Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Kakskeelne laps ja tema õpetamine

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

18

docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

Lugedes ja kuulates kasutavad nad vajalikke abivahendeid. (Kleinschorth 2000: 11-12, 21-22) 3.2. Sõnavara õppimine Keel koosneb mitmesajast tuhandest sõnast. Mitu sõna me peame õppima? Olge mureta, isegi korralikud sõnaraamatud sisaldavad vaid murdosa sõnadest, nimelt umbes 50 000. Ka neid kõiki ei pea te teadma, sest võõrkeele valdamiseks vajate te vaid väikest osa üldsõnavarast. Õpikud ja kursused on nii koostatud, et te omandate kõige sagedamini kasutatavad ja olulisemad sõnad. Meie õpieesmärk hõlmab seega pisut rohkem kui pool protsenti üldsõnavarast. See pool protsenti jagatakse omakorda kahte etappi. Esimeses astmes omandame me põhisõnavara, teises tugisõnavara. Kui päevas umbes 15 sõna meelde jätta, on põhisõnavara poole aastaga omandatud. Koolipsühholoogia raamatutes on kirjas, et inimene suudab korraga õppida 30 ja rohkemgi uut sõna. Kuid inimene unustab ka.

Eesti keel

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Aruandlus Programmi olulisemad saavutused Keelekümbluskeskuse juhtimisel on koostöös põhipartnerite ja huvirühmadega jõutud järgmiste olulisemate tulemusteni: · Keelekümblus on Eestis muutumas tavapäraseks õppeviisiks ­ 2552 õpilast (17 lasteaeda, 31 kooli) osaleb programmis ­ Mitmed tavakooliõpetajad on regulaarselt osalenud keskuse koolitustes, nad rakendavad kümblusmetoodika põhimõtteid ja kasutavad õppes keskuses väljatöötatud materjale · Keelekümblusklasside õpitulemused on kooskõlas rahvusvaheliste kogemustega ­ Sõltumatu uuringu andmeil saab Eesti kümblusprogrammi tulemusi võrrelda Kanada ja Soome samalaadsete programmide tulemustega · Keelekümblusklasside jaoks on välja töötatud õppevara, mida on laialt kasutatud ­ 95 nimetust suure kirjaga lasteraamatuid lasteaedade ja põhikooli I astme jaoks

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

62

odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

siis saadab sind edu. Õpilane omandab oskuse võrrelda oma keelt ja kultuuri teiste inimestega, mõista ja väärtustada nende erinevusi ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Õpilane ei omanda lihtsalt kaht käitumis- ja suhtlemisviisi, vaid temast saab mitme kultuuri tundja ja mitme keele kõneleja. Õppijakeskse võõrkeeleõppe olulisemad põhimõtted gümnaasiumi riikliku õppekava (2014) järgi on: 1) õppija aktiivne osalus õppes, tema loov ja teadlik võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine; 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele; 5  3) erinevate aktiivõppevormide kasutamine, kuhu alla lähevad ka paaris- ja rühmatööd; 4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessi;

Keeleteadus

38

docx

Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp

3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm); 4) järjestusülesanded (nt sõnad lauseks, laused/lõigud tekstiks); 5) eri liiki etteütlused; 6) ümberjutustus; 7) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad) 8) projektitööd; 9) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine); 10) rollimängud. 13. Mis taseme peavad põhikooli lõpetajad saavutama eesti keele kui teise keele õppes ja mis taseme võõrkeeles? 6p Põhikooli lõpetaja: 1) suhtleb eesti keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli; 2) mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal; 3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane; 4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast kirjandust,

Alushariduse pedagoog

11

odt

Kakskeelne laps

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008  Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism ­ kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt

Lapse areng

8

doc

Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015

Õpetaja otsustab vormi üle iseseisvalt, arvestades, et see ei raskendaks kolleegidel üksteise mõistmist. Töökava Aineõpetaja nimi: Õppeaine: Klass: Kasutatud õppematerjal: Õpitulemused: omandab ... tunneb ... arendab .............. Õppesisu: Jrk Kuu- Ulatuslikum Põhimõisted Kasutatavad Õppekirjan- Eeldatavad Kontrol- Läbivad Märkused nr päev teema / meetodid ja dus ja muu õpitulemused limise teemad, ai- Olulisemad võtted õppemater- ja/või netevahe- alateemad jal hindamise line inte-

Pedagoogika

9

docx

Kakskeelne laps

Kakskeelne laps-erivajadusega laps? Loengukonspekt I Mitmekeelsus on inimese võime kasutada kahte või enamat keelt suhtlemisvahendina enamikes suhtlusolukordades, oskus vajadusel lülituda ümber ühelt keelelt teisele. (vahetada koodi). Keelte kasutamises on kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja funktsionaalseid erisusi, mis sõltuvad inimese vanusest, sotsiobiograafiast ja muudest sotsiaalsetest ja kultuurilistest kriteeriumitest nt keelekasutussfäär. /E.Oksaare defineering/ Kakskeelne on see õpilane, kes vajab iga päev kahte keelt, et elus toime tulla (nt kodus vene keel, lasteaias eesti keel – on vaja mõlemat keelt). Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaal

Eripedagoogika

Kommentaarid (0)