Ruumiline planeerimine: Kohtla-Järve (0)

Eesti Maaülikool
 Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kohtla-Järve
Ruumiline planeerimine 
Ülesanne 3
Monika Lõuna
KJ-2
EMÜ  2016
Sissejuhatus
KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast.
Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% 
elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 
1946. aastal. Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma 
geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu  idapiiri  läheduses, Tallinnast Sankt-
Peterburgi kulgeva  raudtee  ääres ning Sillamäe sadama lähedal. Kõik see on tähtis majandusarengu 
seisukohalt. Kohtla-Järve on tööstuslinn, põlevkivimaardlate keskus. Linnal on silmapaistev koht 
meie riigi majanduselus. Kohtla-Järve elanike hulgas oli ja on enam levinud elukutseteks kaevuri ja 
keemiku oma.
Piiritlemine
Joonis 1. Väljavalitud ala
Analüüsitavaks maa-alaks valisin Kohtla-Järve linna. Minu hinnangul  piiritletud  ala sees on 
elanikke ligikaudu 15 869.
Ruumiline areng viimase 200 aasta jooksul
Kohtla-Järve on Eesti üks nooremaid linnu. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga 
ammu . Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta  kanti  Taani 
hindamise raamatusse. Selle küla nime kirjapilt oli siis Jeruius.  
Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on meie piirkonnas küllaltki palju. 
Kohalikud elanikud teadsid juba ammu, et see kivi põleb.
1919. aastal loodi Eesti Vabariigis koondis Riiklik Põlevkivitööstus. Põlevkivi  kaevandati nii maa 
all kaevandustes kui ka maa peal karjäärides. Kaevanduste ja karjääride juurde tekkisid asulad. 
1924. aastal ehitati Kohtla raudteejaama lähedusse põlevkiviõli tootmise tehas. Selle juurde tekkis 
töölisasula, mis sai nimeks Kohtla-Järve. 1930. aastate keskel kuulus sellesse asulasse mitu 
töölisasumit: Käva, Vaheküla, Pavandu.
Pärast Teist  Maailmasõda  suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus nii kütuse kui 
ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna 
staatuse.
Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn.
Kohtla-Järve linna ruumilise struktuuri olemus  kaasajal  ja iseloomulikud alampiirkonnad
Kohtla-Järve jaotatakse peamiselt neljaks osaks, Outokumpu,  vanalinn  ja põhja  rajoon , Käva. Suur 
osa linna pindalast kuulub erinevatele töösutustele, nagu näiteks VKG, Nitrofert ning tuhamägede 
alla. Üks tuhamägedest mida nimetatakse sinivooremäeks, kus saab talviti kelgutamas, suusatamas 
ja lumelauaga sõitmas käia ning soojematel aegadel saab käia seal motokrossiga tegelemas. Linna 
keskele  virula  väljak , mida kohalikud kutsuvad  „ pobeda ” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad 
linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem  tööstuste  alla.
Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal
Rohe ja haljasalad
Joonis 3. Kohtla-Järve  rohealad
Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis  on ka tiik, milles saab suviti  ujumas käia.
Pargis asub ka linna kultuuri keskus, pargis on renoveeritud  istumisalad, tiigi ümbrus, pargi teed. 
Pargis asub ka välijõusaal ning laste  mänguväljak . Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks 
tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument .
Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad
Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad
Kõige sagedamini kasutatav ala on linna park, mis algab juba linna keskelt. Kus asub välijõusaal ja 
mis on hea kot jalutamiseks ning looduse nautimiseks, pargis on ka lauatennis. Kevadeti  ja suviti 
toimuvad mitmed üritused pargis, just kultuurimaja juures, pargi lõpus on ka staadion, mis on 
avatud kõigile. Seal staadioni juures asub ka välibassein, mida saab kasutada suviti. 
Kooli õpilastel on võimalus ka oma kooli staadionitel mängida korvpalli, jalgpalli, tegeleda 
kergejõustikuga. Kõikide koolide staadionid on avatud ka mitte kooli õpilastele ja töötajatele, ainus 
kooli staadion kuhu „võõraid” ei lasta on Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi staadion.
Tähtsamad liikumisteed
Motoriseeritud  liiklus
Joonis 5. Kohtla-Järve tähtsamad teed
Kohtla-Järvel asub kaks tähtsat teed, kõige enam kasutatamaks on sinisega  märgitud teed, mille 
kaugu sisenetakse Kohtla-Järvele, see on enim kasutatud tee kuna just see viib suuremate 
kauplustesse. Kuid pole see alati nii olnud, enne kui Jõhvi maantee lõik ümber muudeti oli kõige 
sagedasemini kasutatutud teeks  just punasega märgitud tee, mis viib otse Tallinn-Narva maanteele, 
kuid tänu muudatustele on kergem sõita nüüd teist teed kaudu linna.
Linnas sisene bussiliiklus toimub mööda kollast joont, kuid kaugliinid liiguvad mööda punast joont 
ning sinistjoont pidi.
Kergliiklusteed
Kohtla-Järvel on rohkesti kõnniteesid, peaaegu iga tee kõrval on kõnnitee isegi kui teed ei kasutata 
väga palju autode poolt. Kergliiklus teid on ka mitmeid Kohtla-Järve pargis.
Tähtsamad sotsiaalsed  sõlmpunktid
Joonis 6. Tähtsamad sõlmpunktid
1. sõlmpunkt  on suuremaks  kasutamiseks just vanematele inimestele, kuna valdav osa vanemaid 
inimesi elab põhjarajoonis siis asub selle ristmiku juures kõige ligem pangaautomaat, sammuti  asub 
seal nö turg , kus müüakse kala, metsa- ja kodusaadusi, sammuti asub seal bussipeatus kust saab 
sõita bussiga Kävasse, kus asuvad paljudel suvilad.
2.sõlmpunktiks on linna keskväljak, ehk bopeeda väljak või punane väljak, punanase väljaku nime 
on ta saanud just sellepärast, et väljak on kaetud punaste kividega. Just suviti ja kevadeti on see 
kõige suurem kogunemis paik, ka talvel ja  uuel  aastal kogunetakse sinna, talvel on seal väljakul 
suur kuusk ning toimuvad erinevad talvised üritused, uuel aastal aga kogunetakse sinna uut aastat 
vastu võtma. Kuid kevadeti ja suviti on see hea koht lihtsalt „chillimiseks”, kuna ala on suur ning 
autodele  piiratud, platsil saavad parkida  ainult käputäis autosid ning plats on piiratud majadega, mis
muudavad ruumi suletumaks, ning just kevadel tekib seal soe olemine mida naudivad nii  nooremad  
kui ka vanemad inimesed.
Joonis 7. Virula väljak
3. sõlmpunkt on linna kõige suurem  ristmik , ning seal on kõige suurem liiklus, umbes 6aastat tagasi
olid seal  ristmikul  ka foorid, kuid kuna elanikke on vähenenud  ning ka liikulust siis on need ära 
võetud, see ristmik on kõige suurema kasutusega nii autode kui ka  jalakäiate  poolest, ristmiku 
juures asub ka jõusaal mis on avatud 24/7, mida kasutavad väga paljud inimesed.
4. sõlmpunkt on Viroonia keskus, mis on linna uusim kaubandus keskus, sammuti asub seal ka 
kaugliinidele mõeldud bussipeatus, mis sinna alles aasta tagasi sai, ennem asus kaugliinidele 
mõeldud  bussijaam  Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi juures kuid, kuna Viroonia oli  soodsam  koht 
ning seal käib rohkem inimesi siis tõsteti ta sinna. Kaubanduskeskuses asuvad mitmed poed ning 
söögikohad, paljud noored veedavad seal aega n.ö. niisama  istudes .
Joonis 8. Viroonia kaubanduskeskus
Maamärgid
Joonis 9. Veetorn
Kohtla-Järvel asuv veetorn jääb näha kohe kaugelt, kui sõita linna sisse Jõhvi poolt, veetorn pole 
enam kasutusel kuid on ürtitatud leida erinevaid lahendusi selle uuesti kasutusele võtmiseks kuid 
siiani tulutult.
Joonis 10. Nitroferdi tehase hooned ja VKG  korstnad
Peaaegu igast korterist on näha Nitroferdi tehasehooneid ning VKG korstnaid.
Joonis 11. VKG korstnad
VKG kostnaid on näha kaugele, isegi kui need asuvad linnast kaugel on need üks esimesi asju mis 
silma jäävad kui sõidad linna sisse.
Joonis 12. Kohtla-Järve kultuuri maja ja teletorn
Kohtla-Järve kultuuri maja taga olev teletorn võib tunduda väike kuid on üks  suuremaid maamärke 
linnas.
Joonis 13. Endine ühiselamu hoone
Hoone on maha jäätud olnud juba aastaid, kuid on üks esimesi hooneid mis silmapaisab kui sõita 
linna sisse Tallinn-Narva maantee poolt.
Maakasutuslikud kitsaskohad ja puudused koha toimimisel  igapäevase  elukeskkonnana
Maakasutusena tuleks esimesena välja tuua arvatavasti selle, et nii palju maad on tehaste all, mida 
ei kasutatagi, kuna tehased enam ei tööta või töötavad ainult osaliselt. Kuid minu meelest on üks 
suuremaid miinuseid maakasutuses see, et on palju avalike tühjasid alasid, mis on kunagi kuulunud 
korterimajade alla kuid nüüdseks on maha lammutatud. Palju on ka kortermajasid mis on poolikult 
tühjad või täiesti tühjad, mida pole veel maja lammutatud, sammuti on ka palju maju, mis kuuluvad 
eraisikutele kuid seisavad tühjana ning eraisikud  pole nõus neid  lammutama . Veel üks suuri puudusi
on töökohtade puudulikkus, mis põhjustab linnast väljarännet ning linna välja suremist. Linnale  ei 
tule kasuks ka selle halb reputatsioon ning venelaste ülekaal linnas.
Tugevused ja nõrkused kaasaegsel arengul
Kohtla-Järve linna tugevuteks on see, et selles linnas on palju potensiaali areneda üheks ilusamaks 
linnaks Eestis, maastikuarhidektina oleks seal väga palju tööd ning palju erinevaid viise katsetuseks.
Võimalus ka meelitada ligi inimesi, keda huvitab  keemiatööstus  ning ka on seal olemas olev TTÜ 
kolledž , mis on renoveeritud ning kus on palju erinevaid võimalusi õppimiseks.
Nõrgaks kohaks on see, et linn ise on räämas ning linna elaniku jaoks on jäänud tunne, et 
linnavalitsust ei huvita linna kodanike heaolu, linn ei suuda meelidata juurde uut rahvast ega ka 
hoida sealseid noori, kuna elupaigana on linn räämas ning töökohti pole. Linna elanikkond on 
suuremosalt vanurid.
2030 aastal
Arvatav prognoos on linnale see et selleks ajaks on linn juba  pankrotis , tehased suletud ning 
sisseränne  linnal puudub, majad on suurem jaolt tühjad ning elanikkonnaks on ainult 50+ inimesed, 
kuid on õhk õrn lootus, et 14aasta pärast on mõeldud välja plaan kus noored inimesed soovivad 
tulla sinna elama, tühjad kortermajad on maha lammutatud ning nende asemel asuvad enam mitte 
9korruselid kortermajad vaid kaunid ja keskkonna sõbralikud 3korruselised kortermajad.
Linna haljastuses on nähtud palju tööd ning esineb palju rohealasid, ning taskuparke. On 
paigaldatud uus tänava  valgustus , ka teed on saanud uue katte. Linnas on rohkesti nooremat 
generatsiooni .
Kasutatud kirjandus
Järve  asum  Kättesaadav:  http://www.kohtla-jarve.ee/  (04.11.2016)

Document Outline

• Sissejuhatus
• Piiritlemine
• Ruumiline areng viimase 200 aasta jooksul
• Kohtla-Järve linna ruumilise struktuuri olemus kaasajal ja iseloomulikud alampiirkonnad
• Rohe ja haljasalad
  • 2030 aastal
    • Kasutatud kirjandus