Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti kasutamisega seotud ohud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Merilin Vallimäe
021MT
ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS
1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD
1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4
1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6
1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6
1.1.3 STRESS ...............................................................................................7
1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7
1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7
1.1.6 PEAVALU...........................................................................................8
1.1.7 PRINTERIGA SEOTUD OHUD ........................................................8
  • PSÜÜHILISED HÄIRED...................... .................................................9
    2.2 KAHJUSTUSI PÕHJUSTAVAD ASJAOLUD ......................................9
    2.3 HAIGUSTE JA KAHJUTUSTE ENNETAMINE ...............................10
    2.4 ERGONOOMIKA ................................................................................12
    KOKKUVÕTE .....................................................................................13
    KASUTATUD KIRJANDUS................................................................14
    SISSEJUHATUS
    Arvuti on saamas paljude inimeste lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks
    töövahendiks. Selle kasutamisel on rohkelt võimalusi, erinevaid funktsioone ning teeb paljud tööd lihtsamaks. Arvuti võib olla meie jaoks suur abimees, kuid
    selle kasutamisega kaasnevad ka omad ohud .
    1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD
    1.1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID
    Levinud on arvamus , et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi . Tegelikult on
    kõige enam ohustatud lihased , liigesed , närvid ja neid ümbritsevad
    sidekoelised struktuurid .
    Peamised arvutitööga seonudvad tervisehädad võib jagada kolme rühma :
    tugi-liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg.
    25% kaelapiirkonna probleemid
    20% alaseljavalu
    17% probleemid randmete ja kätega
    14% küünarvarte probleemid
    11% vaevused küünarnukkides
    9% kaebused peas ja silmades
    4% jalaprobleemid

    Arvutite vahetut mõju kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist , milleks on
    • arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid;
    • kujutise kvaliteet kuvari ekraanil ;
    • mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel;
    • vahetu töökeskkonna seisund;
    • psühhosotsiaalsed riskid ehk psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid.

    Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele
    • elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli
    • kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru.

    Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada
    • tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget;
    • aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle;
    • töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust -
    • töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms).
    • Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist.


    1.1.1. TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD
    Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine , kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.
    1.1.2. MÕJU SILMADELE
    Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö režiimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeis ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Seega, ligikaudu 10 minutiline puhkepaus pisikese jalutuskäigu näol arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga töötunni järel aitab meil ühealgselt vältida nii tugi-liikumisparaadi valusid kui ka silmade liigset väsimust.Puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem!

    1.1.3. STRESS

    Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi . Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, peale- suruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu.
    1.1.4. TEHNOSTRESS

    Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia , sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena. Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses , et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha.
    1.1.5. NAHAÄRRITUS

    Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.



    1.1.6. PEAVALU


    Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan , kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta

    1.1.7. PRINTERIGA SEOTUD OHUD


    Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta . Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanu väärsem probleem.





    2.1. PSÜÜHILISED HÄIRED

    1. Meeleolu muutused
    2. Halb enesetunne
    3. Agressiivsus
    4. Närvilisus
    5. Erutatavus
    6. Hirmutunne
    7. Rusutustunne
    8. Otsustusvõimetus
    9. Unehäired ja isutus
    10. Seedeelundite ning südame- veresoonkonna süsteemi häired
    11. Lihasepinge
    12. Suurenenud higistamine jms.
    2.2. KAHJUSTUSI PÕHJUSTAVAD ASJAOLUD
    1. Eelnevad patoloogiad - eelkõige lapsepõlves omandatud rühivead, traumad
    2. Madal füüsiline aktiivsus
    3. Inimese eneseuhkus ja suutmatus näha ennast kõrvalt
    4. Madal ergonoomiaalane teadlikkus, oskus oma töökohta korrigeerida
    5. Lihastöö iseloom - staatiline
    6.Vähene vajadus asendite muutmiseks ja liikumiseks. Sundasendid
    7. Töökeskkonda kuuluvate töövahendite rohkus
    8. Halb töökorraldus, ebapiisav materiaalne baas ja oskamatus valida korralikku mööblit.
    9. Töö uudsus , tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas.
    10. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus
    11. Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause 12. Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees)

    2.3. HAIGUSTE JA KAHJUSTUSTE ENNISTAMINE


    TOOL
    • Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi
    • Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral.
    • Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm
    • Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav.
    • Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta.
      LAUD
    • Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
    • Jalad peavad toetuma kindlalt maha
    • Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud

    õlgade korral on laud liiga kõrge
    • Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi

    KUVAR
    • 15” kuvarile tuleks eelistada 17”
    • Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz
    • Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm
    • Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all
    • Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes
    • Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega
    • Ära tööta kuvariga pimedas ruumis

    KLAVIATUUR
    • Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega
    • Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
    • Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga

    HIIR
    • Hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga optiline hiir
    • Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik
    • Leia oma käele sobiv hiirepadi
    • Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel .


    TÖÖRUUMI TEMPERATUUR,ÕHUNIISKUS, ÕHU LIIKUMISKIIRUS
    • Soovitav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2
    • Liiga soe ja umbne ruum põhjustab lihaspinget ja langetab lihaste võimet taastuda
    • Õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s

    VALGUSTUS
    • Oluline on, et tööruum või -koht oleks ühtlaselt valgustatud
    • Valida valgustid, mis võimalikult vähe ekraanil peegelduksid
    • Kasuta ära loomuliku valguse juurdepääsu nii hästi kui saad ja arvesta seda töökoha paigutusel.

    TÖÖPAUSID JA VABAAEG
    Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see, kuidas me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest. Tahad või ei taha, tekib lihaspinge ka õigesti istudes, kuid eriti just lohaka asendi puhul. Kõige esmasem samm sellest lahti saamiseks on tõusta oma kohalt ja kõndida veidi ringi.
    Tööpauside sagedus sõltub eelkõige töö iseloomust. Kui töö seisneb andmete sisestamises siis oleks vajalik, et teeksid väikse pausi iga 40 minuti tagant.
    Tee painutusi,sirutusi !
    2.4. ERGONOOMIKA

    Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamisega,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tuleneb kreeka keelest :
    ERGON = töö
    NOMOS = seadus
    KOKKUVÕTE
    Arvuti on meile oluliseks töövahendiks kuid sellel on ka palju muid kasutamis
    võimalusi. Kuid selle kasutamine kahjustab meie silmi, ohustab närve ja
    neid ümbritsevaid sidekoelisi struktuure, tekitab pea, tugi – ning liikumisaparaadivalusid. Seepärast tuleks haigusi ja kahjustusi ennetada.
    KASUTATUD KRIJANDUS :
    http://www.ut.ee/tervis/aergo/keskkond.ht m (7.10.2009)
    http://web.zone.ee/vroosioks/arvuti_ehitus.html (7.10.09)
    http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.ht m (8.10.09)
    http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,28 (8.10.09)
    www. staff .ttu.ee/~vsiirak/katlin.doc (10.10.09)
    http://www.htg.tartu.ee/~b6alanca/referaat%20arvuti%20ja%20tervis.doc (10.10.09)
    http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Arvutitookoht/ (10.10.09)
    http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ (11.10.09)
    14
  • Vasakule Paremale
    Arvuti kasutamisega seotud ohud #1 Arvuti kasutamisega seotud ohud #2 Arvuti kasutamisega seotud ohud #3 Arvuti kasutamisega seotud ohud #4 Arvuti kasutamisega seotud ohud #5 Arvuti kasutamisega seotud ohud #6 Arvuti kasutamisega seotud ohud #7 Arvuti kasutamisega seotud ohud #8 Arvuti kasutamisega seotud ohud #9 Arvuti kasutamisega seotud ohud #10 Arvuti kasutamisega seotud ohud #11 Arvuti kasutamisega seotud ohud #12 Arvuti kasutamisega seotud ohud #13 Arvuti kasutamisega seotud ohud #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merrrka123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Arvuti mõju tervisele
    14
    doc

    Arvuti mõju tervisele

    ............................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud............................................................................................. 7 1.2 Mõju silmadele.........................................................................................

    Informaatika
    Arvuti mõju tervisele-Ergonoomia
    11
    doc

    Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia

    ..............................................8 2 1.Sissejuhatus Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja paljude elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi

    Arvutiõpetus
    Arvuti mõju tervisele
    5
    doc

    Arvuti mõju tervisele

    ................................................................4 Sissejuhatus Arvutite laialdane kasutamine loob igale üksikule inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Tänased lapsed on aga esimene põlvkond, mis hakkab arvutit kasutama juba päris pisikesest peale. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi töökohtadel ja loomulikult ka kodudes. Oma töös toome välja ohud, mis meid valitsevad töötamisel arvutiga ning samuti selle, et arvuti pole tervisele nii kahjulik, kui arvatakse. Inimene on ju see, kes mõtleb. Nii peaks ta ka mõtlema, kuidas töötamisel arvutiga oma tervist paremini säästa. Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi- liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest

    Tööohutus ja tervishoid
    Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid
    24
    ppt

    Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid

    Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid. Ergonoomika Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise- ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu- leneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega

    Informaatika
    Arvuti eriala kahjulikud mõjud tervisele
    5
    docx

    Arvuti eriala kahjulikud mõjud tervisele

    dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid puhtad ja hiir liiguks sujuvalt. Vajadusel vaheta hiirt. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta.

    Tööohutus
    Arvuti kahjulikkus
    4
    docx

    Arvuti kahjulikkus

    Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s.o. sobiliku mööbli valiku ning töövahendite Kokkuvõte Tutvusin Arvuti kahjulikkuse valtimise abinõudega! Istunud juba kord arvuti taha ei saa me arugi kui tunnike on möödunud. Kogu tähelepanu on koondunud ekraanile ja samaaegselt toimub vilgas mõttetegevus ning erinevate signaalide vastuvõtt. Kuna liigutused on väga minimaalsed, unustab inimene kõige selle juures oma ülejäänud keha. Selle tulemusel arenebki lihastes staatiline pinge. Et paremini mõista arvutitöö tulemusel tekkivate häirete ja

    Ohuõpetus
    Arvuti ja tervis
    8
    ppt

    Arvuti ja tervis

    Arvuti ja tervis Heleri Vilbas Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda

    Ühiskonnaõpetus
    Arvuti kasutamine tänappäeval
    12
    odt

    Arvuti kasutamine tänappäeval

    .................................................5 2.1.2 lauaarvuti............................................................................................................................5 2.1.3 Sülearvuti...........................................................................................................................5 2.1.4 Suurarvuti...........................................................................................................................5 2.2 Arvuti osad.................................................................................................................................6 2.2.1 Monitor...............................................................................................................................6 2.2.2 Korpus................................................................................................................................6 2.2.3 Kõlarid.................................................

    Informaatika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun