Toitlustuse erialaga seotud tervise riskid, referaat (0)

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL
KOKK
Ave Kiiber
TOITLUSTUSE ERIALAGA SEOTUD TERVISE RISKID
Referaat
Juhendaja : Ariaane Truu
Viljandi 2012
Sissejuhatus
Toitlustussektor on üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid Euroopas. See on eriala, kus tuleb väga palju tähelepanu pöörata tervisele. Euroopa liidus töötab hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris umbes 7,8 miljonit inimest. Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude . Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid.
„ Toiduvalmistamine peab toimuma ranges vastavuses tänapäeva nõuetega. Tuleb vältida toidu või joogiga levivaid nakkusi. Ka toiduvalmistajad ise võivad haigestuda.“ (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid – Nakkusoht, lk 283)
Ei tohi unustada, et haiguse sealhulgas kutsehaiguse tekkel on olulisteks näitajateks ka töötajate individuaalsed omadused, milleks on: vanus, sugu, kehaehitus , pärilik soodumus , tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus ja toimetulekuvõime.
„Liiga tugeva tööpinge korral täheldatakse peamiselt kätel, harva ka jalgadel (nt raskeveokite juhtidel)lihasekahjustusi. Lihasevalu ehk müalgia on peamiselt selja ja jäsemete, eriti käte valulikkus. Valu võib põhjustada niihästi lihaste ülekoormamine kui ka sundasend . Istudes tekib töötajatel sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil füüsilist tööd tegevatel inimestel nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihaskiudude kahjustusest, mis võib ilmneda isegi tühise trauma või ülekoormuse tagajärjel, kusjuures inimene ei pane seda tähelegi. Vigastus kutsub esile lihase püsiva kokkutõmbe, mis ongi valu põhjus. Kahjustatud lihas on pingul ja selles võib leida punkti või sõlmekese, millele vajutamisel valu levib piki lihast. Haiget teevad just teatavad liigutused.“ (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid – Kehaline ülekoormus, lk 294)
Miks on aga toitlustöötajad just eriti ohustatud erinevate tervise riskide poolest:

Suur osa nende tööst on füüsiliselt koormav

Tööpäevad on pikad ja stressi rohked

Töö sisaldab seismist ja pikaajaliselt sundasendis olemist

Selles sektoris töötab palju hooajatöötajaid, kes ei jõua tööga kohaneda

Kasutatakse palju noori, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised
Toitlustuse erialal töötavatel inimestel on füüsiline töökoormus suur. Uuringutes on välja selgitatud , et ligi pooled inimesed, kes töötavad toitlustuasutuses on sunnitud töö tõttu olema valulikus ja väsitavas asendis. Kõige sagedam terviserisk toitlustussektoris on luu- ja lihaskonna vaevused .
Mis on luu- ja lihaskonna vaevused?
Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused on peamiselt tööst. Töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad lihaste, liigeste , närvide, sidemete, kõõluste, luude ja kohaliku vereringe häired. Peamiselt on haiguse vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega . Luu- ja lihaskonna vaevused võivad enamasti välja kujuneda eelkõige füüsilise töö tegijatel.
Riskitegurid
Luu- ja lihaskonna vaevuste väljakujunemist võivad soodustada erinevad tegurid. Oluliseimad füüsilised tegurid on seotud tööasendiga, rakendatud jõu suurusega, liigutuste korduvusega ja töötamisega pikka aega ilma pausita. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad tekkida juhul, kui mõni nimetatud riskitegur on kas eraldi või kombinatsioonis mis teistega luu- ja lihaskonnasüsteemi liigselt koormab.
1. Asend on keha – sealhulgas käte ja jalgade – positsioon töötamisel. Halb või ebamugav asend on selline, kus liigesed ei ole harjumuspärases ja tavalises asendis, vaid on viidud äärmisse väljasirutuspunkti. Püsimine pikka aega samas asendis ei ole samuti soovitatav. Näited halbade tööasendite kohta:

käsivarred on tõstetud õlgadest kõrgemale,

randmed on paindes,

selja painutamine või pööramine,

kael on paindes ja/või pead hoitakse pööratuna,

seismine pika aja vältel.
Need asendid on seotud vigastusohtudega ja neid tuleks vältida nii palju kui võimalik.
2. Jõudu rakendatakse töötamisel, nt raske kasti tõstmisel või tööriista käsitsemisel. Mida rohkem töötaja jõudu rakendab, seda suurem on vigastuse oht. Rakendatava jõu suurus sõltub mitmest asjaolust, nt:

käsitsetava eseme kaal, kuju ja haaratavus;

eseme asend töötaja keha suhtes
kätega raskust kehast eemal hoides nõuab rohkem jõudu kui raskust keha vastas hoides.
3. Korduvus näitab, mitu korda tuleb teatavas ajavahemikus ühesugust liigutust teha. Korduvad liigutused on ohtlikud, kui need mõjuvadkoguaeg just samadele liigestele ja lihasrühmadele. Mida rohkem liigutust korratakse, seda suurem on vigastuse oht.
4. Kestus näitab mitu minutit või tundi või päeva aastas töötaja teatavat tööd puhkepausideta teeb. Üldjuhul on nii, et mida kauem töö kestab, seda suurem on vigastuse oht.
Luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavad ka teised tegurid. Need jagunevad järgmiselt:

töökeskkond (füüsiline kliima, töö temperatuur, õhuniiskus. Temperatuur mõjutab lihaseid.)

töötaja isiksuseomadused ja võimed (töökogemus, väljaõpe, füüsilised omadused, eluviis)

psühhosotsiaalsed riskitegurid ja töökorraldus (suur töökoormus ja stress , pikad tööpäevad ja pinged, juhendajate toetuse puudumine)
Need on neli peamist riskitegurit, mis esinevad kas eraldi või koos, võivad määrata, kas töötajal on oht luu- ja lihaskonna vaevuste väljakujunemiseks.
Ohutegurid
Haigust tingituna vaevusi võivad tekitada mitmed tegurid, nii eraldi kui koos:
Füüsilised tegurid:

Jõu rakendamine: tõstmine, tõmbamine, lükkamine

Korduvad liigutamised: trükkimine, maalritöö

Lokaalne surve

Vibratsioon: kogu keha, kui ka ainult kämbla-käsivarre vibratsioon

Madal temperatuur

Ebamugavad ja staatilised asendid: pidev seismine või istumine, käte hoidmine õlgadest kõrgemal
„Tööülesanded peavad vahelduma ja töötajale tuleb anda võimalus puhkepausideks. Raske on töötada, kui kogu keha või mõni lihasgrupp on väsinud: liigutuste koordinatsioon on raskendatud, lihaste töövõime langenud.“ (Sieger, A. Töökeskkonna ohutegurid ja analüüs – Füüsiline ülekoormus, lk 56)
Korralduslikud tegurid:

Keeruline töö

Üksluine töö

Kiire töötempo

Kontrolli puudumine tööülessannete üle

Ajasurve

Kolleegide ja juhtide toetuse puudumine
Individuaalsed tegurid:

Varasemad haigused

Füüsiline võimekus

Vanus

Suitsetamine

Ülekaalulisus
Luu- ja lihaskonna vaevusi esineb aga igal ametikohal ja igas töökeskkonnas, kuid osa töötajaid on siiski teistest rohkem ohustatud. Krooniliste luu- ja lihaskonna vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks - tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus.
Toiduainetega seotud ohutegurid
„Toiduallergeeni on võimalik kindlaks teha allergoloogiliste nahatestide abil (skarifikatsioonitestid oletatavate toiduallergeenidega).
Isikutel, kelle käed pidevalt puutuvad kokku taignaga, võib tekkida nahapõletik ( dermatiit ) või ekseem kätel. Enamasti tekib see sõrmedel, sageli sõrmeotstes, kus esialgu ilmneb punetus , hiljem pakatised.“ (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid – Möldrid, viljahoidlatöötajad, pagarid ja kondiitrid, lk 221). Lisak võib suurt nagapõletikku tekitada ka erinevad kätepesuvahendid. Allergiat võib tekitada ka jahu, selle haiguse iseloomulik tunnus on sügelev lööve ning kuplade ilmnemine nahale. Samuti allergiat tekitavateks toiduaineteks võivad olla puuviljad ja pärmtaignad milles võib esineda pärmseent, sellega kokkupuutumisel võib tekkida nahaseenhaigus. Haigestumist võib soodustada naha pisivigastused kui ka naha kahjustamine puuviljades sisalduvate orgaaniliste hapete toimel, samas ka pidev kokkupuutumine niiskete materjalidega. Eriti tähtis mitte allergiline olla on pagaritel ja kondiitritel, sest sellist eriala ja töötavatel inimestel tuleb kõige enam kokku puutuda erinevate allergiat tekitavate toiduainetega.
Tervisele ohtlike tegurite arv on suur- ainuüksi kemikaale on igapäevases kasutuses kümneid tuhandeid. Missugused ohte näevad oma tervisele aga inimesed ise? Kõige enam nähakse ohtu sisseveetavates toiduainetes , kardetakse nende ülemäärast säiltusainete ja nitraatide sisaldust.
Kuna põllumajandus ja toitlustus on omavahel tihedalt seotud, siis enamus toiduained tulevad saadustena põllumajandusest. Samas on põllumajanduses kasutatavate saaduste tarbimine ka riskantne, kuna seal kasutatakse erinevat keemiat ja kasvuhormoone ning need võivad mõjutada inimese tervist. Levida võivad igasugused bakterid ja mürgitused, haigused ( salmonelloos ).
„Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt.  
Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku.“ (Terviseportaal- http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=796&idr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a ).
Kokkuvõtteks
Iga tööandja kohustus on tagada oma töötajatele ohutu ja tervislik töökoht. See on igati otstarbekas- kui vigastuse kaotuse tõttu kaotada väärtuslik töötaja, on see ärile halb ning samas on ka asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine väga kulukas .
Mis on sagedasemad õnnetuse põhjustajad ning kuidas saab ennetada tööõnnetusi toitlustussektoris:

Libastumised, komistamised ja kukkumised. Kõige sagedam tööõnnetus toitlustussektoris, õnnetuse põhjuseks on sageli vee, õlide või toidujäätmetega libedaks muutunud pinnad. (Ennetamiseks, kasuta alati asjakohaseid jalanõusid; tee liikumisalal nõuetekohaseid hooldustöid)

Lõikevahendid ja noad . Enamasti saadakse neid kas puhastamisel või nendega töötamisel. ( Ennetamiseks, tuleks kindlasti valida töö jaoks sobiv nuga , noad peavad olema teravad ja kindlas noahoidikus, pesta neid ükshaaval)

Põletused. (Tuleb hoiatada kliente ja kaastöötajaid kuuma taldriku eest, kasutada tuleb kuumade taldrikute või vedelike transportimisel käru, alati tuleb kontrollida, et poti või panni käepidemed ei ulatuks pliidiservalt üle)

Nihestused, vigastused raskuste tõstmise või teisaldamisega. „Tööamdja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks.“ (Kruuser, A. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise juhend – Raskuste käsitsi teisaldamine, lk 141)
Lõpetuseks kirjutan mõned nõuanded töötajatele, mistõttu saaks vältida erinevaid tervisega seonduvaid riske: tehke korduvliigutustega või füüsilist jõudu nõudva töö puhul puhkepause, tuleks piisavalt ringi liikuda ja tihti muuta tööasendit, lisaks jälgida hoiatusmärke nagu näiteks väsimus ja valulikkus.
Kasutataud kirjandus

Loogna, N. 2008. Elukutsed ja terviseriskid. Tallinn

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur . - http://osha.europa.eu/et/sector/horeca

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur - http://osha.europa.eu

Kruuser, A. 2001. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise juhend. Tallinn.

Sieger, A. 2006. Töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs. Tallinn.

Terviseportaal- http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=796&idr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a