Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis (0)

SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledži 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm , Kati Kalden ja Janika Laas
Käesolevas referaadis kirjutatakse traditsioonilistest kultuuriga seonduvatest üritustest Eestis. Mõistmaks traditsioonilise kultuuriga seonduva sündmuse sisu on vaja kõigepealt mõista, mis on traditsioon, mis on kultuur ja mis on üritus. Esialgu seletataksegi lahti nende kolme mõiste sisu. Järgnevalt selgitatakse traditsiooniliste kultuuriga seonduvate sündmuste olemust ja eripära, tuuakse näiteid konkreetsetest sündmustest Eestis ja ka kultuurisündmuste eripäraga seonduvaid näiteid mujalt maailmast.
Turismi entsüklopeedia andmetel on kultuurilised traditsioonid need harjumused ja tegevused, mis ei ole mitte ainult pikaajalised, aga ka defineerivad mingit kindlat kultuuri. Veel üldisemalt tänapäevases kasutuses kannab traditsioon edasi võimu mõttelisi seoseid ja annab õigusjärgsuse sellele, mida antakse edasi põlvest põlve. Traditsiooni idee on seega võimas ja hästi kasutatav turismimajanduses. Kui näiteks külastad Hispaanias härjavõitlust, siis saad veidike aimu hispaania kultuurist ja seega ka hispaanlaste olemusest. Ühel rahvusel on palju erinevaid traditsioone – mõned on kindlalt paigas ja mõned võivad olla ka vastuolulised. (Jafari 2000: 592)
Lihtsamalt öeldes tähendab siis traditsiooniline seda, et „siin tehakse nii” ja „siin saadakse asjadest just nii aru”. Välismaalane ei pruugi isegi traditsioonilist tegevust tehes tegelikult päriselt aru saada, mida see tähendab. Siiski on välismaalasele põnev näha, et mujal tehakse midagi teisiti ja ka ise korra midagi teisiti teha. Ka kohalik ei pruugi mõne tegevuse tähendust teadvustada, kuid tunnetab siiski selle soojust ja see tegevus tundub õige, kuna nii ju tehakse.
Kultuur on mehhanism , mille kaudu indiviidid, kogukonnad ja rahvad end identifitseerivad. Sotsioloogia ja antropoloogia tähenduses võiks kultuur viidata intellektuaalse, esteeetilise ja spirituaalse arengu protsessile. Need on vaid mõned võimalused kultuuri lahti mõtestamiseks, kuid ühene definitsioon sõnale siiski puudub. Kultuuri on keeruline defineerida ja lahti mõtestada, selle asemel peaksime keskenduma hoopis selle kasutusele. Kultuuri kasutatakse tihti protsessi või tootena, turismimajanduses pigem toode. Eristatakse süvakultuuri, nagu näiteks kunstid , ja tänapäevast kultuuri, näiteks jalgpall ja televiisori vaatamine. (Yeoman... 2004: 5)
Sündmus on ajutine juhtum, mis võib olla nii planeeritud kui ka planeerimata.See on kindla pikkusega, mis tähendab, et sellel on ühisjooni projektiga ja paljus sündmus ongi projekt, millel on eesmärk, ajalised ja tihti ka rahalised piirid, korraldaja. Sündmus on unikaalne nii oma pikkuse, tausta, juhtimise kui ka inimeste poolest, mis on tingitud nii eesmärgist, teemast, pidamiskohast, osalejate isiksuse omadustest või ametist. Kultuurisündmusteks on festivalid, karnevalid, religioossed sündmused, paraadid, laadad ja pärandimälestused.
Mingi piirkonna kultuuriüritused on kandvad vaid siis, kui need kannavad endas kohaliku kultuuri eripära. Näiteks saagikorjamise lõpu aegsed toidurikkust ülistavad karnevalid on USAs väga populaarsed , aga Austraalias mitte eriti tähendusrikkad. Samas on Austraalias au sees festivalid, mille ajal tähistatakse peoga austraallaste traditsioone. Väga tähtsal kohal on Austraalias kunstifestivalid. ( Robertson , Frew 2008: 58-59) Sydneys, Perthis ja Melbourne`is toimuvad iga-aastased kunstifestivalid, mis kestavad nädalaid (Van der Wagen 2005: 9).
Millised kultuuriüritused võiks olla eestlastele kõige tähendusrikkamad? Kui otsida eestlaste kultuurist traditsioonilisi sündmusi, siis ehedaim näide on ehk 23nda juuni õhtuti peetav Jaanipäev. Mis sõnumit Jaanipäev endas kannab ja milleks seda nii järjepidevalt korraldatakse? Sellele küsimusele peaks pikemalt mõtlema, aga kindlasti defineerivad Jaanipäeva traditsioonilised tegevused eestlaste sügavat olemust ja võõral maal elavad eestlased tunnevad sellest rohkem puudust kui Laulu- ja tantsupeost, mis on Eestimaa au ja uhkus.
Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kuhu on esinemiseks kokku tulnud laulukoorid ja orkestrid üles kogu Eesti. Traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel ja nüüd on sellest välja kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (Laulupidu 2011)
Tantsupidu on üleriigiline rahvatantsupidu . Tänapäeval ühtivad tantsupidude toimumisajad laulupidude omaga , need on toimunud Tallinnas ning neid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esimeseks tantsupeoks peetakse 1934. aastal Eesti mängude raames toimunud suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Nõukogude ajal toimunud kolmas ja neljas tantsupidu kandsid rahvakunstiõhtute nimetust . Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. (Üldtantsupidu 2011)
Väiksemaid öölaulupidusid toimub nii Tartus kui ka Tallinnas igal aastal. 2009 aastal toimus Tallinna Lauluväljakul öölaulupidu „Märkamisaeg”, kus osales ligikaudu 70 000 inimest (Seaver 2008). Ürituse ajal oli lauluväljak nii paksult rahvast täis, et raske oli liikuda ja vaatekohta leida. Selle ürituse täielik õnnestumine näitas, et rahvuslik teema sobib ürituste sisuks Eestimaal suurepäraselt ja rahvuslikke öölaulupidusid võiks Eestis regulaarselt korraldada.
Meelelahutusüritused on väga atraktiivsed ja meelitavad ligi suuri rahvamasse. Suured rahvamassid annavad eeldused suure kasumi teenimiseks. Ka veini ja toidufestivalid on maailmas populaarsed. Paljudes veinipiirkondadel toimuvad traditsioonilised veinifestivalid ja tihtipeale ühendatakse need muusikaüritustega. Näiteks mängitakse viinamarjaistanduses džässmuusikat või ooperit. (Van der Wagen 2005: 9)
Festivalid on Eestlaste seas populaarsed. Erinevatel teemadel festivale toimub Eestis peamiselt soojemal ajal. Pärnu Suupillifestival toimub Pärnus juulis 2011 juba kümnendat korda. Festival on populaarne ja külastajaterohke ( enam kui 2500 vaatajat- kuulajat 2010 aastal ). Festivalist on osa võtnud suupillimängijad põhja- ja baltimaadest, samuti Saksamaalt, Austriast, Hollandist, Inglismaalt, Itaaliast , USA-st ja Prantsusmaalt. Festivali raames toimub kõigi kategooriate suupillimängu konkurss , millest saab osa võtta iga osaleja. Festivaliprogrammis on Gala - ja vabaõhukontserdid ning workshopid. Eraldi toimub rahvamuusikakontsert publiku auhindadele.
Festivalid ja muud kultuurilised üritused pakuvad ehtsust ja unikaalsust, eriti need, mis põhinevad põlistel väärtustel. Festivalid mängivad toimumise linnas ja regioonis tähtsat rolli. Need on huviväärsused, mainekujundajad ja mõjuvad arengule positiivselt. Festivalid pikendavad turismihooaega pakkudes põhjust sihtkohta külastada, aga rituaalid tseremooniad ka rahuldavad mingit inimeste vajadust konkreetsel ajahetkel. (Yeoman... 2004: 32-33)
Kultuurisündmuste rohkuse funktsiooniks võib olla ka üldine mainekujundus. Näiteks Glasgow Inglismaal on olnud tuntud rohke alkoholi pruukimisega ning sellest tulenevalt võtnud omaks kultuuri idee kui peamise vahendi muutmaks linna mainet. Alates 1990 aastast, kui Glasgow oli Euroopa kultuuripealinn, on püütud linna muuta tuntuks Ühendkuningriigi kosmopoliitseima ja kultuurseima linnana. (Robertson, Frew 2008: 44-45)
Kultuuriürituse ülesanne peaks olema kultuuri edasi kandmine, kuid iga kultuuriürituse nime kandev üritus ei pruugi seda eesmärki võrdelt kanda ja mõni üritus võib minna tavaliseks massitooteks. Ka Glasgow Talvefestivali puhul tekkis küsimus – kas üritus teenib oma eesmärgina külastajatelt raha kätte saamist või kultuurilist mitmekesisust ja kaasaaitamist linna maine muutmisele? Linnavalitsus sai aru, et ürituse majanduslik ja kultuuriline kasu ei ole võrses tasakaalus. Festivali eesmärgiks peetakse nüüd linnavalitsuses pigem majanduslikku kasu. (Robertson, Frew 2008: 44-45, 54)
Eestis toimub erisuguseid kultuuriüritusi, aga eestlased on laulurahvas ja seda on näha ka arvukates muusikaüritustes. Suvisel ajal toimuvad kõikjal Eestis vabaõhukontsertid ja –etendused, aga toimub ka teistsuguseid üritusi. 2010 aasta septembri lõpus korraldati Tartus juba neljandat korda Teadusfestivali, mille eesmärgiks on teaduse populariseerimine.
Kindla koha on leidnud eestlaste kultuurisündmuste seas igaaastane Viljandi Pärimusmuusikafestival, mis paneb mõneks päevaks terve väikelinna elama. Iga-aastane Viljandi Folkloorifestival toob linna tuhandeid külastajaid ja on üks aasta tähtsündmustest. Viljandi pärimusmuusika festival on rahvasuus tuntud kui Viljandi folk. Öeldakse ka lihtsalt Folk, kuna üritus ja selle toimumispaik on lihtsalt nii kaua juba toimunud, et sõna „Folk” defineeribki juba Viljandi pärismusmuusika festivali. Tegemist on suure rahvamuusikaüritusega, mis toimub Viljandi linnas juuli lõpus. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. (Viljandi pärimusmuusika festival 2011)
Esimene Viljandi pärimusmuusikafestival kestis ühe päeva, teine festival kolm päeva, aga 1995. aastast alates on festival olnud neljapäevane ning sama kaua kestab see tänapäevani. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival pühendati Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. (Viljandi pärimusmuusika festival 2011) Erinevaid folklooriteemalisi festivale toimub igal aastal erinevates Eesti kohtades mitmeid ja need on väga populaarsed.
Eestlasi nähakse üldiselt kui külmi, aga töökaid karmi kliima inimesi. Viljandi folkloorifestivalil saab näha hoopis teist külge eestlastest – tänavad on täis värvilisi huvitavalt riietatud vabasid hipisid, kes põristavad murul ringis istudes trumme ja laulavad. Ehk on see vaba hipi stiil sügaval sisimas vankumatu osake igast külmast ja tõsisest eestlasest, oodates vaid sobivat kohta avaldumiseks.
Sarnaselt Viljandi Folkloorifestivalile täitusid ka Tartu tänavad värvilisse riietatud hipi tüüpi inimestega, kui toimus Freedom Parade - uuema pop-kultuuri ja tantsumuusika austajatele mõeldud tasuta üritus. Terve päeva jooksul oli võimalik Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel nautida populaarseid klubihümne, ning ringiliikuvaid helindatud veoautosid. Muusikaautodel miksisid erinevat stiili klubimuusikat paljud Eesti selle ala parimad DJ-d, samuti ka külalisesinejad mitmetest välisriikidest. Freedom Parade oli paraad -karneval, mis sümboliseeris Eesti noort riiki ja noorte inimeste vabaduseideaale. ( Street Rave 2001)
Augustikuist noortepidu Street Rave on Tartus peetud alates 1997. aastast, Freedom Parade'iks nimetati tänavareiv 2001. aastal. Ürituse hiilgeajal 2003-2004 aastatel tuli kokku hinnanguliselt ligi 60 000 noort. 2008 aastal oli pidu üle kolme aasta taas tänaval ning osalejaid oli üle 10 000. 2009 aastal otsustati seoses majanduskriisiaegse rahapuudusega üritust mitte korraldada. Tartu abilinnapea Jüri Sasile tuli otsus küll üllatusena, aga ta ütles selle peale nii: „Kahju, et seda üritust ei tule, aga ma ei ütleks, et selle tõttu Tartu kultuuripilt väga oluliselt kannatab”. (Freedom Parade 2009)
Kas abilinnapea Sasil oli õigus, et Tartu kultuuripilt ei kannata? Omalaadne tänavatantsupidu oli 21 sajandi alguse Eestis üks noorte inimeste vaieldamatu lemmiküritus, mis pani Tartu linnatänavad elama meelitades inimesi kohale kõikjalt Eestist ja ka mujalt maailmast. Alates Street rave`i osaliselt tänavatelt siseruumidesse kolimisest 2005 aastal kaotas see sündmus paljude austajate seas oma võlu. Paraad oli siiski Eesti mõistes suhteliselt ainulaadne. Autori arvates võiks ürituse traditsiooni siiski jätkata ja turundada üritust, mis sümboliseerib noorte inimeste vabaduseideaale. See üritus toetaks ka Tartu kui tudengilinna mainet.
Kokkuvõte
Viidatud allikad
Robertson, M. Frew, E. 2008, Events and festivals : current trends and issues , New York : Routledge
Van der Wagen, L. 2005, Event management for tourism , cultural, business and sporting events, Upper Saddle River (N.J.): Pearson/Prentice Hall
Yeoman, I. Robertson, M. Ali- Knight , J. Drummond, S. McMahon-Beattie, U. 2004, Festival and events management: an international arts and culture perspective, Amsterdam : Elsevier
Jafari, J. 2000, Encyclopedia of tourism, London; New York: Routledge
Seaver, U. Öölaulupeol osales 70 000 inimest. [ http://www.postimees.ee/?id=27953 ] 10.04.2011
Freedom Parade 2009 jääb ära! 6.08.2009 [ http://www.party.ee/uudised/fest/220-freedom-parade-2009-jaab-ara ] 10.04.2011
Viljandi pärimusmuusika festival. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_p%C3%A4rimusmuusika_festival ] 4.04.2011
Pärnu Suupillifestival. [ http://www.piccolo.ee/est_main.ht m] 4.04.2011