A. Tšehhov "Magada tahaks" (1)

On ��. Lapsehoidja Varka, kolmeteistk�mneaastane t�druk, kiigutab h�lli, milles lamab laps, ja �miseb vaevu kuuldavalt: "�iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees p�leb roheline ripplambike; �le kogu toa, nurgast nurka, on t�mmatud n��r, millel ripuvad m�hkmed ja suured mustad alusp� ksid . Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja m�hkmed ning alusp�ksid heidavad pikki varje ahjule, h�llile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule k�es. On umbne . Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha l�hna. Laps nutab . Tema h��l on nutust ammu juba k�hisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb . Varka aga tahaks magada . Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta n�gu on �ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud v�ikeseks justkui n��pn�elapea. "�iu- kussu magama," �miseb ta, "keedan sulle putru ma..." Ahjuprao vahel laulab kilk. K�rvaltoas, teisel pool ust, norskavad peremees ja sell Afanassi... H�ll k��ksub haledalt, Varka aga �miseb- k�ik see sulab kokku � iseks , uinutavaks muusikaks, mida on nii magus kuulata, kui voodisse heidad. N��d aga see muusika ainult �rritab ning rusub, sest ta ajab une peale, aga magada ei tohi; kui Varka, jumal hoidku, magama j��ks, siis kolgiksid perevanemad ta l�bi. Lambike vilgub. Roheline laik ja varjud hakkavad liikuma, ronivad Varka poolavatud, liikumatuisse silmadesse ja kujunevad pooleldi uinunud ajus uduseiks viirastusteks. Ta n�eb tumedaid pilvi, mis kihutavad �ksteise j�rel m��da taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka n�eb avarat, p�dela poriga kaetud maanteed : m��da maanteed venivad voorid, longivad inimesed, kompsud seljas , liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud; ja m�lemal pool maanteed paistavad l�bi k�lma karmi udu metsad . �kki langevad kompsude ning varjudega inimesed p�delasse porri maha. "Miks nii?" k�sib Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama, magavad magusasti, aga telegraafitraatidel istuvad varased , need karjuvad nagu laps ja p��avad neid �ratada. "�iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." �miseb Varka ja n�eb end juba pimedas umbse �huga tares. P�randal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei n�e teda, aga kuuleb , kuidas ta veerleb valu p�rast m��da p�randat ja oigab. Talle on, nagu ta � tleb , song kallale p��senud. Valu on nii kange , et ta ei saa �htegi s�na lausuda, t�mbab ainult �hku endasse ning l�gistab hambaid: "Bu- bu- bu- bu..." Ema Pelageja on jooksnud m�isasse, h�rrastele � tlema , et Jefim on suremas. Ta l�ks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi j�uda. Varka lamab ahjul, ei maga ja kuulab isa hammaste l�ginat. Viimaks on kuulda, et keegi s� idab tare ette. H�rrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast k�lla tulnud. Arst astub tarre ; teda pole pimedas n�ha, aga on kuulda, kuidas ta k�hib ja ukse kl�psatades suleb. "Tehke valgust," �tleb ta. "Bu- bu- bu..." vastab Jefim. Pelageja s��stab ahju juurde ja hakkab otsima potikildu, mille peal on tuletikud . M��dub m�ni minut vaikuses. Arst kobab taskuis ja s��tab oma tiku p�lema. "Kohe, isake, kohe," lausub Pelageja, t�ttab jooksujalu tarest v�lja ja tuleb hetke p�rast tagasi, k��nlajupp k�es. Jefimi p�sed on roosad, ta silmad hiilgavad ja pilk on kuidagi eriti terav , nagu n�eks ta l�bi nii taret kui ka arsti. "Noh, mis? Mis sa oled n�uks v�tnud?" �tleb arst tema poole kummardudes. "Eheh! On see sul juba ammu?" " Midas ? Aeg on surra, teie ausus... Ei ole minust enam elulooma..." "Ei maksa t�hja juttu ajada... Arstime terveks!" "Kuidas soovite , teie ausus, t�name v�ga, aga ometi saame aru... Kui surm on juba tulnud, mis siis seal enam." Arst askelab umbes veerand tundi Jefimi kallal, t�useb siis �les ja �tleb: "Ma ei saa midagi teha... Sa pead haiglasse minema, seal tehakse sulle operatsioon . Aga mine kohe... Mine tingimata! On k�ll hiljav�itu, haiglas k�ik juba magavad, aga sellest pole midagi, ma annan sulle t�hekese kaasa. Kas kuuled ?" "Isake, aga millega ta siis l�heb?" �tleb Pelageja. "Meil pole ju hobust." "Pole viga, ma palun h�rraseid, nad annavad hobuse." Arst l�heb minema, k��nal kustub ja j�lle on kuulda: "Bu- bu- bu..." Poole tunni p�rast s�idab keegi tare ette. H�rrased on haiglasseminekuks vanrki andnud. Jefim seab end valmis ja l�hebki... Ja siis saabub ilus, selge hommik. Pelagejat pole kodus: ta on l�inud haiglasse kuulama , kuidas on lood Jefimiga. Kuskil nutab laps ja Varka kuuleb, kuidas keegi laulab tema h��lega: "�iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." Pelageja tuleb tagasi; ta l��b risti ette ja sositab: "��sel arstiti teda, aga hommikul heitis ta hinge... Rahu tema hingele, igavene rahu... �tlevad, et oli hiljaks j��nud... Oleks pidanud varem." Varka l�heb metsa ja nutab seal, aga �kki l��b keegi teda kuklasse sellise j�uga, et ta p�rkab peaga vastu kaske . Ta t�stab silmad �les ja n�ed enese ees oma kingsepast peremeest. "No mis se olgu, sina nurjatu !" �tleb peremees. "Laps nutab, aga sina magad?" Peremees rebib teda valusasti k�rvast, tema aga raputab pead, kiigutab h�lli ning �miseb oma laulu. Roheline laik ja alusp�kste ning m�hkmete varjud k�iguvad, vilguvad ta silme ees ja varsti vallutavad j�lle tema peaaju . Ta n�eb j�lle p�dela poriga kaetud maanteed. Kompsudega inimesed ja varjud on heitnud siruli maha ja magavad k�vasti. Neid vaadates tahaks Varka kirglikult magada; m� nuga heidaks maha, aga ema Pelageja astub tema k� rval ja kiirustab teda. Nad m�lemad l�hevad linna t��d otsima. "Jumalap�rast, andke armuandi!" palub ema vastutulijaid. "Andke jumalaarmu, armulised h�rrad!" "Anna laps siia!" vastab talle kellegi tuttav h��l. "Anna laps siia!" kordab sama h��l, kuid juba pahaselt ning teravalt. "Magad, nurjatu?" Varka kargab �les ja ringi vaadates taipab, milles asi seisab; pole maanteed, ei Pelagejat ega vastutulijaid, keset tuba seisab ainult perenaine , kes on tulnud oma last toitma. Sel ajal kui paks ja �lakas perenaine last toidab ning vaigistab, seisab Varka, vaatab teda ja ootab, millal ta l�petab. Aga akende taga l�heb �hk juba siniseks , varjud ja roheline laik kahvatuvad m�rgatavalt. Varsti on hommik. "V�ta!" �tleb perenaine oma s�rki rinna eest kinni n��pides. "Nutab. Teda on kurja silmaga vaadatud." Varka v�tab lapse, paneb ta h�lli ja hakkab j�lle kiigutama. Roheline laik ning varjud kaovad v�hehaaval, ja pole enam, kes ta p�he roniks ning tema aju tumestaks. Kuid magada tahaks endiselt, hirmsasti tahaks! Varka paneb pea h�lli servale ja kiigutab kogu kehaga , et unest jagu saada, kuid silmad vajuvad siiski kinni ja pea on raske. "Varka, pane ahi k�dema!" kostab ukse tagant peremehe h��l. T�hendab, et on juba aeg �les t�usta ja t��le asuda . Varka j�tab h�lli sinnapaika ja jookseb kuuri p�letuspuid tooma . Tal on hea meel. Kui jooksed v�i k�id, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes . Ta toob puud tuppa , k�tab ahju, ja tunneb, kuidas ta kangestunud n�kku tuleb elu tagasi ja kuidas selginevad m�tted. "Varka, pane samovar �les!" h��ab perenaine. Varka l�hastab peerge, kuid vaevalt on ta j�udnud need s��data ning samovari pista, kui kostab uus k�sk: "Varka, tee peremehe kalossid puhtaks!" Ta istub p�randale maha, puhastab kalosse ja m�tleb, et oleks hea pista pea suurde, s�gavasse kalossi ja tukkuda seal pisut aega... Ja �kki kaloss kasvab, paisub ning t�idab endaga kogu toa. Varka pillab harja maha, kuid raputab kohe pead, ajab silmad suureks ja p��ab nii vaadata, et asjad ei kasvaks ega liiguks. "Varka, pese v�listrepp puhtaks, muidu on piinlik tellijate ees!" Varka peseb trepi puhtaks, koristab toad, siis k�tab teise ahju ja jooksb poodi. T��d on palju, pole ainsatki hetke. Kuid miski pole nii raske kui seista �hel kohal k��gilaua juures ja koorida kartuleid . Pea tikub lauale toetuma, karutlid virvendavad silmade ees, nuga langeb k�est, aga siinsamas k�ib paks ja tige perenaine, k�ised �les k��ritud ja r��gib nii valjusti, et k�rvad huugavad. Piinav on ka l�unalauas teenida, pesu pesta, �mmelda. On hetki, mil k�igele vaatamata tahaks p�randale heita ja magada. P�ev m��dub. Vaadates, kuidas tumenevad aknad, pigistab Varka oma puiseks muutunud meelekohti ja naeratab, teadmata isegi miks. �htune h�marus paitab ta kinnivajuvaid silmi ja lubab talle peatset s�gavat und. � htul tulevad pererahvale k�lalised. "Varka, pane samovar �les!" h��ab perenaine. Pererahva samovar on v�ike ja enne kui k�lalised on k�llalt teed joonud, tuleb seda korda viis soojendada . P�rast teejoomist peab Varka terve tunni �hel kohal seisma, k�lalisi vaatama ja k�ske ootama. "Varka, jookse osta kolm pudelit �lut!" Ta s��stab paigalt ja p��ab kiiremini joosta, et und eemale peletada. "Varka, jookse viina tooma! Varka, kus on korgit�mbaja? Varka, puhasta heeringas �ra!" Viimaks on k�lalised l�inud; tuled kustutatakse, pererahvas heidab magama. "Varka, kiiguta last!" k�lab viimane k�sk. Ahjuprao vahel laulab kilk; roheline laik lael ja alusp�kste ning m�hkmete varjud ronivad j�lle Varka poolavatud silmadesse, vilguvad ja teevad ta pea �hmaseks. "�iu- kussu magama," �miseb ta "laulan sulle laulu ma..." Laps aga karjub ja rammestub karjumisest. Varka n�eb j�lle porist maanteed, kompsudega inimesi, Pelagejat, isa Jefimi. Ta m�istab k�ike, tunneb k�iki, kuid l�bi poolune ei suuda ta kuidagi m�ista seda j�udu, mis aheldab teda k�sist ja jalust, mis rusub teda, mis h�irib ta elu. Ta vaatab ringi, otsib seda j�udu, et tast vabaneda , kuid ei leia teda. L�puks v�tab ta kurnatuna kogu oma j�u ning n�gemise kokku, vaatab �les vilkuvale rohelisele laigule, ja kuulatades karjumist, leiab vaenlase, kes h�irib ta elu. See vaenlane on- laps. Ta naerab . Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niiv�rd t�hisest asjast aru saada. N�ib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. V�lts kujutlus saab Varka oma v�imusesse. T�druk t�useb taburetilt ja k�ib laia suuga naerdes silmi pilgutamata m��da tuba edasi- tagasi. Teda meelitab ningi k�ditab m�te, et ta kohe p��seb lapsest, kes aheldab teda k�sist ja jalust... Tappa laps ja siis magada, magada, magada... Naerdes, salaja rohelisele laigule silma pilgutades ning teda s�rmega �hvardades hiilib Varka h�lli juurde ja kummardub lapse poole. K�gistanud lapse, laskub ta kiiresti p�randale maha, naerab r��must, et v�ib magada, ja magab juba hetke p�rast raskesti nagu surnu...