Rakvere Ametikool Liikumine ja tervis Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool 1. Liikumise tähtsus tervisele. Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused
kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Keha vajab liikumist Hea kehaline vorm, mõnus enesetunne ja piisav hulk energiat päevaseks tegutsemiseks on päris lihtsalt saavutatav -- kui seda vaid tõsiselt tahta. Väga levinud on arvamus, et trenni tehakse vaid siis, kui tahetakse langetada kehakaalu,
ennetamises. Samuti aitab järjepidev kehaline töö vähendada rasvade osakaalu, suurendades lihasmassi hulka organismis (Loko, Jaan. Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel). Liikumisel on väga oluline roll ka emotsionaalsest ja vaimsest aspektist lähtudes. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vabaneda igapäevastest pingetest, stressist ning on oluline tegur positiivse meeleolu saavutamisel. Spordiga tegelemine ja liikumine tugevdab tervist ja tekitab ka nn õnnetunde. Alustades kehalise aktiivsusega lapseeas, tugevdatakse oma tervist ka tulevikuks. Arstide hinnangul mõjutab meie varasem kehaline aktiivsus ka seda, kui sageli peame tulevikus arsti juures käima. Kuna inimesel on üle 600 lihase, siis tuleb juba noorena tugevdada oma lihaseid. Selleks, et tugevdada suurt hulka lihaseid, tuleb tegeleda erinevate spordialadega (Liikumise tähtsus tervisele…: 2014). 1.1 Liikumise tähtsus tervisele
1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata
Sõstrad toimivad organismi keskkonna mürkide vastu, tugevdavad närve ja rahustavad. Greibid viivad alkoholist, sigarettidest ja ka kohvist mürkained välja. Organism vajab vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente. Me saame need ka kuivatatud puuviljast. Hommikul ärgates end nn tuimana tundes aitab 2 – 3 spl kuivatatud puuvilja. Neid võib süüa kui on vaja pikalt autos istuda ja ka lapsed peaksid koolipingis väsimust tundes kindlasti neid sööma. 4. Tervis ja vigastuste esmaabi “Tervis on inimese täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid haiguse ja põduruse puudumine”. Tervis sõltub paljudest asjaoludest, peale õige toitumise veel näiteks organismi genotüübist, arengu võimalustest lapse eas, elu- ja töötingimustest, läbipõetud haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata
aitavad kõrvaldada lihasvalu ning ennetada võimalike vigastuste teket. Venitusharjutusi vajavad kõik inimesed. Igasugune koormus, eriti jõu- ja vastupidavustreening lühendab lihaseid, mis omakorda tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades. Tagajärjeks on lihaspinged ja valud. Liikuvuse halvenemine omakorda põhjustab vale koormuse liigestele ja lihastele. Uuringutega on tõestanud, et lühikeste ja jäikade lihaste puhul kasvab järsult vigastuste oht. Selleks et säiliks hea tervis ning enesetunne, on vaja hoida oma lihased elastsed. Venitamise abil me saame maha võtta lihaspinged, enne kui see jõuab avaldada negatiivset mõju tervisele ja enesetundele. Painduvuse all mõistetakse tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse. Painduvus sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, organismi seisundist, ööpäevasest rütmist ning sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest.
kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (s.h kutsehaiguste) ennetamine, enneaegse ja varajase pensioniseerumise edasilükkamine. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007) Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis on inimene terve. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. (Lepik, 2007) Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu
Kõik kommentaarid