Liikumine ja tervis (0)

11
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ERIALA
Nimi
REFERAAT
LIIKUMINE JA TERVIS
Juhendaja :
Kus ja mis aastal

Sisukord:

Sisukord: 2
Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss 3
Tervis kui ressurss 3
Südame tervis on põhiline ressurss 4
Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise 5
Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus. 6
Südamele tervislikult elamine 7
Tervis ja vorm värskest välisõhust! 7
8
Liikumise tähtsus tervisele 8

Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss

Tervis kui ressurss

Tervis (lad. k. salus , sanitas) on mõiste, millest on võimalik aru saada mitmeti..
Küsimusele, kuidas mu tervis on, otsib mõte vastust läbi haiguste ehk kas on kuskil miskit viga. Tervis öeldakse olevat korras, kui inimene parasjagu haige pole. Tavaliselt ongi kasutusel negatiivse tervise definitsioon ehk selle kirjeldamine, mil määral on tervist kaduma läinud ehk mis on puudu füüsilisest, psüühilisest või sotsiaalsest heaolust. Tervise määratlemine läbi miinusmärgi on üksnes selle arvesse võtmine, mis kahjustatud või mis on häires. Tervise kirjeldus „negatiivi“ kaudu näitab seda, mida oleks tarvis tasakaalu viia, taastada-ennistada, asendada .
Positiivse tervise definitsiooni tõi välja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO, 1948), määratledes tervise ka kui inimorganismi kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisukorra, mitte üksnes haiguste või kehaliste defektide puudumise.
Positiivne tervis tähendab tervise määratlemist isiklikus omanduses oleva ressursina – varuna, tagavarana või töökestvusena. Tervis kui ressurss on elamiseks tarvilike omaduste kogum, mis võimaldab organismil talitleda ja toime tulla koormustega, lähtugu need siis organismist endast või tulgu väljastpoolt. Mida rohkem on tervist kui ressurssi, seda edukam on koormustega hakkama saamine, ilma sealjuures häirumata või haigestumata. Tervise „positiiv“ on isikliku omandi kirjeldus ja väljendatakse sõnas - tugev, murdumatu ja kõva tervis. Hea tervis paneb haigustelegi paremini vastu.
Positiivse tervise idee kinkis maailmale selle optimistliku arusaamise , et tervis on kogu aeg juurdeloodav suurus - arendatav ja kasvatatav. Inimese võimuses on pidevalt oma „tervisekontosid“ täiendada, lisades sinna füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid häid olekuid (heaolusid) juurde. Pluss-tervis on seega piltlikult öeldes pidev ehitustöö – pisikestest heaoluplokkidest ehk heaoluseisunditest sellise vastupidava eluehitise tegemine, mis raskustele suudab vankumatult vastu pidada.
Seega puudutab tervis kui ressurss igat inimest ja tähendab igapäevast heade olekute juurdeloomise „tootmistööd“, oma kehale, hingele , vaimule ja inimsuhetele.

Südame tervis on põhiline ressurss

Süda on meis kõigis - väike vapper lihas rinnasügavuses. Just seetõttu südame tervis kui ressurss puudutabki absoluutselt igat inimest. Süda töötab järjekindlalt, ilma et teda ennast näha oleks või käega otse puudutada saaks. Näha ja tunda saab üksnes südame tööd. Pulssi katsudes või unearterilt tukseid vaadates on näha, kuidas südamelihas oma kokkutõmmete mõjul vere mööda veresoonestikku ringi käima paneb, mööda kogu keha laiali ajab.
Süda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem. Südames, umbes kämblasuuruses pumbajaamas, võetakse vastu soonestiku teedel ja-magistraalidel „väsinud“ veri ja tukse-tukse haaval saadetakse soonevõrgustikku hapnikuga värskeks uuendatu.
Seetõttu on süda erilise tähtsusega lihas, mille töövõimest sõltub kogu organismi olukord. Inimese üldine töövõime on otseselt seotud südame töövõimega. Töökindlaks treenimata südamelihas ja verd vaevaliselt transportivad veresooned seavad koormusele aga ranged piirid ette. Süda dikteerib - nii edasiliikumise kiiruse kui ka otsustab raskuste üle, mida suudab kanda võtta. Suudab süda – suudab inimene!
Tugev süda ja võimsad veresooned annavad parema võimaluse ise olla koormuste valitseja ja elus ettetulevate raskuste peremees .
Sel kombel mõjutab südame seisukord elu kvaliteeti igal inimesel ja järelikult on südame tervis eriliselt kuldaväärt ressurss. Positiivsest tervise ideest on just südame puhul eriti palju kasu, sest seda ressurssi saab tõepoolest ise pidevalt juurde luua – oma südant ja veresoonestikku järjekindlalt liikumise ja kehalise töö abil arendades. Südame töövõimele jagub kasvuruumi igas eas.

Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise

Vähene liikumine ja lihaskonna vähene rakendamine hoiavad südame töö „loiul“ režiimil. Külluslik liikumine aga ja lihaste laialdasem töössepanemine „äratavad“ ka südame aktiivsele elule. Kui keha saab teha suuremat tööd, teeb rohkem tööd ka süda. Sobiva mahu ja õige koormusega töö tuleb kasuks nii südamele kui veresoonestikule, mis samuti harjuvad vajadusel keha külluslikumalt verega varustada. Rohke istumine ja kehaliselt passiivne elu on aga ohuks mõlemale. Südamel ei tohi lasta liikumist „unustada“. Südamelihas jääb liigvähesest tööst samuti lõdvaks ja „närtsib“. Vähese liikumisega seonduvad paljud haigused.
Teadlased on kindlaks teinud üle 20 haiguse ja nende eelastme, mis käivad kaasas liigvähese kehalise aktiivsusega. Haiguslikele arengutele tõukab eeskätt just liikumise-toitumise omavaheline kooskõlastamatu suhe. Eriti see, kui süüakse-juuakse rohkem kui organism tegelikult vajab ja kehale tegutsemiseks toiduenergiat tarvis läheb! Kui liigutakse vähe, hakkabki tasapisi toiduenergiat üle jääma ja keha energiamahutitesse hakkab ülearust kütust kogunema. Üleliigseks osutunud toiduenergia ladustub ja jaotub üle kogu keha erinevatesse organitesse laiali, mis rasvakihina hakkab paistma naha altki. Suurem jagu on selleks ajaks juba paigas siseelundite sees ja ümber ning jagunenud laiali veresoontessegi.
Liigvähene liikumine on taustategija enamikule tänapäeva levinumale haigusele. Sellega seonduvad kõrgvererõhutõbi, 2-tüüpi suhkrutõbi, südame pärgarterite ateroskleroos, ajuinsult , vere kõrged kolesteroolinäidud, sapikivitõbi. Liikumise puudujäägist on mõjutatud lihas- ja luukadu ehk sarkopeenia ja osteoporoos, mitmed vähkkasvaja vormid, näiteks jämesoole- ja rinnavähk. Küllusliku liikumisega saab hoida kõrgel vaimset töövõimet ja hingelist tasakaalu. Eluaegse järjekindla liikumisega saab vältida nii Alzheimeri tõbe, depressiooni, masendust, unehäireid ja vanusega seonduvat ajutegevuse nõrgenemist.

Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus.

Tööstuse areng ja linnastumine on röövinud loomuliku kehalise aktiivsuse vajaduse ja võimalusedki. Selle vastu tuleks aga ägedasti võidelda - käte, jalgade ja peagagi kaasa aidata. Vaadata ja mõelda, kus ja kuidas tervise ülimat vajadust - liikumist - saaks lisada. Eriti väheseks on jäänud seda igapäevast elutarbelist ja loomulikku töö-, kodu- ja pereeluga seotud liikumist, mis teostub ilma täiendavate aja- ja rahakuludeta. Terviseliikumine on see maht ja moodus liikumist, mis hoiab organismi talitluslikus töökorras, loob heaolu ja mingil moel ei tekita kahjustusi.
Eriti hästi saab keha saab kaitsta passivseks jäämise ja vereringet mandumise eest aastaringse tavalise füüsilise tööga – toas, aias, metsas, põllul. Kui sellist, loomulikust elust tulenevat lihasteliigutamist jääb siiski väheseks, peaks liikumist teadlikult juurde organiseerima. Eriti need, kes oma põhitööd teevad istudes või seistes. Liikumist saab juurde „leiutada“ omal käel ja lihtsal viisil, tehes kõike, mida vähegi annab, omi lihaseid rakendades. Sealjuures teadlikult vähendades nii autoratastel veeremist kui ka passiivset puhkamist televiisori ees.
Kes rohkelt liigub, lükkab vananemist edasi ja püsib kauem noor! Kehakaal püsib tasakaalus, lihased tööjõus ja elavana, liigesed on kõrge eani liikuvad ning kondidki ei muutu hapraks.
Looduse poolt pole inimesesse pandud ei veresoonte lupjumise ega ka ülekaalulisuse programmi. Need on tulnud pigem tsivilisatsiooni poolt ja mõjutatud ühiskonnas toimuvast.
Südame- ja veresoonkonnhaigustest kõneldakse ka kui tsivilisatsiooni-haigustest, millega inimene maksab mugavuste ja progressi eest. Neid nimetatakse ka eluviisihaigusteks, milles ilma vajaduseta söömisel ja vähesel kehalisel aktiivsusel on otsustav roll.

Südamele tervislikult elamine

Eelnevast jutust peaks välja kooruma, et südame ja veresoonte tervis on nii isikliku kui ühise elukorralduse küsimus. Millised on meie võimalused? Kuidas elada südametervislikult? Oluline on kujundada nii eneses kui ka kogu ühiskonnas tervislikkusele suunatud mõtteviis. Mentaliteedist ehk mõttemaailmast sõltub esimeses järjekorras, milliseid valikuid tehakse ja millistele harjumustele antakse võimalus välja kujuneda. Inimestest sõltub, mida taunitakse või soositakse, näiteks kas lastakse ligi südametervise otseseid „röövleid“ purjutamist ja suitsetamist .
Loomulikust loomulikum on käia palju jala ja jätta auto näiteks üksne pikkade teekondade tarbeks. Kehal ja hingel on hea olla, kui vahelejätmatult iga päev ja sedaviisi päev päeva kõrval, saavad keharakud töökat „õhutamist“. Igal päeval juba näiteks pool tundi-tunnike kärmemat kõndimist rahuldab täiskasvanud inimese terviseliikumise esmase vajaduse. Sealjuures on loomulikust loomulikum ka süüa üksnes näljatunde mõjul, mitte aga isust, harjumusest, igavusest, traditsioonist, välisest mõjutusest.

Tervis ja vorm värskest välisõhust!

Eesti Südameliit on veendunud lihtsa igapäevase liikumise imetlusväärses jõus. Teeme aktiivset propagandat, et kõik inimesed liiguksid - iga päev, küllaldases koguses. Püüame sõna ja teoga näidata – mida, kuidas ja kui palju liikumist on vajalik ja mil kombel aru saada, et liikumisest on tõepoolest olnud tegelikku kasu. Õpetust vajatakse selleski , kuidas ebakohasest liikumisest johtuvaid ohte ja kahjusid saaks vältida. Liikumiskasvatus on möödapääsmatu igas eas ja sõltumata kehalisest olukorrast.
Parima sellealase teabe oleme koondanud liikumisalaste nõuannete vihikusse -päevaraamatusse „Liikumise aktiivne aastaring – tervis ja vorm värskest välisõhust1“, mis aitab liikumisaktiivsena hoida kogu tänavuse aasta.
„Inimene on loodud liikuma ja selles ongi tema õnn!“ ( Elias Lönnrot)

Liikumise tähtsus tervisele

Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi.
Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks.
Liikumise mõju tugevus on varieeruv . Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti naistel östrogeenivaeguse korral.
Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia, -vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uuemad Soome uurimused on näidanud, et lihaste nõrk töövõime on märkimisväärne probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on tähtis ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis.
Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja mitmekülgset, eelkõige puusapiirkonda ja lülisammast koormavat kehalist tegevust. Luude tugevuse säilitamiseks täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut.
Tervise seisukohast on tähtsad
- glükoositaluvuse ja insuliinitundlikkuse paranemine,
- seerumi triglütseriidide sisalduse langus ja
- HDL-kolesterooli sisalduse tõus ning rasvkoe
- vistseraalse rasva kasutamine.
Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on liikumine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks.