Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool
õenduse
õppetool
TRÕ
1
Natalja
Assejeva
TOILA
KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜSIseseisev
töö
Õppejõud:
Milvi Moks
sisukord
1.Koduõdede töökorraldus 3
1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus 4
2.Terviseriskide väljaselgitamine ja kasutanud metoodika. 6
2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine. 6
Tabel 1 6
Tabel 2 7
Tabel 3 8
Tabel 4 9
3.KASUTATUD KIRJANDUS 11
4.LISAD 12
Lisa1 12
Lisa 2 13
Lisa 3 14
Lisa 4 15
Lisa 5 16
Koduõdede töökorraldus
Tänapäeval
mina töötan eraettevõttes, mille majandustegevus on seotud
koduõenduse teenuste pakkumine Toila ja Jõhvi piirkonnas.
Minu
tööpäev koosneb erinevaid ülesannetes: koduvisiitide tegemine,
kus teostan erinevaid toiminguid (süstimine, sidumine, niitide
eemaldamine, vere võtmine, EKG tegemine, vähihaigete ja sugulaste
toetamine, jne) ja pärast visiitide tegemist vormistan dokumentide kabinetis, mille asub perearstikeskuses Toilas, Ida-Virumaa.
Koduvisiitide ülesanne teostamiseks kasutan sõiduauto.
Tööle asumise esimesel aastal mina tutvunud ja allkirjastanud järgmiseid
ohutusjuhendid: „ Sissejuhatav tööohutusjuhend“, „ Ohutusjuhend teravatele ja torkavatele tarvikutele“, „Kätte hügieeni
juhend“, „ Esmaabi andmine juhend“, „ Ohutusjuhend
koduõdedele“ , „Autode kasutamise ohutusjuhend“.
Sama
minu poolt on läbitud tervisekontrolli tööle asumise ja iga kaks
aasta ma uuesti läbin tervisekontrolli. Tervisekontrolli korraldab
ja selle eest tasub tööandja.
Kutsehaigusi
ja tööõnnetusi viimasel 3 aasta jooksul ei ole registreeritud.
Autos
ja ruumis, mida ma kasutan töötamiseks on keelatud suitsetamine,
alkoholi tarbimine. Tööandja tagab bürooruumis regulaarse
põrandate, seinte ja lagede puhastamise ja jälgib autode õigesti
ajal tehnoülevaatus. Kõik lõike-, torkevahendid peavad asuma
selleks ettenähtud kohtades. Jäätmed tuleb ladustada selleks
sobivatesse konteineritesse. Jäätmekäitlus reguleeritud
jäätmekäitluse eeskirjaga. Samas kõik protseduurid, mille käigus
töötaja puutub kokku verega või teiste kehavedelikudega, tuleb
teostada ühekordsed kaitse kitlis ja kasutada ühekordse kinnaste .
Kõik kasutanud materjalid patsiendil kodus võetakse ära ja kohal
sisisetakse spetsiaalsete konteineritesse. Keelatud on käia lahtiste lõike- või torkevahenditega, hoida neid kitli taskus ,
autos või visata neid prügikasti. Samas on tähtis kätte pesemine
ja desinfitseerimine enne ja peale protseduure . Tööandja tagab
töötajatele ühekordseid kaitse kitlid, kindaid, mütsid, maskid,
kile susid.
Töökohta vaatlus ja iseloomustus
Ühe
osa oma tööajast töötan kabinetis, millest ma teen
riskianalüüsi. Kabineti ma jagan pereõega. Ruumi pind on 16 m2. Siin ma vormistan dokumendid ja hoian oma meditsiinitarbed. Kuna
minu tööpäev algab hommikul koduvisiitidest, sellel ajas kabinetis
kella 8.00- 14.00 töötab pereõde, mina kasutan kabinet kellast
14.00-17.00.
Perearstikeskuses
Toilas söömise jaoks ma võin kasuta puhkeruum, kus olemas
veekeetja, mikrolaineahju .
Kabinetis
kohe vasakul pool asub kraanikaus (Lisa 1), vasakul pool on ka uks,
mis viib teise kabineti ja otse ka veel uks, mis viib väljaspool.
Müra ja lärm, mis toimub teisel kabinetist on hästi kuuldav minule. Kui astuda kabineti, siis otse on kušett ja protseduuride
kapp.( Lisa 2) Minu laud on paremal pool kõrval akna ja radiaatori.
Kabinetis on üks suur aken, mille võib lahti teha. Kabinetis on ka vasakul seisavad kappi ja külmkapp. Minu laua kõrval on üks
patsiendi tool . Seinad on sinepi värvi, aknal kasutakse valge
ribakardinad. Uksed on valged, Põrand tasane, mittelibisev,
helepruuni värvi. (Lisa 3)
Loomuliku
valgustuse allikaks on üks suur aken, tehisliku üldvalgusallikateks
on luminofoorlambid 40 W Ra
indeks 80, värvsustemperatuur 3000 K (Lisa 4), mis tagavad püsiva
ühtlase valgustuse. Lambid on paigaldatud 2013. a sügisel. On
olemas suitsuandur (Lisa 4). Kohtvalgusallikaid ei ole. Kabinett on
asub esimesel korrusel ja päike suvel-kevadel ei häire.
Vastupidav talvel ja sügisel kogu tööajal kasutakse tehisliku
üldvalgusallikad.
Kabinetti tuulutamiseks avatakse minupoolne aken, mis võib põhjustada
tõmbetuule. Väljatõmbeventilatsiooni kabinetis ei ole. Kabinett
kasutakse pereõega läbivaatamiseks ja protseduuride teostamiseks
esimesel tööpäeval osa, instrumentide pesemine toimub eraldi
pesemisruumis. Pärast kabinett tuulatakse. Sellepärast mul puudub
kokkupuude ohtlike ainete ja tolmuga .
Omal
tööl protseduuri teostamiseks koduvisiidil ma kasutan ühekordsed
instrumendid ja meditsiinitarbed, mille pärast neid utiliseeritakse
ettenähtud sellele konteinerisse.
Minu
töölauad asub akna ja seina kõrval. Kuna dokumentide tööd ma
teen istudes , töökohad on varustatud istmetega, milles on
võimalik kõrgust muuta. Seljatugi on paigaldatud vastavalt minu
kehaehistusele. Jalaruumi laua alla ei ole piisav, sellepärast, et
minu töölaud on 70 cm lai ja 75 cm kõrge ja mõnel hetk ma ei saa
oma jala sirgestama. Jalatugiabi meil ei kasutame. Randmete ja
küünarnukide asend on vaba, aeg-ajalt kergelt pinges . Arvuti töö
mul mahuline ja mõnel hetk ei tee pausid , kuna piiratud aega.
Olen
paremakäeline ja kasutan arvutihiirt parema käega kasutan toetus
käerandmele. Klaviatuur ja hiir on ühel tasapinnal . Oma töökoha
(Lisa 3) mina olen nii plaaneerinud, et kõik vajalikud vahendid on
käeulatuses.
Terviseriskide väljaselgitamine ja kasutanud metoodika.
Enne
oma töökohta riskianalüüsi alustada mina kasutasin küsitlusleht
( http://www.enop.ee/tok.php ) iseendale , et välja selgitada võimalikud puudused töökeskkonnas.
Töökeskkonna
ohutegurite hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte
ja standardid (Lisa 5), töötamiskohtade ergonoomiline ülevaatus,
võetud aluseks järgmistes metoodilistes materjalides antud
soovitused:
„ Elukutsed ja terviseriskid ” (2008), Tallinn, Naomi Loogna
Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine.
Vormistamiseks
riskianalüüsi jaoks mina kasutanud Euroopa Töötervishoiu ja
Tööohutuse Agentuuri ( ETTA ) juhendis esitatud vormi.
Tabel 1
Ohutegur
Riski iseloom
Riski tase
Vähendamiseks kavandatud tegevused
Füüsikalised ohutegurid
Õhutemperatuur
Normi piires, kuid halvasti reguleeritav; sõltub kütmise intensiivsusest; (temperatuur tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini)
2
Panna kütte radiaatori soojuste režiimi regulaator
Õhuniiskus
Piirnormidega lubatud tasemel, kuid kuivem optimaalsest eriti talvel-sügisel küttel periodil
4
Õhuniisutaja kasutamine, või niiske koristamine keskmisel päeval ka.
Õhuvahetus- üldventilatsioon
Ei võimalda reguleerida õhuvahetust, Tekib tuuletõmbus, suureneb tervisekahjustuse oht.
Tuulutamiseks avatakse aknad ja uksed (2 tk).
5
Tulevikus võib panna õhksoojuspumbad, aga hetkel ei avada samaaeg aknad ja uksed.
Valgustus - tehisvalgustus
Üldine valgustus piisav, aga töökohta puudub kohtvalgustus
3
Tagada töökohale kohtvalgustus
Müra
Müra kõrval kabinetis (kõned, vestlused ), külmkapp ruumis
5
Reguleerida töögraafik nii, et teised töötajad ei häirivad üksi teistega . Vahetada tava ukse – mürakaitse ukse. Külmkappi viia personaaliruumi.
Tabel 2
Ohutegur
Riski iseloom
Riski tase
Vähendamiseks kavandatud tegevused
Keemilisi ohutegurid
Desinfitseerimis
vahendite kasutamine
Töö on seotud sagedase ja põhjaliku kätepesuga, lateks kinnaste kasutamine, mille eest kätte nahk on kuiv.
5
Kasutada ohumärgistust ja ohutuskaarti (märkida ained peale nende, mis
„Soobiv” voi „Ärritav”
Kaitsekindad oleksid kättesaadavad ja neid
kasutatakse õigesti. See tähendab, et kindad peavad olema seestpoolt terved, puhtad
ja kuivad, et neid ei kantaks kauem, kui hädavajalik, ja et kasutataks puuvillaseid
aluskindaid.
Kasi tuleb pesta jaheda veega ja korralikult kuivatada, lõppedes tuleb kätele kanda rasvast kreemi. Kasutada välja töötatud juhendid nagu „Käte hügieeni juhend“ ja „Ohutusjuhend keemiliste ainetega töötamisel“.
Õhu saastatus keemiliste ainetega
Tööruum tuulatakse ja koristatakse
1
Jälgida töörezimi ja koristuse juhendile
Tabel 3
Ohutegur
Riski iseloom
Riski tase
Vähendamiseks kavandatud tegevused
Bioloogilisi ohutegureid
Nakatumise oht
Inimestega töötades ja kliente hooldades puututakse lähedalt kokku nakkustega. Eriti nakkusohtlikud on meditsiinijäätmed ning keha sekreedid, nagu sülg, veri, uriin ja roe. Nendega võib kokku puutuda protseduuri teostamiseks koduvisiitidel. Ohtu võivad põhjustada torke - ja lõikehaavad, näiteks kui torkate või lõikate end nõelaga, skalpelliga, kanüüliga või luukildudega. Samuti võib kokku puutuda õhu kaudu leviva nakkusega.
5
Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida neid tookeskkonnast kõrvaldamiseni spetsiaalsetes margistatud konteinerites. Nakkusohtlikud jäätmed muuta tervisele ja keskkonnale ohutuks desinfitseerides või muul meetodil. Järgida tööhügieeni nõudeid.
Isikukaitsevahendite kasutamine. Tervisekontrolli läbida iga kaks aasta ja isiklik ohutuskardi märkida tulemused.
Tabel 4
Ohutegur
Riski iseloom
Riski tase
Vähendamiseks kavandatud tegevused
Töökeskkonna füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
Klientide ja raskuste teisaldamine
Kuna 4-tunni oma tööpäeva mina pean teha koduvisiidid, siis võtan kaasas ka meditsiinitarbed (kohver) ja paberid . Kliendil kodus mõnel juhul aitan lamav patsienti pöörata või teise asukoha teisaldamine. Minu riskitase on arvutud vastavalt määrusele. „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded“.
Aja hinnang – 1 pall
Massi hinnang – 10 palli
Asendi hinnang – 4 palli
Töökeskkonna hinnang – 1 palli
Kokku – 15 pallid mis kuulub 2 riskitase
2
Raske töö tegemiseks kasutada sobivaid tehnilisi abivahendeid,(soovita omandama kliendile) kõigi vajalike funktsioonidega hooldusvoodeid, mehaanilisi tõsteseadmeid või libistamislinu.
Koormavad tööasendid ja -liigutused
Klientide kodusid protseduuride teostamiseks sageli on oht töötada koormavas tööasendis, sellepärast et puudub funktsionaalsed voodid ja toolid .
5
Õigete töömeetodite kasutamise väljaõppe (ergonoomika)
Töö kuvariga
Minu arvuti töö teen sülearvutis (Lisa 3) , püsitöötamiseks ja rohkem kui 4 –tunni päevas on raske tagada ergonoomikanõuetekohast tööasendit. Ekraan ei piisavalt suur ja kui vaja palju trükkida käe asuvad pingeasendis.
Töölaul on piiratud tööpind, laius on 70 cm, sellepärast jalaruumi on vähe ja jalad asuvad pingeasendis.
4
Võimalusel osta personaaliarvuti ja klaviatuur, sama kasutada ekraani tõstmiseks spetsiaalset seadet.
Omandama ergonoomikanõuetele vastav töölaud.
Suur töökoormus, ajapuudus ja asenduse puudus
Raske leida aega puhkepauside tegemiseks, peab sageli töötama väga kiiresti ja üle tunnid . Üheaegselt täitma mitmesuguseid erinevaid ülesandeid (telefonikõne vastama, arsti korralduse täitmine, patsiendile protseduuride teostama ). Mõnel juhul puudub võimaluse kasutada WC.
Raske leida töötaja asendamiseks.
4
Töö planeerimine, tööülesannete jagamine, korralik puhkus ja puhkepäevad, lisa töötaja tööle võtma.
Emotsionaalsed nõudmised
Suuri emotsionaalseid nõudmisi võib põhjustada vajadus patsientidele kaasa tunda, töötan erilist abi ja toetust vajavate patsiendigruppidega (vähihaiged, psüühikahäiretega patsiendid )
4
Töökoormuse kohandamine ; täiendkoolitust läbi viia uute töömeetodite patsiendigruppide ja ravimeetoditega, suhtlemisoskuste ja raskete vestluste pidamise oskuste arendamiseks.
Sotsiaalsed toetused: kolleegidega, juhendiga probleemide lahenduse leidmine.
KASUTATUD KIRJANDUS
Naomi
Loogna „Elukutsed ja terviseriskid” (2008), Tallinn
Töökeskkonnajuhend „ Haiglad “ (2013), www.tööelu.ee
Töökeskkonnajuhend „ Hooldekoduasutused ja koduhooldus “ ( 2013) www.tööelu.ee
http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide-hindamine/riskide-hindamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/84808
https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017
http://www.ti.ee/est/toeoetervishoid-toeoeohutus/toeoetervishoiu-ja-toeoeohutuse-korraldus-ettevottes/toeoetervishoidu-ja-toeoeohutust-reguleerivad-oigusaktid/
http://www.tooelu.ee/et/Tookeskkond/ohutegurid/arvutiga-too
http://www.stressivastu.ee/
LISAD
Lisa1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
Lisa 5
Füüsikalised
ohutegurid:
1)
Müra hindamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse määrusest vastu
võetud 12.04.2007 nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid
ja müra mõõtmise kord“
2)
Valgustustingimuste hindamisel lähtuti: Valgus. Valgustus.
Töökohavalgustus Standardile
EVS-EN 12464 -1
3)
Arvutitöö hindamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse määrusest vastu
võetud 15.11.2000 nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded1“
Füüsilised
ohutegurid:
Raskuste
teisaldamine kaardistati vastavalt Siseministeeriumi
vastu
võetud 27.02.2001 nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ettenähtud korrale.
Keemilised
ohutegurid:
Vabariigi
Valitsuse määrusest vastu võetud 20.03.2001 nr 105
„Ohtlike
kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded“
Bioloogilised
ohutegurid:
Bioloogiliste
ohutegurite terviseriski hindamisel lähtuti VV 05.05.2000. a
määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” kehtestatud
nõudeid.
Riskitaseme
hindamisel kasutati
riskimaatriksi.
Joonis
1. ETTA juhendi riskimaatriks
Tallinn
2015
Kõik kommentaarid