Silmad - referaat (0)

1. SISSEJUHATUS
Mina valisin bioloogia referaadi teemaks silmad, kuna arvan, et iga inimene peaks teadma neist rohkem. Tänapäeval on palju mõjutegureid silmadele, eelkõige halvemaid. Arvan, et keegi ei taha kehva silmanägemist ning seetõttu peaksid kõik teadma, kuidas mõjutavad igapäevaelu tegurid silmi. Teiseks põhjuseks, miks valisin selle teema, on see, et olen lapsepõlves kannatanud silmalihaste lõtvuse all ehk kõõrdsilmsus, mis omakorda tähendas, et kandsin prille ja käisin koguni kaks korda silmaoperatsioonil. Silmad on tähtsad inimese nägemiselundid, millest tuleb teada rohkem.
2. HALVA NÄGEMISE PÕHJUSED
Kuna enamus nägemishäiretest ei ole pärilikud, võivad olla veel teisi peamisi põhjuseid. On räägitud nägemisarengu häiretest, mis enamjaolt avalduvad häiritud silmade liigutamises, konvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et enamikul inimestest on üks silm on nägemisel domineeriv. Teada on veel teisigi tegureid.

• Vananemisprotsess – see haarab silmaläätse ning silmaliigutajad lihased. Tulemuseks on halvenenud akommodatsioon ja toitainete voog. Kõige sagedasemad vananemisega seotud nägemishäired on presbüoopia, glaukoom ja makuli degenereerumine.
  
• Iatrogeensed probleemid – üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg.
  

Stress ja asend – stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks . Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend võib põhjustada silma väliste lihaste tasakaalu rikkumise ning viia näiteks astigmatismi tekkele.
3. SILMAD JA TELEVIISOR
Televiisori vaatamine ei põhjusta tervete silmade orgaanilist kahjustust. Sellele vaatamata ei ole televiisori pikaaegne vaatamine hea lastele, vanematele inimestele ja isikutele, kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Kestev televiisori ees istumine tekitab füüsilist väsimust, mida sageli soodustab umbne suitsune ruum, teiseks väsivad silmad kujutise vilkumisest, kolmandaks ei lange televiisori valguse spekter ühte päevavalguse spektriga. Televiisori vaatamisel sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus. Oluline on vaadata televiisorit õiges kauguses, mida suurem on ekraan , seda suurem peab olema kaugus silmadest, mitte vähem kui 1,5....2 m. Soovitatav on, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga , et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades.

4. ARVUTI MÕJU SILMADELE

Arvuti iseenesest ei ole kahjulik. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad hägusad ja kuna silm tagajärjetult püüab seda hägusust kõrvaldada, siis ta ka väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Silmahaiguste seisukohalt on erinevus arvutitöö ja muu kontoritöö vahel. Uurimused näitavad, et arvutitöö tegijatel on silmakaebusi umbes 2 korda rohkem. Kaebused on kõigepealt muidugi silmade väsimine, aga ka kuivuse või võõrkeha tunne silmas, samuti peavalu. On täheldatud, et just värvilise ekraaniga töötamisel võib tekkida iiveldustunne ja pearinglus. Võib esineda pisarate jooks . Mõned autorid väidavad, et 95 protsendil arvutiga töötavatest inimestest on mõni neist kaebustest. Peavalu tekitavad loomulikult ka paljud muud tegurid, näiteks vaimne ülepinge. Kuna aga silmade väsimine kujutab endast tegelikult silmalihaste ülepinget, siis tekitab peavalu ka see. Sageli inimene ei saagi aru, mis tal valutab, silmad või pea. Arvutiga töötamise tagajärjel võivad areneda probleemid.
Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit . Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha arvutiga. Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt raskem arvuti taga töötada, kuna nende silmad on suurema pinge all. Peale tavaliste prillide kasutatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks. Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri . Selline tegevus koormab silma eriti just palju siis, kui nägemine on prillidega korrigeerimata või on prillid nii ammu välja kirjutatud, et ei vasta enam silma vajadustele. On olemas spetsiaalsed prillid arvutiga töötamiseks, mida võib saada mõnest prillipoest. Nad on üsna kallid, aga pidevalt arvutiga töötav inimene võiks nad endale ikkagi muretseda. Arst kirjutab need eritehnoloogiaga valmistatud prillid välja nagu tavalised, aga lisab sõna "arvutiprillid". Palju oleneb sellest, kus on kuvar - kas silmade kõrgusel või allpool. Viimane variant on parem, sest allapoole on mugavam vaadata. Distants silmade ja ekraani vahel peaks olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks, kui ekraan asuks silmadest kaugemal; kujutis peab siis muidugi vastavalt suurem olema. Mida lähemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine silma koormab. Soovitatakse, et tähed arvutiekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Ka hämaras töötamine sunnib silma asjatult pingutama. Pidevat tööd arvutiekraani taga ei tohiks olla üle kolme tunni päevas. Võimaluse korral tuleks sageli teha lühikesi pause ja lõdvestavaid harjutusi. Tõepoolest, on töökohti, kus ei saa kuigi sageli pause teha. Siis tuleb lihtsalt nii palju aega leida, et tõsta korraks pilk ja vaadata kaugusse, lasta silmi paar sekunditki lõõgastuda. Kui seda teha regulaarselt , siis ei tohiks midagi hullu juhtuda. Sellise töö tegijatel on kindlasti vaja end aeg-ajalt arstile näidata. Paljud firmad on juba mõistnud oma töötajate tervise hoolitsemise vajalikkust ning saadavad töötajaid kaks korda aastas arsti juurde tervist kontrollima.
5. SILMAHAIGUSED
* Katarakt e. hallkae (lad. cataracta)
tähendab silmaläätse hägustumist. Silmaläätse hägunemist vőivad pőhjustada mitmed faktorid nagu trauma , üldhaigused (näiteks diabeet) ja teised silmahaigused. Katarakt vőib olla ka kaasasündinud. Kőige sagedamini on aga katarakti teke seotud east tingitud ainevahetuse häiretega, mille olemus pole veel lőplikult selge. Sellest tulenevalt ei tunta tänapäeval ka ühtegi ravimit, mille katarakti ärahoidev vői raviv toime oleks tőestatud. Ainus tőhus ravi siiani on katarakti operatsioon. Katarakt on kőige levinum silmahaigus ja katarakti operatsioon vastavalt ka kőige sagedasem operatsioon silmakirurgias.
Silmaläätse hägunemine on järkjärguline protsess, mis ei pruugi algstaadiumis nägemist oluliselt häirida. Kas ja millal operatsiooni teostada on tänapäeval valdavalt patsiendi elukvaliteedi küsimus. Seega peab patsient ise otsustama, kui palju hallkae tema elulisi funktsioone häirib ja saades arstilt seletust operatsiooni perspektiivist ja riskidest ka ise operatsiooni kasuks vői vastu oma otsuse tegema.
* Müoopia e. lühinägelikkus
Sel puhul on sarvkest ja silmalääts liiga kumer ja koondab seetõttu valguskiiri liiga tugevalt või on silmamuna liiga pikk ja valguskiired koonduvad võrkkesta ees, mistõttu võrkkestale satub haijutatud valguskiirte kimp ning kujutis vaadeldavatest esemest on ebaselge . Lühinägevus algab tavaliselt arenema koolieas kui koormus silmadele järsult suureneb. Peamine osa lühinägevuse kujunemisel on tingitud pidevast lähedale vaatamisest, mille tagajärjel läätse kumerus suureneb ja see ei lamene ka puhkemomentidel. Ravi ja profülaktikat tuleb alustada juba lühinägevuse esimestest avaldumismomentidest. Olulisel kohal lühinägevuse profülaktikas on õige silmade töö ja puhkuse vahekord , hea valgustus töökohal, õige kehaasend lugemisel ja kirjutamisel . Väga oluline on organismi karastamine, rohke väljasviibimine, sport . Lühinägevuse korrigeerimiseks määratakse nõgusad, konkaavsed ehk miinusprillid, mis hajutavad liiga tugevalt koonduvaid valguskiiri, nii et need koonduksid silmalt pingutust nõudmata õigele kohale silma võrkkestal.
* Hüperoopia e. kaugnägelikkus (lad. k. Hyperopia)
Võrkkestale satub vaadeldava eseme hajutatud, ebaselge kujutis, olenemata sellest, kui kaugel see ese silmast asub. Kaugenägev silm ei näe seepärast hästi ei lähedale ega kaugele. Nägemisteravuse parandamiseks peavad kaugenägevad silmad kandma kumeraid , konveksseid e. plussprille, mis aitavad lamedal silmaläätsel valguskiiri koondada, nii et kujutis fokusseerub võrkkestale. Silmade koormust saab taastada aktiivse liikumise, spordiga.
* Glaukoom ehk rahvakeeles „roheline kae“
Krooniline silmahaigus. Väljendub närvikiudude ja ganglionide hävimises ning kõrgenenud silma siserõhk kahjustab silmanärvi. Glaukoomi põevad tavaliselt 0,43% 40…75 aasta vanustest isikutest.
6. LOODUSLIKUD VIISID SILMADE HOOLDAMISEKS
Tervislik ja looduspuhas toit on hea ka silmadele. Vanarahvas teadis, et nägemisele on kasulikud porgand, mustikas , jõhvikas, mugulsibul, mesi ja karulauk . Peaaegu sama vajalik nagu näo ja hammaste pesemine enne magamaminekut, on ka igaõhtune silmamähiste tegemine. Ripsmetušš tuleb ilmtingimata enne magamaheitmist eemaldada, mitte seebi ja veega, vaid silmi ja silmaümbrust säästva kreemi või taimeõliga. Järgneb silmamähis: kasta vatipadjake või mitu korda kokku volditud marlitükk kurnatud taimeleotisesse ( kummel , petersell , kortsleht, rukkililleõied) ning aseta viieks minutiks suletud laugudele. Pilguta aeg-ajalt mähise all silmi, et osa vedelikust ka nendeni pääseks. Vett jooksvatele silmadele teevad head mähised koirohust, väsimuse ja põletike korral on abi teelehest. Nägemise parandamiseks võiks juua igal õhtul enne magamaminekut meevett: supilusikatäis mett klaasitäie sooja vee kohta. Sama eesmärki täidab klaasitäis veiste südamerohu teed. Limaskestapõletiku või trauma korral saab leevendust, kui määrida haiget silma astelpajuõliga ja iga päev võtta 0,2 grammi ehk riisiterasuuruse tükikene mägipalsamit ehk mumiot. Hoia mumiot suus, peale joo vett või piima. Lisaks tuleks iga päev juua vaheldumisi kord porgandi-, kord mustikamahla. Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Turseid vähendavad ka toore riivitud kartuli mähised silmaalustele. Paistetuse vältimiseks tuleb loobuda hilisõhtustest söögikordadest, turseid põhjustavad ka liiga vürtsised toidud, alkohol ja sigaretid . Silmad teeb terveks ja selgeks nendega võimlemine.

• Pigista silmad paar korda järjest kõvasti kinni ja aja seejärel pärani.
  
• Vaata paar korda vaheldumisi teraselt midagi hästi lähedal, seejärel võimalikult kaugel.
  
• Tee paar korda järjest silmaringe: hoia pea otse ja jälgi ümbrust ainult silmamune liigutades - paremale, vasakule, üles, alla.
  

7. KOKKUVÕTE
Silmad peavad inimest teenima terve elu ning neid ei saa asendada mingi raha eest. Kui lasta iga paari aasta järel uued ja tugevamad prillid kirjutada, siis pole tehtud oma silmade heaks kõike seda, mida oleks võinud. Silmad on hindamatu väärtus ning kõik peaksid kujundama endale harjumuse neid iga päev treenida. Silmade eest on kerge hoolitseda, kui tead, kuidas. Materjali läbitöötamisel sain ka ise palju uut kasulikku informatsiooni silmade kohta.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.tervispluss.ee

http://www.sekretar.ee

„Tervise teejuht” II köide

„Paranda oma nägemist prillide või kontaktläätsede abita ”
10