Vetelpääste (0)

Kehalise kasvatuse referaat
Vetelpääste
Ohutus vees.
Lapsed ja vesi
Lapsed võivad uppuda juba paari sentimeetri sügavuses vees. Väikesi lapsi ei tohi kunagi järelvalveta vee lähedusse jätta.
Kui kodus on bassein, peaks see olema ümbritsetud vähemalt 150 sentimeetri kõrguse aiaga, kus on isesulguv ja –lukustuv värav. Samuti tuleb alati kontrollida, et basseinikate oleks kindlalt kinnitatud.
Täispuhutavad ujumisvahendid või mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda . Seepärast on vaja olla eriti tähelepanelik, kui lapsed on vees õhkmadratsite, ujumisrõngaste või mõne täispuhutud mänguasjaga.
 Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada.
Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski soodustavas olukorras.
Last tuleks õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles tuleks pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad on juba osavad ujujad.
Üldised põhitõed kõigile:
Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul
Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi
Oska ujuda; tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed
Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral
Vali veeskäimiseks ohutu koht
Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas
Tea kohalikke ilmastikuolusid
Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul
Veepargid
Mitte jätta lapsi järelvalveta olenemata vanusest
Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb veenduda, et ujumisala valvab vetelpäästja, enne kui sina ja sinu kaasas olevad inimesed sisenevad vette; et järgitakse kõiki veepargi ja vetelpäästjate poolt esitatud ohutusnõudeid;
Ära karda esitada küsimusi teenindajatelt ega vetelpäästjatelt
Arvesta, et erinevate atraktsioonide juures kehtivad eri ohutusnõuded ning vee sügavus võib varieeruda; liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees;
Tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112.
Looduslikud veekogud (järved, tiigid, jõed, meri)
Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta
Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest
 Arvesta, et puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad
Enne vetteminekut “tundmatus” kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi; meres murdlaineid; tuleb hoiduda piirkondadest, kus vesi “kukub”; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi. Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees. Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid
Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112.
Avalik supelrand
Ka avalikus supelrannas ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta
Turvalisuse suurendamiseks tegutseb randades vetelpääste
Vetelpääste olemasolu ei kõrvalda potentsiaalseid ohte!
Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud;
Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud;
 Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata;
 Olukord vees on tähistatud signaallippudega:
Punane lipp : ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht
 Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla;
Roheline lipp: ujuda võivad kõik
Ujumisel
Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele
 Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; väldi alajahtumist
 Ära uju ülekuumenenult
Ära uju täis kõhuga
Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi
Ära hüppa, vaid mine rahulikult
Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas
Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja
Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja
 Tundes külma, tule viivitamatult veest välja
Ära mängi kunagi uppumist
Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega
Ära suru ega tõmba kedagi vee alla
Basseinis, sildadel , kaidel, purretel
 Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi
 Ära jookse , tõukle ja proovi kedagi vette lükata
 Ära hüppa vette pea ega jalad ees selleks mitte ettenähtud kohas või sügavusel
 Ära uju sildade, kaide, purrete jms alla
 Sillad ei ole mõeldud hüppetornideks
Hüppetornis
 Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi
 Ära jookse, tõukle ja proovi kedagi vette lükata
 Kui vetelpäästjat pole veendu enne hüppamist, et kedagi ei ole ega vees torni all
 Vette jõudes uju kohe pinnale ning uju tornist eemale, et sa teistele ette ei jääks
Paadisõidul
 Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras ning kõikidel päästevestid seljas
 Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas, et paat ümber ei läheks
 Paadis viibi ainult istudes ; ära tõuse ega kõnni paadisõidu ajal ringi
 Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata
 Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga
 Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus
TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL
Enesepäästmine vees
 Hüüa appi
 Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele
 Otsi silmadega ujuvaid esemeid
 Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes, näiteks selili
 Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal
 Kui kallas on lähedal, uju kaldale
Paadist vette kukkudes
 Hüüa appi
 Ära satu paanikasse ning jää rahulikuks
 Proovi ronida paati ahtrist
 Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab
 Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele
Teiste abistamine:
 Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta enda turvalist esimesele kohale seadmast
 Kui tekib väikseimgi kahtlus , et sa ei suuda ise abi anda, kutsu professionaalne abi
Abi kutsumine
 Ära karda kutsuda abi
 Tea kust ja keda appi kutsuda
 Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale
 Basseinis, veepargis, avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema
 Kui abivajaja on vees- abista teda ja siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi.
KANNATANU ABISTAMINE
Kannatanu abistamine kaldalt
 Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks , aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas
 Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe
 Kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale
 Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese.
Kannatanu abistamine vees
 Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja
 Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks
 Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend
 Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda
 Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa
 Kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti selle käelabast ning aita ta veest välja
 Kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja “lohistada”. Selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käevartele; kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning lohista ta kaldale.
ELUSTAMISEKS
Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse , suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata.
Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaaži rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Oluline on, et südamemassaažiga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni.
Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada.
Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud , puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda.
UPPUMINE
Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt , eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud.
Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht.
Kasutatud kirjandus

• http://www.veeohutus.ee/
  
• http://www.ohutusope.ee/et/Lapsevanemale/Veeohutus
  
• http://www.tps.edu.ee/materjalid/ujumine/?Vetelp%E4%E4ste
  
• http://www.rescue.ee/turvalisus-vees