Parkinsoni tõbi (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Parkinsoni tõbi

endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik normaalsest. Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada. Eestis on praegu umbes 2 500 Parkinsoni haigust põdevat patsienti, kellest 90% on vanemad kui 60. Samas on täheldatav seaduspärasus, et mida nooremas eas haigestutakse, seda raskemaks haigus kujuneb. Seni on maailma noorim Parkinsoni tõppe haigestunu 17-aastane,

Psühholoogia

8

pptx

PARKINSONI TÕBI

12C 2015 PARKINSONISM Ei tähista konkreetset haigus, vaid teatud kindlate haigusnähtude kogumit. Sümptomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides. Erinevates kehapiirkondades. Domineerib üks haigusnäht. Olemas ka sekundaarseid sümptomeid. Kahjustub ka nn. vegetatiivne närvisüsteem. Olemas teisi sarnaste sümptomitega neuroloogilisi haigusi. Parkinsonismi erivormidest kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. PARKINSONI TÕBI Esmakordselt kirjeldas 1817. aastal James Parkinson. Krooniline haigus. Määratakse antiparkinsonistlikud ravimid. Haiget häirivad enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired. Kliinilised nähud tekivad peaaju ühe kindla osa kahjustamisel- ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Enamikel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt. Haiguse sümptomid iseeesest ei taandarene.

Meditsiin

6

docx

Parkinson tõbi

TEKE Parkinsoni tõve põhjus pole teada, rolli selles mängivad mitmed tegurid, sealhulgas- Geenid. Teadlased on tuvastanud spetsiifilised geneetilised mutatsioonid, mis võivad põhjustada Parkinsoni tõbe. Kuid need on haruldased, välja arvatud harvadel juhtudel, kui paljudel pereliikmetel on Parkinsoni tõbi. Tundub, et teatud geeni variatsioonid suurendavad Parkinsoni tõve riski, kuid kõigi nende geneetiliste markerite puhul on Parkinsoni tõve risk suhteliselt väike. Keskkonna vallandajad. Teatud toksiinide või keskkonnateguritega kokkupuude võib suurendada hilisema Parkinsoni tõve riski, kuid risk on suhteliselt väike. . Teadlased on ka märkinud, et Parkinsoni tõvega inimeste ajus toimub palju muutusi, kuigi pole selge, miks need muutused esinevad. Nende muudatuste hulka kuuluvad: Lewy kehade olemasolu. Spetsiifiliste ainete tükid ajurakkudes on Parkinsoni tõve mikroskoopilised markerid

Aktiviseerivad tegevused

33

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Perifeerne halvatus: lõtv halvatus, tal on silmalaud lahti, muidu nägu on lõtv) . o Miimiliste lihaste halvatus o Lagoftalm - silm ei sulgu o Maitsetunde puudumine keele eesmisel 2/3 Tsentraalne halvatus: (nt aju infarkti korral. Infarkti korral suu on viltu.) o Suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus o Hüpomiimia (masknägu: ei ole halvatust, aga liigutused kohmakad. Parkinsoni tõve korral.) (Motoorne osa: näo miimilised lihased. * ülemine näopool saab kahepoolset innervatsiooni * alumine näopool saab ühepoolset innervatsiooni; sensoorne osa: maitsetundlikus keele eesmiselt 2/3, sekretoorne osa: pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. ) IX - Esiku-teonärvi kahjustus Närv jaguneb kaheks (koosneb kahest kiudude grupist): Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde,

Neuroloogia

20

docx

Neuroloogia 2 kursus

lülitusneuronid asuvad asuvad KNS-s kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neurinitelt motoorsetele. Sünapsi tegevus: Valuvaigistid, rahustid jne mõjutavad seda ülekannet. Mediaator e. virgatsaine e. neurotrasmitter- mediaator aine mis sünapsist eraldub on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel *Atsetüülkoliin( Alzheimeri tõbi) * Dapamiin ( kui on vähedopamiini-parkinsoni tõbi, kui on palju dopamiini skisofreenia) 1 REFLEKS- on KNS-i vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritustele.  Tingimatud refleksid- kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, mis on seotud selja-ja piklikajuga.  Tingitud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul Refleksideabil hinnatakse NS seisundit ja määratakse ka ravi.

Aktiviseerivad tegevused

17

docx

Neuroloogia konspekt

asendiimpulsse.  IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi.  X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni.  XI Lisanärv  XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired: Teadvuse selguse häired jagunevad kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed: a) somnelentsus, mis on kerge teadvuse selguse häire. See on une taoline seisund, kus inimesega saab kontakti üsna kergesti, kuid ei pruugi orienteeruda ajas ja kohas. b) soopor, mis on järgmisel astmel olev teadvuse häire. Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi

Eripedagoogika

40

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

Osteoartoos on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos ­ sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast

Meditsiin

22

doc

Neuroloogia

ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused. Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid, diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire, intellektuaalsete võimete langus, käitumishäired, isiksuse muutused, 5-10% üle 65 a on dementsed. Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, hüdrotsefaalia, intrakraniaalne tuumor, muud haigused (ravimimürgitus, traumajärgne, parkinsoni tõbi, epilepsia, entsefaliit, maksakahjustus, hüpo-ja hüpertüreidism. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi – pooltel dementsetel üle 65 a alzheimeri tõbi, aastane haigestumus 2% (üle 65 a), risk haigestuda suurneb vanusega, naised=mehed (naised veidi rohkem), riski suurendab madal haridustase ja ajutraumad anamneesis

Eripedagoogika

Kommentaarid (0)