihastööks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel. Seetõttu suureneb hapniku tarbimine kehalisel tööl tunduvalt
ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedi...
Madame Bovary Gustave Flaubert (Tegevuspaik: Tostes' linn, Dippe' linnaosa) Raamat algab teemal, kas saata Charles kooli või mitte. Proua Bovary soovib seda teha kuid härra Bovary ei soovi seda siiski. Lõpuks Charles'i ema suure mangumise peale saadeti poeg 12 aastasena kooli, kus poisi hooldusõpetajaks sai härra Roger. Charles ei sulandu oma klassi, teda mõnitatakse. Üks norimise põhjuseks on see, et tema on ainukene, kes ei oska kaabut klassiuksest sisse astudes vastu põrandat lennutada (see oli klassi komme). Charles Bovary kirjeldus: lühikesed juuksed, tukk oli sirgelt laubale kammitud nagu külaköstril, näol püsis vagur ja väga häbelik ilme. Ehkki ta polnud laiade õlgadega, näis mustade nööpidega rohekas kalevine kuub kaenla alt tublisti pitsitavat ja kätiselõhikuist paistsid punetavad randmed, mis nähtavasti olid harjunud vabadusega. Traksidega hästi t...
töötajate individuaalsed omadused, milleks on: vanus, sugu, kehaehitus, pärilik soodumus, tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus ja toimetulekuvõime. ,,Liiga tugeva tööpinge korral täheldatakse peamiselt kätel, harva ka jalgadel (nt raskeveokite juhtidel)lihasekahjustusi. Lihasevalu ehk müalgia on peamiselt selja ja jäsemete, eriti käte valulikkus. Valu võib põhjustada niihästi lihaste ülekoormamine kui ka sundasend. Istudes tekib töötajatel sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil füüsilist tööd tegevatel inimestel nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihaskiudude kahjustusest, mis võib ilmneda isegi tühise trauma või ülekoormuse tagajärjel, kusjuures inimene ei pane seda tähelegi. Vigastus kutsub esile lihase püsiva kokkutõmbe, mis ongi valu põhjus. Kahjustatud lihas on pingul ja selles võib leida punkti või sõlmekese, millele vajutamisel valu levib piki lihast
pakub. Olulised on nii katuse kalle, sarikate seisund ja vahekaugus, katuse soojustus ning katusekatte materjal ja seisund. Mõranenud eterniidi või puuduliku soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted
liigutada, kuid alati on sellest tundest esmaselt ja olulisemalt mõjutatud jalad. Enamik haigetest kirjeldab nii vajadust jalgu liigutada kui ka ebameeldivustunnet, kuid 1020% patsientidest kirjeldab ainult jalgade liigutamise vajadust. · Vajadus liigutada jalgu või ebameeldiv tundmus jalgades algab või süveneb puhkeperioodi või füüsilise tegevusetuse ajal (lamamine või istumine) ning öösiti. Näiteks on nendel haigetel vajadus liigutada jalgu õhtuti televiisori ees istudes, kusjuures enamasti tekib liigutus tahtmatult, sagedasti on see häiriv ja inimene soovib sellest vabaneda. · Vajadust jalgu liigutada või ebameeldivustunnet jalgades kergendab osaliselt või täielikult kõndimine või jalgade sirutamine ja painutamine. Vaevused leevenduvad vähemalt tegevuse ajal. Kergendus liigutustest ei ole alati täielik ja isegi siis, kui kergendus on täielik, jääb haigele alati teadmine, et ebameeldivustunne või liigutamisvajadus on maha surutud ja
restoranide või nn segastiilis toitudes). Ja muidugi ei maksa unustada suppe, mille võib jagada kahte põhiliiki: tom yam on väga vürtsikad supid ning nende juurde süüakse riisi, kang jeut seevastu põhinevad mahedal puljongil. Loomulikult on mõlema liigi puhul sõltuvalt koostisosadest eri variantide hulk lõputu. Kui tänavaäärsetelt lettidelt toitu ostes süüakse seda otse käigu pealt või sealsamas lihtsatel taburettidel istudes ja plastiknõudest, siis peenemate söömaaegade puhul on Tai köögis väga oluline ka serveerimisviis. Eriti tuntud on Tai kokkade oskus lõigata ja nikerdada värskest köögiviljast skulptuure lilli, lehti, loomakesi jne. Vahel võivad sellised söödavad kompositsioonid olla uskumatult suured ja keerukad ning tihti on just köögiviljast kaunistuste nikerdamine Tai koka jaoks restorani tööle võtmisel esimene katse, millega tema oskused proovile pannakse. â
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeru...
inimest otsima selle taga peituvat tähendust. Ehk: telekanalitel vahelduvad ühed inimestele huvipakkuvad ja vaatama meelitavad "pildid" teistega. 5. Millised on tema järgi ülemäärase meediatarbimise psühholoogilised tulemused? Inimesed kannatavad erinevate vaimsete häirete all (hüperaktiivsus, unisus, depressioon jne), ei suudeta enam ilma pidevalt uueneva infotulvata elada (teleka ees istudes pidev kanalite klõpsimine, et haarata rohkem infot). 6. Miks ta väidab, et meie vaimne keskkond on saastunud? Sest kõikjal vohab kõikehaarav meedia, mis inimestest elavad muumiad teeb. Aju peab toime tulema pideva informatsioonitulvaga, telekas on saanud elu mõtteks ning inimesed kaugenevad seeläbi üha enam iseendast ning loodusest. 7. Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks?
hirmus ükskõikseks tegi nurganaise suur väsimus." ,,Tõepoolest näiski nüüd, et kui laps talle haiget tegi, tärkas ka armastus...uues armastuses oli juba liha ja verd." Ta tahtis oma lastele parimat. ,,Sa pead omale teise naise võtma," ütles Krõõt nüüd, ,,aga ära võta kurja...lastele emaks." Krõõt perenaisena: Ta oli teotahteline ning väga töökas. ,,Õues haopinu ääres paku otsas istudes mõtles ta seda, kuna perenaine samal ajal toa ja aida, toa ja lauda vahet käis kärmesti ja kärmesti" Krõõt abikaasana: Ta hoolis oma abikaasast, proovis teha kõike hästi. Ta teadis, et Andres tahab endale poega, kellest saaks talu kohapärija ning kui järjekordselt tüdruk sündis, siis ta oli kurb. ,,Aga, kui ta mõtles, et ka see teine on tüdruk ja et mis silmad küll Andres teeb, kui ta sellest teada saab, siis tulid tal silmad vett täis ja ta
lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. Kõrged soengud, mis põhjustasid daamidele ebamugavusi tõllas istudes, innustasid leidureid välja mõtlema parukasse peidetavat mehhanismi, mis võimaldas soengu vajadusel madalamaks lasta, pärast agakerge nupulevajutusega taas kõrgemaks muuta. Pikantse välimuse saavutamiseks pöördusid prantslased uudsele rajale algas meestemoe kopeerimine. Kõige moodsam oli ilmuda jahile kuninganna Marie- Antoinette'i eeskujul meestekostüümis, mille moodustasid redingot, seemisnahksed põlvpüksid ja suur meestekübar. Naistekübarad olid 18
Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus ühest Leonardo maalitud altarimaalist, mis peagi puhkenud sõjas läks Prantsuse kuninga valdusse ja asub praegugi Louvreis. Püha õhtusöömaaeg Fresko Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis, mida ta maalis aastatel 1495-1498. Kunstnik üritab maaliga edasi anda lause sisu, mida Kristus viimast korda oma jüngritega lauas istudes neile ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, et üks teie seast, kes minuga sööb, annab mind ära!" Ta näitab selle lause erinevat mõju kuulajatele, maal haarab ka oma täiusliku perspektiiviga, mille käsitlus oli tollal väga uudne. Näeme, et iga ükskikfiguuri asend, samuti perspektiiv ja valguse-varju kasutamine tundub väga kaalutletuna, samal ajal loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut. Maalil on ka omapärane saatus
Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. Muistsed kombed Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba. Ajas sada aastat tagasi minnes oli toidulaud praegusega võrreldes talupoeglikum, tänaseni säilinud piirkondlikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud. Kehval kivisel pinnasel elav ranna- ja saarerahvas sõi leivakõrvaseks peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala
Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa. Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne
4. sõlmpunkt on Viroonia keskus, mis on linna uusim kaubandus keskus, sammuti asub seal ka kaugliinidele mõeldud bussipeatus, mis sinna alles aasta tagasi sai, ennem asus kaugliinidele mõeldud bussijaam Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi juures kuid, kuna Viroonia oli soodsam koht ning seal käib rohkem inimesi siis tõsteti ta sinna. Kaubanduskeskuses asuvad mitmed poed ning söögikohad, paljud noored veedavad seal aega n.ö. niisama istudes. Joonis 8. Viroonia kaubanduskeskus Maamärgid Joonis 9. Veetorn Kohtla-Järvel asuv veetorn jääb näha kohe kaugelt, kui sõita linna sisse Jõhvi poolt, veetorn pole enam kasutusel kuid on ürtitatud leida erinevaid lahendusi selle uuesti kasutusele võtmiseks kuid siiani tulutult. Joonis 10. Nitroferdi tehase hooned ja VKG korstnad Peaaegu igast korterist on näha Nitroferdi tehasehooneid ning VKG korstnaid.
KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ? Kuigi arvutis mängimisega kaasnevad mitmed tervise hädad on võimalik neid parandada või aeglustada. Näiteks kuidas hoide silmi ? Silmanägemise säilitamiseks arvuti taga on mitmeid nippe. Esiteks on soovitav silmi aegajalt pilgutada. Silmade pilgutamine aitab niisutada silma võrkkesta pisaravedelikuga. Hoopis kavalam tegevus on vahetevahel arvuti taga istudes korrata muistset budamunkade poolt pühaks kuulutatud silpi "om", venitades m-häälikut iseäranes pikalt. Mingit hiromantiat ega salateadust siinkohal ei esine. Nimelt m-tähe hääldamine tekitab suuõõnes vibratsiooni, mis kandub edasi ka pisaranäärmeteni, stimuleerides nende tööd. Samasugune häälitsemine aitab ka kinnise nina korral, kuna vibratsioon mõjub ka ninakanalitele. Võid ju osta silma tilgutatavaid ravivedelikke, kuid
meie tahtest. 13. Koheldes oma lähedasi nagu nad seda väärivad teeme neid ainult halvemaks. 14. Igaüks talitagu tulevikku silmas pidades. 15. Seistes kõrgel paesel kaldal ei julgenud tütarlaps alla vaadata. 16. Nähes suurt rahvasumma paraadtrepil ägedalt sissesaamist nõudmas arvas parun kõigepealt et võib-olla on töö juures mingi ränk õnnetus juhtunud. 17. Ootamata vastust lahkus ta toast. 18. Küsiti sosistades mis on juhtunud ja vastati samuti sosistades. 19. Istudes hetke vaikselt ja tehes end mõistlikuks alustas ta uuesti. 20. Vana Lible loobumata oma karvamütsist jäi ringi keskele. 3 . Lisa kirjavahemärgid Postimehe toimetus otsustas pärast pikki vaidlusi valida seagripi lõppeva nädala näoks. Ootan tänast lehenumbrit suure huviga et näha kuidas on kunstnik toime tulnud ülesandega joonistada seagripist tavakohane sõbralik sarz. Sõnadega on paraku küll kõnealust taudi kirjeldada äärmiselt keeruline
Joonis 2. Samurai Sushi kohviku saal 6 Praktika sisu Administraatoril on kolm töölõike, kus ta teeb oma tööd – baaris ehk leti taga, saalis või kassas. Suvel on avatud ka terrass, mis kuulub ka saali alla. Päeva jooksul administraator koguaeg liigub nende kohtade vahel, tellimusi klientidelt võtab vastu kas saalis või letti taga, teenindab ikka saalis ja arveldab kassa juures – maksta võib nii leti juures, kui ka istudes laua taga. Baaris administraator peab jälgima, et kõik kaubad oleksid oma kohtadel ja et kõik külmkapid oleksid täidetud. Kindlasti peab jälgima, et kiiremini riknevate toodete säilivusaeg oleks õige – nt mahlade puhul peab teenindaja olema väga ettevaatlik. Baaris teenindaja peab ka vallama topsidesse sojakastet, et anda klientidele kaasa. Baarist teenindaja sattub kööki, kus ta peab pesta nõud, mis ta on saalist toonud.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Helen Roost Parkinsoni tõbi Kodulugemine Õppejõud: Olga Jagintseva, MD Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 SISSEJUHATUS Parkinsoni tõbi on levinud neuroloogiline haigus, teda esineb kogu maailmas. 1996. aastal Tartus tehtud epidemioloogiline uuring näitas, et meil on Parkinsoni tõve levimus 176 patsienti 100000 elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB? Parkinsoni tõbi on sagedasemaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mis avaldub kesk- ja vanemas eas. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv; sümptomid võivad varjeeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühe...
Võrrelda saadud tulemuste vastavust tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormidele eeldusel, et antud tööruumis tehakse tööd kategoorias I B (EVS 916:2012). Seejuures pöörata tähelepanu ka aastaajale. Kuidas ja mille põhjal aastaaegu eristatakse? Töö kategooria töö piiritlemine füüsilise koormuse järgi inimorganismi üldise energiakulu alusel. Kategooria Ib: tööd, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus. (500-630 kJ/h). Külm aastaaeg, välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 °C ja alla selle Optimaalne temperatuur 19-23 °C, saadud tulemused on selles vahemikus. Lubatud õhu suhteline niiskus 40-70%, saadud tulemused pole selles vahemikus. Optimaalne õhu liikumise kiirus mitte üle 0,1 m/s, lubatud mitte üle 0,2 m/s, klassis täpselt lubatud
avatud rõdu ja majaesise terassiga. Tammekannud tahtsid suhteliselt väikest maja korruse pindala pidi olema umbes 135-140 m2 . Noore perekonna soovid olid väga detailsed. Ruumid jagasid nad korruseti ise ära, koguni tolmulapikapikesed olid tellimuses kirjas, rääkimata uste ja akende kujust. Alumise korruse keskseks ruumiks oli algusest peale avar elutuba suure aknaga aeda. Akna ette oli kavandatud kamin, mille ees istudes avanenuks kaunis ja rahulik vaade aeda. Seda motiivi siseruumi lahutamatut sidet välisruumiga, looduse sissetoomist otse elutuppa pidas Aalto väga tähtsaks ning kasutas hiljem korduvalt, sealhulgas endale projekteritud majas Munkkiniemil Riihitie 20. Põhjamaases nii tavalist siseruumi ja välisruumi eraldatust pidas ta suureks puuduseks, kutsudes üles õppima Lõunamaade elamute avatust. Tähtis koht oli majas moodne köök. Ette tuli näha külmutuskapi koht, muidugi
Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha võnkumist mingi tasakaaluasendi ümber. See võib tähendada näiteks käes hoitava lööktrelli rappumist augu puurimisel seina, kopplaaduri vappumist karjääriteel, mootorist tingitud põranda värisemist laevas jms. Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon töökeskkonnas üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsiooniga on tegemist juhul, kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega, näiteks sellel seistes, istudes või lamades. Üldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditöölised (nt traktori-, auto-, tõstuki-, kaevandusmasinate juhid), laevameeskonnad ning erinevate liikuvate või lihtsalt suuremõõduliste masinate operaatorid jne. Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni, mille puhul vibratsioon siseneb ja on 5
Taastumisel on väga tähtis teha seljavenitusharjutusi ja selga lõõgastada. Tuleb vältida külma ja saunas vihtlemine aitab. Spondülolistees on kaare lüli nihkumine ettepoole. Esineb sagedamini naistel. Valu ajal trenni teha ei tohi. Peab kasutama korsetti ja tegema seljale üldtugevdavaid harjutusi. Lühikesed reie painutajalihased. Kui tagumised reie lihased on lühikesed, ei saa uuritav sõrmedega puudutada maad, kummardudes sirgete põlvedega ette. Painutatud põlvedega ja istudes ulatuvad käed kaugemale. Sportides tekivad nimmepiirkonna valud. Reie painutajalihaste rigiidsuse vähendamiseks on vajalikud lihaste venitusharjutused. Nõrga selja puhul tekib suhteliselt väikesel koormusel selja valu, pahaolutunne, vajadus muuta tihti selja asendit nii istudes kui ka seistes. Kui muud patoloogiat ei ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14
3.Raskused nõudmiste järgimisega. Lastel on raske töötada mingi kindla eesmärgi nimel. Võimetus pikemat aega millegi kallal töötada viib sageli tegevuse katkemiseni. 4. Üliärrituvus. Enamik tähelepanu puudulikkusega lastest on väga emotsionaalsed ja üliaktiivsed. Nad ei suuda kontrollida oma keha liigutusi. Eriti märgatav on see olukorras, kus on vaja teatud aega rahulikult istuda. -liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu või niheleb istudes -olukordades, kus eeldatakse ühel kohal püsimist, lahkub sageli oma kohalt -sageli ronib kuhugi või jookseb sobimatutes kohtades liigselt ringi -sageli korduvad raskused rahulikult mängimisel või millegagi tegelemisel -on pidevalt ,,kuskile minemas" -räägib sageli üleliia. HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid.
spektriga. Televiisori vaatamisel sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus. Oluline on vaadata televiisorit õiges kauguses, mida suurem on ekraan, seda suurem peab olema kaugus silmadest, mitte vähem kui 1,5....2 m. Soovitatav on, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. 4 4. ARVUTI MÕJU SILMADELE Arvuti iseenesest ei ole kahjulik. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad hägusad ja kuna silm tagajärjetult püüab seda hägusust kõrvaldada, siis ta ka väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul.
anda, kasutades nende kõrval vastanduvaid väärtusi. Kaasaegse briti kunstniku David Hockney portreel oma vanematest on kunstniku ema näiliselt neutraalne ilme ja asend erakordselt paljuütlevad, võrreldes raamatu kohale kummardunud abikaasaga. Naise nägu muutub tähendusrikkaks tänu sellele, et nüüd võime nähe, mida ta ei tee: ta ei vaata ei raamatusse ega ka oma partneri poole. Kontrast Hockney isaga toob samuti esile selle, mida naine teeb (ja mees mitte): istudes peenutsevalt sirge seljaga, on ta pööranud näo väljapoole ja tema jalad on kindlalt maas. Samuti on tema pilk suunatud vaataja ja loomulikult oma kunstnikust poja poole. David Hockney ,,Minu vanemad" (1977). Teisi kaksikportree harrastajaid: Anthonis van Dyck, Lorenzo Lotto, Egon Sciele. GRUPIPORTREED. Vähesed grupiportreed 14. ja 15. sajandist on säilinud, kuid on palju tõendeid, et neid on maalitud 14. sajandist saadik
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ERIALA Nimi REFERAAT LIIKUMINE JA TERVIS Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss....................................................................................... 3 Tervis kui ressurss............................................................................................................... 3 Südame tervis on põhiline ressurss..................................................................................... 4 Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise .............................................................. 5 Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus.......................
· Valida valgustid, mis võimalikult vähe ekraanil peegelduksid · Kasuta ära loomuliku valguse juurdepääsu nii hästi kui saad ja arvesta seda töökoha paigutusel. 11 TÖÖPAUSID JA VABAAEG Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see, kuidas me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest. Tahad või ei taha, tekib lihaspinge ka õigesti istudes, kuid eriti just lohaka asendi puhul. Kõige esmasem samm sellest lahti saamiseks on tõusta oma kohalt ja kõndida veidi ringi. Tööpauside sagedus sõltub eelkõige töö iseloomust. Kui töö seisneb andmete sisestamises siis oleks vajalik, et teeksid väikse pausi iga 40 minuti tagant. Tee painutusi,sirutusi ! 2.4. ERGONOOMIKA Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamisega,nim. Ergonoomikaks
Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist aberratsiooni refraktoreis põhimõtteliselt vältimatuks, soovitas ta kasutada reflektoreid ja konstrueeris kaks peegelteleskoopi(1681 ja 1671). Legend räägib, et kord õunapuu all istudes kukkus Newtonile õun pähe. See pani teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, ega jää hõljuma või ei lenda hoopistükis ülespoole. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maa peab omama mingit külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu 8 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete
suhtes saab tekitada ja arendada erinevate kehatunnetus- ja liikumismängude kaudu. Inimese kehast ja hingamisest tulenev rütmitunne ei arene lihtsalt mehaanilise rütmisilpide kaasalugemise tulemusena. Muusika algolemusest lähtuvalt on muusika ja liikuv inimkeha teineteisest lahutamatud. Laulu- ja ringmängudes on see terviklikkus hästi tajutav ning tundub loomulik ja mõnus. Samasuguse terviklikkuse saavutamine pillimängus vajab samm sammult harjutamist. Lisaks tavapärasele istudes või seistes pilli mängimisele võiks kohe õppimise algul siduda pillimängu ka ruumis liikumisega. Liikumisel ise pilli mängides tajub laps oma kogemuse kaudu kuuldatavat muusikat terviklikumalt ja mitmekesisemalt. Selline kogemus soodustab omakorda ka paigal seistes elava ja tundliku pillimängu kujunemist. Nii muusika- kui liikumistegevustes võime sageli kohata lapsi, kelle jaoks on rütmis kõndimine ebamugav ja pingutust nõudev tegevus
Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (Nierenberg 1997: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Peahoiak Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. Jalgade kasutus Kui istuda jalad veidi harkis, kiirgab inimesest avameelsust, kui aga kaksiratsi, siis väljendatakse oma üleolekut
9. L.-a.: Põlvitus 1.-2. Toetades skolioosipoolse käe maha, küljepainutus 3. Hoie 4. L.-a. NB! HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, JÄLGIDES RAHULIKKU HINGAMIST SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE- JA SELJALIHASTE ARENDAMISELE PAINUTUSED SOORITADA SKOLIOOSIKÕVERUSE SUUNAS ST. MITTE SÜVENDADA VAID SIRUTADA KÕVERUST. JÄLGIDA, ET: KANNAKSID RASKUST JAOTUVALT MÕLEMALE ÕLALE KONTROLLI RÜHTI SEISTES, ISTUDES, KÕNNIL! MAGA SKOLIOOSIPOOLSEL KÜLJEL JA MITTE LIIGA KÕRGE PEAALUSEGA. PÜÜA VÄLTIDA KÕIKI SKOLIOOSI PÕHJUSTANUD HALBU HARJUMUSI! SOOVITATAVAD SPORDIALAD: RINNULIUJUMINE SUUSATAMINE VÕIMLEMINE EDU TAGAB JÄRJEPIDEV, IGAPÄEVANE TÖÖ ENESEGA!
tumestaks. Kuid magada tahaks endiselt, hirmsasti tahaks! Varka paneb pea hlli servale ja kiigutab kogu kehaga, et unest jagu saada, kuid silmad vajuvad siiski kinni ja pea on raske. "Varka, pane ahi kdema!" kostab ukse tagant peremehe hl. Thendab, et on juba aeg les tusta ja tle asuda. Varka jtab hlli sinnapaika ja jookseb kuuri pletuspuid tooma. Tal on hea meel. Kui jooksed vi kid, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes. Ta toob puud tuppa, ktab ahju, ja tunneb, kuidas ta kangestunud nkku tuleb elu tagasi ja kuidas selginevad mtted. "Varka, pane samovar les!" hab perenaine. Varka lhastab peerge, kuid vaevalt on ta judnud need sdata ning samovari pista, kui kostab uus ksk: "Varka, tee peremehe kalossid puhtaks!" Ta istub prandale maha, puhastab kalosse ja mtleb, et oleks hea pista pea suurde, sgavasse kalossi ja tukkuda seal pisut aega... Ja kki kaloss kasvab, paisub ning tidab endaga kogu toa
Ma püüaks juba algusest jaotada tööd ja isikelu, et emotsionaalsed probleemid töölt ei piinaks mind kodus. Nii ma võiks järgmisel päeval uut hinnangut anda olukorrale ilma liiga emotsionaalseks muutumiseta. Kui tunni ajal stress on liiga suur, siis, kui on võimalik, väljuks ruumist ja teeks rahustavaid hingamisülesandeid (aitäh, jooga!). See ka annaks lastele aega mõelda oma käitumisest ja meelestada end töö tegemisele. Eriti rasketel päevadel ma veedaks vahetunni lihtsalt istudes ja lõõgastudes, et jõudu koguda. 13. Liiga väsinud, et õpetada Kui tunneks, et olen liiga väsinud rääkimiseks ja seletamiseks, siis valmistaksin iseseisvat tööd eelmise tunni kontrollimiseks. Nii saaksin endale tunni puhkamiseks. Pikaajaliselt planeeringus jätaks kõige pingelist semestriaega õpilaste projektitööde/ettekannete/esitluste jaoks. Oleks tore, kui kodus mind toetaks perekond ja sõbrad, et koju tulles ma ei pidanud kohe
mees lubab, et armastab nüüd vaid teda (Klaarat). Naine on ekstaasis. (Suudleb meest ja põgeneb uksest. Eesriie.) Teine vaatus (Õhtul mägedes. Kaljuseina varjul on onn, mille taga mäed tõusevad hari-harjalt kuni lumiste kõrgusteni, kus helendab alles päikene. Kostab karjapasun, koerte haukumine, kellade helin. Onni ees harkjalgade vahel pada tulel, mida kohendab Angela, istudes kolmejalgsel järil ja kergitades vahetevahel kaant, et pajas midagi segada ja maitsta. Onnist pahemal keegi hakkab mägedes laulma igatsevat armulaulu. Angela kargab järilt, puulusikas käes. Vähe aega vahtinud, pöördub uuesti tule juurde, kohendab tuld, istub järile. Tüdruk jääb nõnda istuma ka siis, kui Karlo ilmub pahemalt kaljule, kus lõpetab oma laulu. Vaikus.) Karlo hüüab Angelat ning palub luba alla tulemiseks, mille tüdruk silmapilk tagasi lükkab. Poiss
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ2 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Referaat Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................1 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...............................................4 2.TERVISERISKIDE HINDAMINE.............................................7 3.TÖÖKESKKONNA ohutegurid.............................................9 4.KOKKUVÕTE....................................................................12 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................13 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS.........................
Lapse meelest võib tegu olla õpetaja korraldatud mänguga. Õppimine ei pea tähendama, et lapsed täidavad laua taga töövihikuid. Laps õpib eeskätt kogemusest. Kogemusi aga omandab ta aktiivselt tegutsedes. Muidugi on tähtis, et kooliminev laps suudab eakohaselt pikalt istuda, alustatu lõpetada ja tähelepanelik püsida, et ka endale igavast materjalist aru saada, aga see kogemus tuleb lasteaias veedetud aja jooksul, mitte igapäevaselt istudes. Et mängulisest lõimitud õppetegevusest paremini aru saada, tegime samu praktilisi tegevusi, mida lastegagi. Üks neist oli ,,Mind ja keskkonda" ning matemaatikat siduv, suuresti üldoskuste arengut toetav toolidega ringmäng, mis on laste lemmik. Teine oli keele ja kõne, matemaatika ja liikumise õppetegevus, kus tuli joonlauaga mõõta, kirjutada ja riviharjutusi teha. lihtsustatud keeleõpe . Lihtsate sõnadega, liht laused, lihtkeel. Lihtne ja arusaadav lause
protseduuride teostamiseks esimesel tööpäeval osa, instrumentide pesemine toimub eraldi pesemisruumis. Pärast kabinett tuulatakse. Sellepärast mul puudub kokkupuude ohtlike ainete ja tolmuga. Omal tööl protseduuri teostamiseks koduvisiidil ma kasutan ühekordsed instrumendid ja meditsiinitarbed, mille pärast neid utiliseeritakse ettenähtud sellele konteinerisse. Minu töölauad asub akna ja seina kõrval. Kuna dokumentide tööd ma teen istudes, töökohad on varustatud istmetega, milles on võimalik kõrgust muuta. Seljatugi on paigaldatud vastavalt minu kehaehistusele. Jalaruumi laua alla ei ole piisav, sellepärast, et minu töölaud on 70 cm lai ja 75 cm kõrge ja mõnel hetk ma ei saa oma jala sirgestama. Jalatugiabi meil ei kasutame. 4 Randmete ja küünarnukide asend on vaba, aeg-ajalt kergelt pinges. Arvuti töö mul mahuline
väiksemaid kulutusi tervishoiule ja puhkusele, töötajate suuremat motiveeritust ja muudki. Kui eelarve sunnib otsustama siiski odavamate toolide kasuks, tuleks tagada, et need mingi aja jooksul ümber vahetatakse. Katkises toolis langeb koormus lihastele ebavõrdselt ja tulemuseks on väsimus ning valulikud liigesed ja lihased.Päev läbi laua taga istuvale kontoritöötajale on hea lahendus ka kõrguse ja kaldenurga reguleerimisvõimalusega jalatugi. Jalatugi annab istudes õige kehaasendi hoidmiseks vajaliku toetuspunkti. Õige kehahoiak hoiab aga ära jalgade väsimise ning pinge ka seljas ja kaelapiirkonnas. Mööblit võib ka liisida või rentida: liising + maksed saab jaotada pikemale ajale, müüja vormistab kõik dokumendid lisanduvad liisinguintressid, väikseid koguseid ei saa liisida kasutusrent + mööblit saab teatud aja tagant välja vahetada seni väga vähe levinud kohe maksmine
-hoida selg võimalikult sirge -tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal -hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud -pöörata keha jalgadest, mitte seljast -mitte tõsta õlgadest kõrgemale -vältida korduvat ühe käega tõstmist -mitte tõsta liiga madalalt (sobiv raskuse tõstmise kõrgus on 70-80 cm) -hoiduda juhuslikest äärmuslikest tõstetest. Soovitav tööasend: hoida selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Väsimus on ülepinge tunnus
sünniaastapäevale. (Viljandi pärimusmuusika festival 2011) Erinevaid folklooriteemalisi festivale toimub igal aastal erinevates Eesti kohtades mitmeid ja need on väga populaarsed. Eestlasi nähakse üldiselt kui külmi, aga töökaid karmi kliima inimesi. Viljandi folkloorifestivalil saab näha hoopis teist külge eestlastest tänavad on täis värvilisi huvitavalt riietatud vabasid hipisid, kes põristavad murul ringis istudes trumme ja laulavad. Ehk on see vaba hipi stiil sügaval sisimas vankumatu osake igast külmast ja tõsisest eestlasest, oodates vaid sobivat kohta avaldumiseks. Sarnaselt Viljandi Folkloorifestivalile täitusid ka Tartu tänavad värvilisse riietatud hipi tüüpi inimestega, kui toimus Freedom Parade - uuema pop-kultuuri ja tantsumuusika austajatele mõeldud tasuta üritus. Terve päeva jooksul oli võimalik Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel
11. TÖÖRUUMID Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste vaba liikumine. Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi. Tööruum ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. 12. TÖÖASEND Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alatoele. 13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas.
loomuliku. Seega võib öelda, et jõudeelu tähendab sisekaemusse pöördunud tundlikku kuulatamist, teravat silma ja taju, et sügavamalt lülituda ja osa saada lõpmatust olemise kulgemisest, kus loomingut ei saa enam eraldada elu enese rütmidest ja harmooniast. Lisaks peab hiinlane oskama mõnu tunda ilusa ilma, vaate, eseme vaatlemisest, mitmesuguste helide kuulamisest ja lõhnade nautimisest. ''Akna juures on hea kuulata vihm sahinat bambusesalus. Lehtlas istudes on hea kuulata tuulesahinat mändides. Kabinetis on hea kuulata, kuidas hõõrutakse peeneks tussi. Istudes tugitoolis on hea kuulata raamatulehtede sahinat. Kuuvalgel on hea kuulata keelpillihelisid. Lumesaju ajal on hea kuulata, kuidas keedetakse teed. Kevadel on hea kuulata vilepillihelisid. Sügisel on hea kuulata sarvehelisid.
Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks.
Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust. Tunnis ei tehta sammukombinatsioone, vaid keskendutakse tasakaaluharjutustele, kerelihaste ja lihasvastupidavuse treenimisele. Pulsisagedus püsib treeningu vältel rasvapõletustsoonis. Sobib nii algajatele kui edasijõudnutele ning neile, kel mure koordinatsiooniga. FITPALL-aeroobika - aeroobikatund fit-palliga, kus harjutused sooritatakse pallil istudes, lamades või pallile toetudes. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu ja liigeste liikuvust. Sobiv kõigile, eriti aga neile, kellel suur koormus jalgadele on vastunäidustatud. KICK-BOXING aeroobika (lisaks kasutusel nimetused Tae-bo, BoxBic, BoxMix) on aeroobika-tund, kus lihtsates liikumissarjades kasutatakse kergesti omandatavaid poksi ja enesekaitse liigutusi, mis annab tõhusa koormuse just
Suurte vaagnaringi lihaste lgastamiseks vib kasutada järgmist lgastavat harjutust: · Aseta jalg üle teise jala plvele, hoia kätega plvest ja jalajalast · Sügaval sissehingamisel sirutame oma keha ja hoiame hinge kinni 7 sekundit. · Tähtis on keha sirge asend. · Aeglasel väljahingamisel viime kere ettepoole . · Kordame harjutust 6-7 korda. Seljalihaste lõõgastamiseks: · Istudes laual tstame jalad toolile, jalgade alla asetame midagi krgemat. · Kallutame keha ette, asetades küünarliigesest kverdatud käed jalgade vahele. 4 · Hingame sügavalt sisse ja surume selja sirgeks. · Hoiame hinge kinni ja säilitame surve 7 sekundit. · Seejärel:Hingame välja ja lgastume. · Surume küünarnukid alla pranda poole niipalju, kui seda vimaldab ldvestus lihasest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
