Anton Hansen Tammsaare - "Tõde ja õigus" (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Tõde ja õigus 1. osa

oma põllumaa pärast. Sundis naist tegema pidevalt tööd, aga samas hoolis ta temast väga. Peale Krõõda surma oli ta rohkem hoolivam uue naise Mari suhtes, eks see oli ka pisut süütundest.Aga ajapikku jättis ta ka Mari unarusse.Andrese öeldu Krõõdale ,,Jook toobrisse tee õues valmis ja veeämber pole ju nii raske, et teda üle ju ei jäksa tõsta". Andresele ajas oma asju tõe ja õigusega. Püüdis kogu oma vaevaga ikka tõde tagaajada, aga tihtipeale jäi õigus ikka Oru Pearule .Kõrtsmiku öeldud lause-,,Kanged mehed need vargamäe omad !". Tema isiksuses meeldis mulle, et ta oli väga sihikindel ja aus. Ei meeldinud, et ta ajas oma tõde ja õigust liiga kindlameelselt taga ja jättis oma naised unarusse.Ja pidev kemplemine naabriga oli ka väga lapsik, sellest oleks ju võinud lihtsalt mitte välja teha ning tegeleda oma pere ja tööga. 3.Pearu oli peremehena väga salakaval ja krutskeid täis. Pidas

Kirjandus

10

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

..(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust

Kirjandus

4

docx

„Tõde ja õigus“ Lugemiskontroll

ning väänduma ja lõpuks olid nad minu meelest Pearuga nagu ühe vitsaga löödud. Mõlemad otsisid oma õigust, aga selle saamiseks kasutati kavalust ning krutskeid. Andrese isikus meeldis mulle eelkõige see, et ta oli töökas mees ning ta tahtis Vargamäest teha oma lastele parema koha. Ta ei kartnud tööd ning see suurendas minu meelest tema sümpaatsust. Alguses meeldis mulle ka tõsiasi, et erinevalt Pearust oli ta aus ega hakanud tõde väänama, vaid oli otsekohene ega keerutanud. Tsitaadid: ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese  põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." ,,Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Polnud heinatöö veel lõpul, kui juba kippus pudisema rukis, muudkui viska vikat ja võta sirp."

Kirjandus

5

doc

Vargamäe elanike inimkäsitlus

Kaugõppegümnaasium 11. klass Koostaja: ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Referaat Juhendaja:  2008 Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed

Kirjandus

7

doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest ­ omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes

Eesti keel

8

rtf

Tõde ja õigus

arvanud. Krõõda surm vajutas hingele pitseri, pärastised sündmused vaid süvendasid seda. Lohutust polnud kusagilt leida, sest see, mida ta oli lootnud Marilt, seda ei saanud, sest tolle hinge piinas Jussi surm. Ei jäänud muud üle, kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. Kuna ta ilmas ei leidnud otsitavat õigust, pidi seda andma vähemalt tulevane elu; seal pidi Andrese õigus särama kui päike.Teine põhjus piibli juurde pöördumiseks oli kahtlus: Andres kahtles mõnikord oma õiguses, oma õiguse mõistmises. Kõneles jumalaga, sest kellegi teisega polnud seda teha. Tundis end üksildasena: lapsed alles noored, naine hingeliselt võõras. Piibli luges ta som tühjaks, sest ikka enam ja enam muutus see raamat talle mite hingekosutuseks, vaid omakasulikuks õiguse-raamatuks. Kõdunes, seest ja väljast korraga. Ei tahtnud Liisi

Kirjandus

3

doc

Tõde ja Õigus 1 osa

* esimese osa alguses uleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või

Kirjandus

6

doc

"Tõde ja õigus"

V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud. Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi ­logadi, aga meest see ei heidutanud, ta alustas oma eluaegset võitlust maaga, et tema talu kord õitsele lööks.

Kirjandus

Kommentaarid (0)