Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A. Tšehhov "Magada tahaks" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis Mis sa oled nuks vtnud?
  • Millega ta siis lheb?
  • Mis se olgu sina nurjatu" tleb peremees "Laps nutab aga sina magad?
  • Kuid juba pahaselt ning teravalt "Magad nurjatu?
  • Kus on korgitmbaja?
On ��. Lapsehoidja Varka, kolmeteistk�mneaastane t�druk, kiigutab h�lli, milles lamab laps, ja �miseb vaevu kuuldavalt: "�iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees p�leb roheline ripplambike; �le kogu toa, nurgast nurka, on t�mmatud n��r, millel ripuvad m�hkmed ja suured mustad alusp� ksid . Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja m�hkmed ning alusp�ksid heidavad pikki varje ahjule, h�llile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule k�es. On umbne . Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha l�hna. Laps nutab . Tema h��l on nutust ammu juba k�hisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb . Varka aga tahaks magada . Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta n�gu on �ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud v�ikeseks justkui n��pn�elapea. "�iu- kussu magama," �miseb ta, "keedan sulle putru ma..." Ahjuprao vahel laulab kilk. K�rvaltoas, teisel pool ust, norskavad peremees ja sell Afanassi... H�ll k��ksub haledalt, Varka aga �miseb- k�ik see sulab kokku � iseks , uinutavaks muusikaks, mida on nii magus kuulata, kui voodisse heidad. N��d aga see muusika ainult �rritab ning rusub, sest ta ajab une peale, aga magada ei tohi; kui Varka, jumal hoidku, magama j��ks, siis kolgiksid perevanemad ta l�bi. Lambike vilgub. Roheline laik ja varjud hakkavad liikuma, ronivad Varka poolavatud, liikumatuisse silmadesse ja kujunevad pooleldi uinunud ajus uduseiks viirastusteks. Ta n�eb tumedaid pilvi, mis kihutavad �ksteise j�rel m��da taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka n�eb avarat, p�dela poriga kaetud maanteed : m��da maanteed venivad voorid, longivad inimesed, kompsud seljas , liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud; ja m�lemal pool maanteed paistavad l�bi k�lma karmi udu metsad . �kki langevad kompsude ning varjudega inimesed p�delasse porri maha. "Miks nii?" k�sib Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama, magavad magusasti, aga telegraafitraatidel istuvad varased , need karjuvad nagu laps ja p��avad neid �ratada. "�iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." �miseb Varka ja n�eb end juba pimedas umbse �huga tares. P�randal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei n�e teda, aga kuuleb , kuidas ta veerleb valu p�rast m��da p�randat ja oigab. Talle on, nagu ta � tleb , song kallale p��senud. Valu on nii kange , et ta ei saa �htegi s�na lausuda, t�mbab ainult �hku endasse ning l�gistab hambaid: "Bu- bu- bu- bu..." Ema Pelageja on jooksnud m�isasse, h�rrastele � tlema , et Jefim on suremas. Ta l�ks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi j�uda. Varka lamab ahjul, ei maga ja kuulab isa hammaste l�ginat. Viimaks on kuulda, et keegi s� idab tare ette. H�rrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast k�lla tulnud. Arst astub tarre ; teda pole pimedas n�ha, aga on kuulda, kuidas ta k�hib ja ukse kl�psatades suleb. "Tehke valgust," �tleb ta. "Bu- bu- bu..." vastab Jefim. Pelageja s��stab ahju juurde ja hakkab otsima potikildu, mille peal on tuletikud . M��dub m�ni minut vaikuses. Arst kobab taskuis ja s��tab oma tiku p�lema. "Kohe, isake, kohe," lausub Pelageja, t�ttab jooksujalu tarest v�lja ja tuleb hetke p�rast tagasi, k��nlajupp k�es. Jefimi p�sed on roosad, ta silmad hiilgavad ja pilk on kuidagi eriti terav , nagu n�eks ta l�bi nii taret kui ka arsti. "Noh, mis? Mis sa oled n�uks v�tnud?" �tleb arst tema poole kummardudes. "Eheh! On see sul juba ammu?" " Midas ? Aeg on surra, teie ausus... Ei ole minust enam elulooma..." "Ei maksa t�hja juttu ajada... Arstime terveks!" "Kuidas soovite , teie ausus, t�name v�ga, aga ometi saame aru... Kui surm on juba tulnud, mis siis seal enam." Arst askelab umbes veerand tundi Jefimi kallal, t�useb siis �les ja �tleb: "Ma ei saa midagi teha... Sa pead haiglasse minema, seal tehakse sulle operatsioon . Aga mine kohe... Mine tingimata! On k�ll hiljav�itu, haiglas k�ik juba magavad, aga sellest pole midagi, ma annan sulle t�hekese kaasa. Kas kuuled ?" "Isake, aga millega ta siis l�heb?" �tleb Pelageja. "Meil pole ju hobust." "Pole viga, ma palun h�rraseid, nad annavad hobuse." Arst l�heb minema, k��nal kustub ja j�lle on kuulda: "Bu- bu- bu..." Poole tunni p�rast s�idab keegi tare ette. H�rrased on haiglasseminekuks vanrki andnud. Jefim seab end valmis ja l�hebki... Ja siis saabub ilus, selge hommik. Pelagejat pole kodus: ta on l�inud haiglasse kuulama , kuidas on lood Jefimiga. Kuskil nutab laps ja Varka kuuleb, kuidas keegi laulab tema h��lega: "�iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." Pelageja tuleb tagasi; ta l��b risti ette ja sositab: "��sel arstiti teda, aga hommikul heitis ta hinge... Rahu tema hingele, igavene rahu... �tlevad, et oli hiljaks j��nud... Oleks pidanud varem." Varka l�heb metsa ja nutab seal, aga �kki l��b keegi teda kuklasse sellise j�uga, et ta p�rkab peaga vastu kaske . Ta t�stab silmad �les ja n�ed enese ees oma kingsepast peremeest. "No mis se olgu, sina nurjatu !" �tleb peremees. "Laps nutab, aga sina magad?" Peremees rebib teda valusasti k�rvast, tema aga raputab pead, kiigutab h�lli ning �miseb oma laulu. Roheline laik ja alusp�kste ning m�hkmete varjud k�iguvad, vilguvad ta silme ees ja varsti vallutavad j�lle tema peaaju . Ta n�eb j�lle p�dela poriga kaetud maanteed. Kompsudega inimesed ja varjud on heitnud siruli maha ja magavad k�vasti. Neid vaadates tahaks Varka kirglikult magada; m� nuga heidaks maha, aga ema Pelageja astub tema k� rval ja kiirustab teda. Nad m�lemad l�hevad linna t��d otsima. "Jumalap�rast, andke armuandi!" palub ema vastutulijaid. "Andke jumalaarmu, armulised h�rrad!" "Anna laps siia!" vastab talle kellegi tuttav h��l. "Anna laps siia!" kordab sama h��l, kuid juba pahaselt ning teravalt. "Magad, nurjatu?" Varka kargab �les ja ringi vaadates taipab, milles asi seisab; pole maanteed, ei Pelagejat ega vastutulijaid, keset tuba seisab ainult perenaine , kes on tulnud oma last toitma. Sel ajal kui paks ja �lakas perenaine last toidab ning vaigistab, seisab Varka, vaatab teda ja ootab, millal ta l�petab. Aga akende taga l�heb �hk juba siniseks , varjud ja roheline laik kahvatuvad m�rgatavalt. Varsti on hommik. "V�ta!" �tleb perenaine oma s�rki rinna eest kinni n��pides. "Nutab. Teda on kurja silmaga vaadatud." Varka v�tab lapse, paneb ta h�lli ja hakkab j�lle kiigutama. Roheline laik ning varjud kaovad v�hehaaval, ja pole enam, kes ta p�he roniks ning tema aju tumestaks. Kuid magada tahaks endiselt, hirmsasti tahaks! Varka paneb pea h�lli servale ja kiigutab kogu kehaga , et unest jagu saada, kuid silmad vajuvad siiski kinni ja pea on raske. "Varka, pane ahi k�dema!" kostab ukse tagant peremehe h��l. T�hendab, et on juba aeg �les t�usta ja t��le asuda . Varka j�tab h�lli sinnapaika ja jookseb kuuri p�letuspuid tooma . Tal on hea meel. Kui jooksed v�i k�id, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes . Ta toob puud tuppa , k�tab ahju, ja tunneb, kuidas ta kangestunud n�kku tuleb elu tagasi ja kuidas selginevad m�tted. "Varka, pane samovar �les!" h��ab perenaine. Varka l�hastab peerge, kuid vaevalt on ta j�udnud need s��data ning samovari pista, kui kostab uus k�sk: "Varka, tee peremehe kalossid puhtaks!" Ta istub p�randale maha, puhastab kalosse ja m�tleb, et oleks hea pista pea suurde, s�gavasse kalossi ja tukkuda seal pisut aega... Ja �kki kaloss kasvab, paisub ning t�idab endaga kogu toa. Varka pillab harja maha, kuid raputab kohe pead, ajab silmad suureks ja p��ab nii vaadata, et asjad ei kasvaks ega liiguks. "Varka, pese v�listrepp puhtaks, muidu on piinlik tellijate ees!" Varka peseb trepi puhtaks, koristab toad, siis k�tab teise ahju ja jooksb poodi. T��d on palju, pole ainsatki hetke. Kuid miski pole nii raske kui seista �hel kohal k��gilaua juures ja koorida kartuleid . Pea tikub lauale toetuma, karutlid virvendavad silmade ees, nuga langeb k�est, aga siinsamas k�ib paks ja tige perenaine, k�ised �les k��ritud ja r��gib nii valjusti, et k�rvad huugavad. Piinav on ka l�unalauas teenida, pesu pesta, �mmelda. On hetki, mil k�igele vaatamata tahaks p�randale heita ja magada. P�ev m��dub. Vaadates, kuidas tumenevad aknad, pigistab Varka oma puiseks muutunud meelekohti ja naeratab, teadmata isegi miks. �htune h�marus paitab ta kinnivajuvaid silmi ja lubab talle peatset s�gavat und. � htul tulevad pererahvale k�lalised. "Varka, pane samovar �les!" h��ab perenaine. Pererahva samovar on v�ike ja enne kui k�lalised on k�llalt teed joonud, tuleb seda korda viis soojendada . P�rast teejoomist peab Varka terve tunni �hel kohal seisma, k�lalisi vaatama ja k�ske ootama. "Varka, jookse osta kolm pudelit �lut!" Ta s��stab paigalt ja p��ab kiiremini joosta, et und eemale peletada. "Varka, jookse viina tooma! Varka, kus on korgit�mbaja? Varka, puhasta heeringas �ra!" Viimaks on k�lalised l�inud; tuled kustutatakse, pererahvas heidab magama. "Varka, kiiguta last!" k�lab viimane k�sk. Ahjuprao vahel laulab kilk; roheline laik lael ja alusp�kste ning m�hkmete varjud ronivad j�lle Varka poolavatud silmadesse, vilguvad ja teevad ta pea �hmaseks. "�iu- kussu magama," �miseb ta "laulan sulle laulu ma..." Laps aga karjub ja rammestub karjumisest. Varka n�eb j�lle porist maanteed, kompsudega inimesi, Pelagejat, isa Jefimi. Ta m�istab k�ike, tunneb k�iki, kuid l�bi poolune ei suuda ta kuidagi m�ista seda j�udu, mis aheldab teda k�sist ja jalust, mis rusub teda, mis h�irib ta elu. Ta vaatab ringi, otsib seda j�udu, et tast vabaneda , kuid ei leia teda. L�puks v�tab ta kurnatuna kogu oma j�u ning n�gemise kokku, vaatab �les vilkuvale rohelisele laigule, ja kuulatades karjumist, leiab vaenlase, kes h�irib ta elu. See vaenlane on- laps. Ta naerab . Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niiv�rd t�hisest asjast aru saada. N�ib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. V�lts kujutlus saab Varka oma v�imusesse. T�druk t�useb taburetilt ja k�ib laia suuga naerdes silmi pilgutamata m��da tuba edasi- tagasi. Teda meelitab ningi k�ditab m�te, et ta kohe p��seb lapsest, kes aheldab teda k�sist ja jalust... Tappa laps ja siis magada, magada, magada... Naerdes, salaja rohelisele laigule silma pilgutades ning teda s�rmega �hvardades hiilib Varka h�lli juurde ja kummardub lapse poole. K�gistanud lapse, laskub ta kiiresti p�randale maha, naerab r��must, et v�ib magada, ja magab juba hetke p�rast raskesti nagu surnu...
A-Tšehhov-Magada tahaks #1 A-Tšehhov-Magada tahaks #2 A-Tšehhov-Magada tahaks #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sandra Sagar Õppematerjali autor
Tegemist terve looga.

Sarnased õppematerjalid

Baskervillide koer
10
txt

Baskervillide koer

1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta oli abielus ( misdetektiiv poleks arvanud ) , mis o

Kirjandus
Tõde ja Õigus III
9
txt

Tõde ja Õigus III

lbi kik laudad ja vaatas le loomad. Ants tuli Indrekut vaksalisse saatma, et see saaks ise rongiga linna tagasi minna. Ants lks tagasi koju, Indrek ji rongi ootama. Rong aga ei tulnud, sest oli toimunud mingi nnetus. Rong tuli alles jrgmise peva pealelunal ning Indrek judis siiski htuks linna. Koju judes polnud seal kedagi. Vanemad olid linud Kristit laevale saatma. Indrek jooksis sadamasse ning kuulis, et keegi oli laevalt vette hpanud. See oli Kristi. 30. peatkk Indrek ei saanud terve magada. Hommikul hakkas Indrek asju pakkima, et Lohkude perest lahkuda. Emand Lohk tuli temaga veel rkima. Kristi oli arvanud, et Indrek on surnud. Ta oli nnetu, et Indrek valetas talle, et lheb Vargamele. See talle saatuslikuks saigi. Indrek lks endale uut ulualust otsima ning lks Otstaavlilt abi paluma. Jrgmisel peval sai ta Viidiku kest ka rohud. Viljasooga kohtus ta hiljem tnaval. Tolle kest sai ta teada et Lohk oli nuhk ning Kristi ks enesetapu phjus oli ka arvatavasti isa amet.

Kirjandus
Aforismid
43
txt

Aforismid

Ma rkan koos pikesega ja mtlen sinust, lhen magama kuuga ja mtlen ikka sinust Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on ks, mis alatiseks jb see on minu armastus sinu vastu . "ra jta inimest keda armastad, inimese prast kes sulle meeldib, sest inimene kes sulle meeldib, vib su jtta inimese prast keda armastab " . real love stories have never happy endings, because real love stories never end of all the things i've lost, i miss my heart the most Politsei : Noorukid , kuhu te suitsud peitsite ? Nooruk : Mis see sinu asi on , ega ma sulle niikuinii ei anna , mul vhe ! When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you Everyone in life is gonna hurt you, you just have to figure out which people are worth the pain If you love someone tell them... because hearts are often broken by words left unspoken Having a guy dump you and say "We can still be friends" Is like having your mom say "Your dog died but you can still keep it" Unustada inimest, ke

Kirjandus
Looming kokkuvõte 3 2009
15
txt

Looming kokkuvõte 3/2009

taaskasutusteraapia tautoloogia on viril vrasnaline keelemngujaburdus,kus ehk mni ksik fraasileid ju esineb,ent mte tuterdab niisama ringi. Lk 404-405 Loitsiv laul,punkrock ja iluluule Eks laul ole luule eelkija ja eesti luuletajadki tahavad laulda,lhenedes laulule tihti julge igameheigusega,koolitust ja viisipidamistki trotsides.ks mu mitteluuletajast sber vastas ksimusele,miks inimesed luulet kirjutavad,sna aristotellikult:Nad loevad seda,ja see on nii ilus,et tahaks ise ka.Kllap see on phjus,miks ha kirjutatakse metafsilist luulet igavikust,thevalgusest,kiviks klmunud sdameist.Krista Ojasaare Unemuusika on igupoolest rohkem kll impressionistiluule:siin on vgagi dekoratiivselt piltle,millest teinekord paistab orientaalse lihtsuse taotlus.Elo-Mall Toometi Nagu ei kusagil mujal kannab mrki roheline trkis ja seda illustreerivad autori portreefotod.Poetess uurib endaksolemist ja arutleb surma,igaviku ja

Kirjandus
Tutanhamon
16
txt

Tutanhamon

1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum lpetas enneaegselt tema elu, ta oli kigest

Vabaaeg
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

vaatama, kui ema pekstakse. Kes teab, kust nad ta kinni olid saanud. Kätkenud ja narmetanud, nälginud ja kõvaks külmanud! Ju ta sestsaadik, 4 kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõnad selgemini kuuldavale). .. .Meid kaitse oma vere sees,

Kirjandus
Nirvana - referaat
8
txt

Nirvana - referaat

NIRVANA Sissejuhatus Nirvana oli bnd, mis li uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast, Cobainist ja tema perekonnast. Nirvana Kurt Cob

Muusika
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

aga ei rüübanud, vaid laskis ainult huuled külge, nii et suugi ei saanud seks. Seda pani Pearu pahaks. Nagu oleks temal nii kehv viin, et naabri noorikul ei kõlba kordagi õieti rüübata. Ta võttis oma pudeli ja laskis sellel ümberseisvate eitede käes ringi käia. Kui viinast üle poole otsas, hakkas ta Andrest uuesti saksatuppa tirima. Et aga see vastu pani, siis haaras ta temal rinnust kinni, nagu võiks ta väevõimuga üleaedset sundida. «Üleaiamees tahaks uue naabriga rindupidi rammu katsuda, aga omal põle kuubegi seljas,» naljatas Andres. «Mehed, kes toob mu kuue saksatoast ära?» karjus Pearu, ilma et naabri rinnust lahti oleks lasknud. Aga polnud kedagi, kes oleks tahtnud minna Pearu kuube tooma. Sellepärast karjus Pearu uuesti, ise ikka veel Andrese rinnus kinni. «Kes laenab mulle oma kuue? Korv õlut, kes annab oma kuue! Kaks korvi!» Mehed naersid Vargamäe naabrite ümber, aga ükski ei tõtanud oma

Kategoriseerimata




Kommentaarid (1)

wondo93 profiilipilt
wondo93: Tänud terve jutu eest. :)
18:12 31-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun