Eluolu & usk Vana-Kreekas & Vana-Roomas (2)

Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
Kool ja Haridus :
Kreekas :
Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna.
Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima .
Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides.
Roomas oli kolm koolide astet:
1) algkool
2) grammatiku kool
3) retoorika kool
Algkool – mindi 7.aastaselt , poisid ja tüdrukud olid koos. Peaaegu igaüks võis hakata õpetajaks , nende palk oli väga väike , ametlikku luba ei läinud vaja selle jaoks ,et olla algklassideõpetaja.
Selle raha eest , mis õpetaja palgaks sai , pidi ka rentima ruumi ,kus õpetama hakkas . Algkool kestis 5 aastat !
Grammatiku kool- Et saada vägevaks poliitikuks , pidid poisid käima 3-mes kooliastmes. Selles koolis tegeleti raamatutega ! Õpetajateks olid grammatikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt nad olid kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Seal koolis õpiti kirjutama ja kõnelema loeti klassikalist kirjandust , kirjutati kirjandeid. Seal koolis õpiti 1või2 aastat , lahkuti sealt koolist 13-14.aastasena.
Retoorika kool- RETOORIKA EHK KÕNEKUNST – tõid kreeklased ja nemad ka seda õpetama hakkasid. Igaüks sinna ei pääsenud , sest pidi kõnelema Kreeka keelt.
Selline kool oli väga kallis !
See oli mõnes mõttes , erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate.
See sarnases natuke grammatiku kooliga , aga see kool oli raskemal tasemel.
Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel , korraldati ka väitlusi ja arutlusi.
Koostati endale tekst , õpiti pähe ja esitati avalikult , klassile ja vanematele.
See kool lõpetati 15-16 aastaselt.
RÕIVASTUS:
Rooma rõivastus ja moeajalugu on muutunud aegamööda. Meeste, naisteja sõjameeste riietus. Millised need riided välja nägid ja nende nimetused.

1. Rooma rõivastust

Tänu alles jäänud kujude, skulptorid on taastatud roomlaste riietuse stiil 800 e.Kr.- 476 p.Kr. Vana-Rooma rõivastus 800 e.Kr.-476 p. Kr. ( hiilgeaeg 300-476 p. Kr.)

1.1 Meeste riietus

Tuunika oli meessoost roomlaste rõivaese. Tuunika oli kokkuõmmeldud kahest riidetükkist. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all.
Tooga oli Vana- Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks.
Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T-kujuline tuunika.

1.2 Naiste riietus

Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem , kui meeste tuunika.
Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise.
Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika.
Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid. Soengul olid kaunistuseks juuksenõel, võrgud, pärlid, paelad , kammid ja diedeemid. Juukseid värviti ja pleegitati. Eheteks Kõrvarõngad, kaelapaelad, käevõrud.
Kosmeetikaks oli neil huule ja põsepuna, kosmeetilised operat -sioonid.

1.3 Laste riietus

Lapsed kandsid vööga tuunikat kaelas oli neil aga amulett mida kutsuti bullaks. Tüdrukud kandsid seda kuni nad abiellusid.

1.4 Jalanõud

Üldjalanõu mida kanti vabal ajal mille nimi oli calceus.

1.5 Sõjamehe riietus ja soeng

Sagum oli roomlastest sõjameeste keep mida kanti siis rohkem, kui olid halvad ilmad .
Nad kandsid ka põlvpükse. Lorica on keha kaitsev rõngassärk- pantser , lorica sega- mantel oli tõhus kaitserüü. Loomulikult oli sõjamehel kaitseks kiiver ja sõjavarustus. Cassis on liikuvate põsekaitsetega pronksist kiiver. Sõjameeste soeng algselt pikade juustega siis hiljem lühikesed ja lokitud. Peakatteks oli piileus, mis oli kitsa servaga vildist müts ja millel kanti loorberi lehtedest pärga. Lahutamatu osa oli meestel sukkad.

1.5.1 Sõja jalanõu

Rooma sõduri sojaväe sandaal nimega caligae. Nahksukad olid jalgade kaitseks, punased saapad aga mugavad .
1.6 Taskurätik
Nuuskamist peeti raskeks eksimuseks. Mapa - It.k võetakse kasutusele vana Rooma riigis juba. Julius Cesar oli kroonilise nohuga ja temal vaja. Samuti oli hea Colosseumis rätiga lehvitada. Nähti sind paremini nii. Vahepeal unustati rätik kuid 16 sajandil võeti uuesti kasutusele ja kasutati higi pühkimiseks. Pruudid tegid kaasavarasse fatsoleto e siidist räti mille servas olid kaunistused. Reeglina oli selleks pits. 1 pits tuli üldse kasutusele 15 sajandi lõpus ja tehti see kuld või hõbeniidist. Sellised pitsid pole hooldatavad.

2. Ajalugu

1 suurem ja võimsam kogukond tekkis Karolingide dünastiaga 8 sajandil. Karl Suur lasi end nimelt Roomas keisriks kroonida. Riik hõlmas Sakasamaad, osa Prantsusast ja põhja Itaalia.
Rõivaid tehti endiselt kodustes tingimustes. Jäigad paksud kangad mida kombineeriti nahaga siis. Rõivastus oli lai ja avar ning figuuri ei näidanud. Naistel endiselt rõivaks 2 tuunikat, millest ühel kitsad ja teisel laiav varukad. Peal aga mantel ühelt õlalt kinni.
11 sajandil on rahvas enam vähem oma rändamised lõpetanud. Selleks ajaks on rahva arva ka kõvasti kasvanud, lapsi oli peres palju ja tekib vajadus kehtestada pärimises vanema poja õigus. Maad pole ju mõtet jagada väikesteks tükkideks. Ülejäänud lapsed, kes maad valitsema ei saanud pidid minema kas kloostrisse või sõjaväkke. 11 sajandil tulevad esimesed ristisõjad. Haridust jagatakse enamasti kloostirtes. Kusjuures ka nunnad on väga haritud.
Trubaduuride ajastul 10-11 sajand on lembelüürika ajastu ja kirjeldab väga täpselt milline pidi üks ideaalne naine olema. 1. naine pidi olema abielus. Trubaduur ei tohtinud vallalise naise järele üldse õhatagi. Naine pidi olema truu, lahke, habras , õrn, kõndima hõljudes maa kohal (naised käisid kikivarvukil), pisikesed käed, peened pikad sõrmed, kael nagu luigel, lokkis kuldsed juuksed vööni, silmad rohelised v sinised, süütu pilk maas ning kahvatu jumega.
Kaela pikkust sai juurde, kui kukalt raseerida. Süütu ilme saavutamiseks kitkuti välja kulmud ning joonistati õigele kohale. Samuti raseeriti otsaeest juukseid. Kahvatu jume jaoks tehti tuha ja äädika segu, aga et põsed oleks punased pidi jooma veini. Samas liialdada ka ei tohtinud, muidu oli nina ka punane.
Naised olid tol ajal targad, oskasid lugeda ja ladina keelt. Samuti tunnevad meditsiini ja oskavad peret planeerida. Lapsi saadi nii palju kui jõukus lubas. Osa meditsiinilisest tarkusest võib pärineda näiteks araabiast, kuna sinna, Pühale Maale, tehti palverännakuid.
Romaani kostüüm
Naistel endiselt 2 tuunikat kitsa ja laia varukaga ning vöötatud, peal mantel. Meestel tuunika, püksid ja mantel. Püksid loomulikult veel 2 osas säärtega ja ilma jalgade vahelise õmbluseta. Varuka lõiget samuti veel ei tuntud. On kas ühes tükis või kandiline külge õmmeldud varukas. Peakatteid on meestel palju. Mitteabielus naine kannab pärga ja lahtisi juukseid, abielu naine peab kandma kinniseid juukseid, kuna juukseid peetakse suureks võrgutamise vahendiks. Lauba narmaid e. tukka ei kanta ja põlastatakse. Ehetest kasutatakse palju sõrmuseid ja kellukesi. Kelluke näiteks kapuutsi otsas. Näiteks räägitakse legendi ühest rüütlist, kes truniiril kandis 500 kellukest .
12 sajandil tekib esimest korda probleem, et kuna keha peab varjama aga mehe ja naise keha erinev, peaks ka riided erinevad olema. Naised tahavad riideid veidi kitsamaks teha, aga kuidas seda saavutada. Pole ju ilus, kui pead olema graatsiline luik aga seljas on sul 2 kotti . Seega tuleb ju leiutada midagi, mis natukenegi aitaks oma ilu ja graatsiat rõhtuda.
Küljele teha voldid ja krookida kleit kokku. Aga palju volte pole ka väga ilus
Tehakse õmblus seljale , kust saab õgvendada. Aga seda ainult alumise tuunika puhul. Samas kui palju õgvendada, ei mahu enam hästi kleidi sisse.
Pannakse seljale paelad ja nii saab vajadusel kleiti järgi lasta. Pealmine kleiti on endiselt suur.
12 sajanist on pärit ka uudne leiutis - kindad . Esialgu kandis neid mees. Kindad olid nahast. Sellest momendist, kui naine ka kindad kätte tõmbab, tekib kinnaste kandmise reglement. Meieni on sellest säilinud tervitamisel kinda ära võtmine käest. Samas läks nende reglement kole keeruliseks. Kes millise seisuse juuresolekul kindaid kanda võis, ning mehed ei viitsinud sellega enam tegeleda ja loobusid reglemendist. Teine uudne leiutis tuleb sisse araabiast. Nimelt pärinevad sealt nööbid, aga neid pole palju esialgu.
12 sajandin lõike arengus toimub samuti üks suur pööre. Nimelt õmmeldakse esimest korda püksisääred omavahel kokku. Aga tekib probleem istudes ... midagi käriseb. Asi lahendatakse jalgade vahele kiilu ( rombi või ruudu) õmblemisega. Ülalt hoiab pükse endiselt nöör.

Kokkuvõte

Roomas on väga palju asju, mis on mingil määral pärit Kreekast . Rooma riietus oli omapärane selle riiete selga panemisel ja väga palju rooma ja kreeka keelest tulnud riiete nimed.