Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Uurimustöö: Viljandi folgi areng läbi aegade

"Tuulelõõtsutajad," "Untsakad," "Vara," "Vägilased," "Väike hellero," "Virre" ja "Zorbas." Publiku südametesse välimaistest esinejatest läks "Rettelo" Soomest. 2005 XIII Viljandi folk toimus 28.07-31.07. Kokku esines sel aastal ligi 400 ansamblit ja solisti, neljandik neist Eestist. Toimus üle saja kontserdi viiel erineval vabaõhulaval ja kolmes hoones Viljandi linnas. Rohelise lava kontserdid olid terve folgi vältel tasuta ning traditsioonilised õpitoad, näitused ja muinasjutu toad olid sellelgi aastal väga populaarsed. Kontserdid toimusid lisaks veel Valga maakonnas. XIII Viljandi folgi tähtsaimad esinejad Eestist olid: "Eesti etno," "Zetod," "Oort," "Virre," "Triskele," "Zorbas," "Kukerpillid," "Vägilased," "Virre," "Untsakad" ja "Zetod." Välismaistest esinejates võiti publiku tähelepanu enam "Osimira" Valgevenest. 9  2006

Uurimustöö

4

docx

Tartu kultuuriüritused

Tartu Kutsehariduskeskus Turisminduse osakond Janne Puks Tartu kultuuriüritused Referaat Tartu, 2008 Tartu on Eestis suuruselt teine linn ning Lõuna-Eesti suurim keskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus ­ Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartus on väga palju erinevaid kultuuriüritusi, mida koordineerib Tartu kultuuriosakond. Tartu on ainulaadsete festivalide, laulupidude ja muuseumide linn. Siin korraldatakse

Kultuurilugu

16

docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke’i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima. 4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis. Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt „Joonas”) ja kantaadid (nt „Johannes Damaskusest”). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism

Muusika

25

doc

Eesti heliloojad

abina ning on sellest alates esinenud orkestri külaliskontsertmeistrina. 2006. aastal tegutses ta aga kontsertmeistrina Inglismaal orkestris Sothbank Sinfonia ning töötab praegu sel ametikohal orkestrites Charities Philharmonia (alates 2006) ning Brandenburg Sinfonia (alates 2007). Lisaks kuulub Kerem kammerorkestrisse Camerata Nordica (Rootsi) ja orkestrisse London Musical Arts. Aastatel 1995­2002 oli ta Kerem Kvarteti esimene viiul Eestis ja 2002­2007 Inglismaal, osalenud ka Tobiase Keelpillikvarteti töös. Solistina on Kerem esinenud mitmete orkestrite ees, sh Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Brandenburg Sinfonia ja Southbank Sinfonia. Tema repertuaari kuulub arvuka kammermuusika kõrval ka Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Pjotr Tsaikovski, Felix Mendelssohn Bartholdy, Max Bruchi, Camille Saint-Saënsi,

Muusika

62

pdf

EESTI VABARIIK

...........................................22 9.8. Nõukogude okupatsioon ......................................................................................................23 9.9. Iseseisvuse taastamine .........................................................................................................24 9.10. Tänapäev ..........................................................................................................................24 10. KULTUUR ..............................................................................................................................25 10.1. Kirjandus ..........................................................................................................................25 2 11. TEISED EESTIST.....................................

Andme-ja tekstitöötlus

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Maisist pidi saama imerohi, mis tõestaks Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid. Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest. 1960. aastal oli eesmärk müüa riigile 100000 tonni liha. Seepärast oli vaja kahekordistada hektarite arvu, kuhu külvata maisi. Nimetatud kultuur aga vajab pidevat hoolt ja parimat põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hrustsov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek. Et maisisaak oli kehv, siis süüdistati selles põllumajandustöötajaid, et need olevat kehva tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui

Eesti keel

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Nõukogude okupatsioon ­ 1940-1941 Saksa okupatsioon ­ 1941-1944 II ms 1. September 1939 ­ 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon ­ 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism, vabatahtlik ületunnitöö. 1940ndad Eestis Nn järel-eesti-aeg (Madis Kõivu termin) ­ aeg, mil ühiskonnas eksisteeris veel palju sellist, mis pärines sõjaeelsest ajast (ca 1945-1948) 1949. a küüditamine Sundkollektiviseerimine Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis (Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala. Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd.

Eesti teatri ajalugu

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele 8 mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide ­ Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare ­ omast oluliselt kahel põhjusel

Turundus

Kommentaarid (0)