Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on väärtuse küsimus keskkonnaeetikas oluline?
  • Mida mõista eetika laienemise all?
  • Kes või mis on eetiline subjekt?
  • Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika?
  • Milliseid suhteid kelle ja mille vahel reguleerib traditsiooniline eetika?
  • Mis on valesti inimese senises suhtumises maasse?
  • Mida mõtleb Leopold maa" all?
  • Mille poolest need omavahel erinevad?
  • Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika?
  • Mille kohta kehtib maa eetika kas üksnes maapinna?
  • Mis on süvaökoloogia ja kes on selle looja?
  • Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine ning mille poolest on see oluline?
  • Mis on inimkeskne ökoloogia?
  • Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse?
  • Mis on süvaökoloogia platvorm?
  • Millised on süvaökoloogia 8 printsiipi?
  • Kuidas on süvaökoloogia seotud inimese Mina" ja eneseteostusega?
  • Millistes punktides on süvaökoloogiat kritiseeritud?
  • Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine?
  • Mida on siin silmas peetud võrdsuse all?
  • Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip?
  • Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi?
  • Mis on rassism seksism spetsiesism?
  • Mille poolest erinevad?
  • Milliseid spetsisesistliku käitumise näiteid oskad tuua?
  • Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik?
  • Kuidas need erinevused mõjutavad võrdse kohtlemise nõuet?
  • Milline on Sinu arvamus kõigi loomade võrdse kohtlemise osas?
  • Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast milles me elame?
  • Millisest keskkonnast räägib Kalle Lasn?
  • Mis on tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat?
  • Miks ta väidab et meie vaimne keskkond on saastunud?
  • Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks?
  • Miks ei ole Lasni meelest Ameerikas sõnavabadust?
  • Millised on mõlema koolkonna põhiseisukohad?
  • Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid?
Kordamisküsimused II
(Enamikul on vaja lõpp- arvestuseks uuesti üle vaadata ka vahearvestuse kordamisküsimused)
Arvestuste ajad: 08.12.08. kl. 8.15
19.01.09. kl.10.15
Väärtuse küsimus
  • Miks on väärtuse küsimus keskkonnaeetikas oluline?
    Sest väärtuse mõiste abil eristatakse head halvast ning soovitut mittesoovitust ning väärtuse mõiste on ka keskkonnaeetikas kesksel kohal, kuna selle põhiküsimuseks on looduse väärtustamine. Ehk: mida väärtustada, mis üldse väärtust omab jne.
  • Mida mõista eetika laienemise all?
    Enamiku inimajaloo vältel on väärtuse, sh ka tegeliku väärtuse ja deklareeritud väärtuse mõisteid kasutatud inimeste omavaheliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Alates Suurest Prantsuse revolutsioonist on eetika laienenud ka inimvaldkonnas: kõigil inimestel on võrdsed õigused, kuid erinevad kohustused.
  • Kes või mis on eetiline subjekt?
  • Mis on antropotsentrism , biotsentrism, ökotsentrism, instrumentaalne väärtus, (looduse) sisemine väärtus?
    Antropotsentrism- kõik on inimese teenistuses; inimene on ainus olend , kelle puhul saab rääkida looduse väärtustamisest, teised elusorganismid pole selleks võimelised. Jaguneb: tugev a.: väärtus (selle olemasolu/iseloom) sõltub täielikult inimesest; nõrk a.: väärtus sõltub hindaja olemasolust, kuid see on suhe objekti ja väärtustaja vahel.
    Biotsentrismi puhul leitakse, et kõik elusorganismid on võrdsed (k.a. inimene) ning inimesel pole õigus oma tahtmist/arvamust peale suruda ning teisi elusorganisme enda tarbeks ära kasutada.
    Ökotsentristlik lähenemine leiab, et kõik ökosüsteemid on võrdsed.
    Instrumentaalne väärtus- kasutuse väärtus; väärtuse määrab otstarve, väärtus on kasulik mingi vahendina; ka loodusel on ühiskonnas instrumentaalne väärtus ( tooraine - või ressursiväärtus); ainus mitteinstrumentaalne väärtus on inimene.
    Looduse sisemine väärtus- elul või organismidel on väärtus iseeneses, ei sõltu nende väärtusest inimese jaoks ehk nende olemasolust piisab (elusorganismide sõltumatu väärtus eksisteerida).
  • Väärtusobjektivism, väärtusrelativism?
    Väärtusobjektivismi puhul eksisteerib väärtus objektiivselt.
    Väärtusrelativismi puhul sõltuva väärtused hindajast (inimene), väärtuseid ei eksisteeri ilma hindaja olemasoluta; väärtus on olemas vaid inimese jaoks.
    Leopold, Aldo. 2008 [1949]. „Maa eetika“. Kogumikus Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher , A.; Keskpaik, R.; Keerus , K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.17-35.
  • Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika?
  • 2.Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika?
  • Mis on valesti inimese senises suhtumises maasse?
  • Mida mõtleb Leopold „maa“ all?
  • Milliseid kahte erinevat tüüpi suhtumist võime leida põllumajanduslike erialade esindajate seas? Mille poolest need omavahel erinevad?
  • Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika?
  • Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid, st kas tegevus on maa suhtes hea või halb, õige või väär?
  • Mille kohta kehtib maa eetika, kas üksnes maapinna?
    Kiili , Jaanus. 2003. „Süvaökoloogiline maailmapilt .“ Akadeemia 8: 1711 –1734
  • Mis on süvaökoloogia ja kes on selle looja?
  • Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine ning mille poolest on see oluline?
  • Mis on inimkeskne ökoloogia? Mis eristab süvaökoloogiat inimkesksest ökoloogiast?
  • Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse?
  • Mis on süvaökoloogia platvorm? Millised on süvaökoloogia 8 printsiipi ?
  • Kuidas on süvaökoloogia seotud inimese „Mina” ja eneseteostusega?
  • Millistes punktides on süvaökoloogiat kritiseeritud?
    Singer, Peter 2008.[1975] „Kõik loomad on võrdsed ehk miks inimeste võrdsuse aluseks olev printsiip nõuab meilt võrdse arvestamise laiendamist ka loomadele.“ Kogumikus Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk. 64-87.
  • Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine?
    Loomade võrdõiguslikkuse liikumine taotleb loomade võrdset kohtlemist inimestega, selle eesmärgiks on muuta ühiskonnas levinud praktikaid (loomafarmid, loomkatsed jne) seadusandluse alusel, viia sisse karistused loomade väärkohtlemise eest jne.
  • Mida on siin silmas peetud võrdsuse all?
    Võrdsuse all on silmas peetud loomade inimväärset kohtlemist ja nendega arvestamist, täpselt samamoodi nagu arvestatakse erinevate inimrassidega, unustamata samas siiski, et tegemist on loomade ja mitte inimestega (ehk ei tasu minna jaburaks ning lasta nt koertel valimas käia).
  • Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip?
    Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Ehk: inimestel ja loomadel on erinevad vajadused ning neid arvesse võttes tuleb mõlemaid võrdselt kohelda, põhjustamata kannatusi kummalegi poolele.
  • Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi?
    Sest loomad ei ole inimesed, nad ei suuda nt mõista hääletamise olulisust ning seega ei saa nad hääletada, täpselt sama moodi nagu ei saa meestele laiendada õigust aborti teha, kuna meestel see võimalus puudub.
  • Mis on rassism , seksism , spetsiesism ? Mille poolest on need sarnased, mille poolest erinevad?
    Spetsiesism on omaenda liigi liikmete huve soosiv ning teiste liikide liikmete huve eirav eelarvamus või kallutatud hoiak.
    Rassism on inimeste rassilisi erinevusi tähtsustav mõtteviis või ideoloogia.
    Seksism on kõige üldisemas mõttes diskrimineerimine ja/või eelarvamused seoses inimese soolise kuuluvusega.
    Nende sarnasus seisneb selles, et kõik nad eelistavad teatavat inimrühma teistele ning alaväärtustavad/väärkohtlevad neid, kes nende valitud normidele ei vasta. Erinevus seisneb aga selles, et nad kõik lähtuvad diskrimineerimisel erinevast alusest (nahavärv, sugu, liik).
  • Milliseid spetsisesistliku käitumise näiteid oskad tuua?
    Näiteks peetakse suurtes loomafarmides kariloomi ebaloomulikes tingimustes, piinatakse neid, et saada võimalikult head toodet ehk et saada võimalikult palju kasu inimesele, hoolimata loomade tunnetest.
  • Millistele põhjendustele tuginedes peaks Singeri meelest loomade huve inimeste omadega võrdselt arvesse võtma?
    Sest loomad on sarnaselt inimestega võimelised kannatama ning tundma, ehk: hiirel on huvi, et teda jalaga ei löödaks, sest ta kannatab, kui seda tehakse.
  • Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik?
    Sest see tõmbab piiri eluõiguse ja inimeste liigi vahele ehk: teist inimest tappa on väär, kuid suvalist looma mitte.
  • Mille poolest erineb inimene muudest loomadest ja mille poolest on neile sarnane? Kuidas need erinevused mõjutavad võrdse kohtlemise nõuet?
    Inimene on võimeline seoseid looma erinevate olukordade vahel, samuti on inimesel olemas kahte tüüpi mõtlemist, arenenud suhtluskeel, eneseteadlikkus , võime planeerida tulevikku. Samas on nii inimestel kui arenenud loomadel kõrge eneseteadlikkus ning võime lähedasteks suheteks ning nad on oma intelligentsi poolest sama võimekad kui väikesed lapsed või vaimupuudega täiskasvanud. Seega peab võrdsel kohtlemisel silmas pidama eelnevat võrdlust ning alati küsima: kui loomade puhul on see õigustatud, siis kas see on õigustatud ka väikeste laste ning alaarenenud täiskasvanute puhul?
    Milline on Sinu arvamus kõigi loomade võrdse kohtlemise osas?
    Lasn , Kalle. 2005. Kultuuritõkestus: Ameerika naeruvääristamine. Tallinn: Tänapäev. lk.20-49; 79-98). Failid ÕISis üleval.
  • Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame?
    Ta leiab, et elu postmodernsete vaatemängude keskel on inimesi muutnud ning et suurem osa tarbijatest veedab oma elu mõnes eeterlikus fantaasia- ja soovidemaailmas.
  • Millisest keskkonnast räägib Kalle Lasn?
    Tema arvates koosneb keskkond ümbritsevast paistvusest ehk kõikehaaravast vaatemängust.
  • Millised on tema meelest peamised vaimse keskkonna ökoloogia probleemid? Loetle need.
    Tema arvates tekitab suurimaid probleeme meediakeskne ja tarbimisele orienteeritud kultuur. Probleemid, mis tema arvates ameeriklasi hulluks ajavad on: külluslikkus, ülemäärane pildikirevus ja pealetükkiv seltskonnakroonika ning informatsiooni liiasus.
  • Mis on „tehniline sündmus“ ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat?
    Tehniline sündmus peatab helide, mõtete ja kujutiste sujuva järgnevuse ning sunnib inimest otsima selle taga peituvat tähendust. Ehk: telekanalitel vahelduvad ühed inimestele huvipakkuvad ja vaatama meelitavad “pildid” teistega .
  • Millised on tema järgi ülemäärase meediatarbimise psühholoogilised tulemused?
    Inimesed kannatavad erinevate vaimsete häirete all (hüperaktiivsus, unisus, depressioon jne), ei suudeta enam ilma pidevalt uueneva infotulvata elada (teleka ees istudes pidev kanalite klõpsimine, et haarata rohkem infot).
  • Miks ta väidab, et meie vaimne keskkond on saastunud?
    Sest kõikjal vohab kõikehaarav meedia, mis inimestest elavad muumiad teeb. Aju peab toime tulema pideva informatsioonitulvaga, telekas on saanud elu mõtteks ning inimesed kaugenevad seeläbi üha enam iseendast ning loodusest.
  • Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks?
    Reklaam toimib ajupesu põhimõttel: inimesele antakse korraga mitmeid “suunavaid” sõnumeid, mis peavad mõjutama nende hilisemat käitumist.
    Lasn nimetab seda vaimseks saasteks, kuna reklaam on täiesti mõttelage, samas ummistab see inimeste ajusid igal sammul ning ei lase rahus isegi mitte oma loomulikke vajadusi rahuldada (ekraanid meeste tualetis pissuaaride kohal).
  • Kelle huve ja milliste mehhanismide kaudu esindab a) kommertsmeedia; b) avalik-õiguslik ringhääling?
    Kommertsmeedia esindab üksnes suurte reklaamiklientide huve, ignoreerides väiksemate üksiküritajate reklaame või suurte korporatsioonide vastu töötavaid reklaame. Avalik-õiguslik meedia püüab jääda objektiivseks ning esindada seega tavakodanike huve, kuid ka nendel on ette tulnud survet suurte korporatsioonide poolt, mis mõjutavad eetrisse minevate uudiste iseloomu, samuti sõlmitakse hiigelkorporatsioonidega erinevaid tehinguid, mis toovad meediakanalile majanduslikku kasu ning kohustavad neid vastutasuks firmat reklaamima.
  • Miks ei ole Lasni meelest Ameerikas sõnavabadust?
    Sest ei ole olemas sellist meediakanalit, milles saaks vaidlustada erinevaid inimesi ära kasutavaid reklaamikampaaniaid, suured telekanalid eelistavad inimesi lollitavaid reklaame tegelikkust näitavatele ning ei lase viimastel endale eetriaega osta.
  • Millised on kaks majandusteooria koolkonda, millest Lasn räägib, millised on mõlema koolkonna põhiseisukohad?
    Ekspansionism- arusaam, mille kohaselt päästab majanduskasv kogukonna nii headel kui ka halbadel aegadel ; väidavad, et majanduskasv on kõigi hädade lahendus ning leiavad, et see võiks jätkuda lõputult.
    Ökoloogiline majandus- lähtub ökoloogilisest maailmapildist; näevad ette maailma hävingut ja on seisukohal, et edasine ekspansioon viib meid lootusetusse ajajärku ning hävinguni.
  • Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid?
    Puudub täpne mõõtevahend, millega mõõta majanduslikku progressi; SKP kasutamisel esineb tõsiseid hälbeid, kuna see ei tee vahet majandusliku kasvu ja sotsiaalse hüve vahel ehk ei arvesta tegelikku olukorda ühiskonnas.
  • Miks või kuidas on meediaühiskonna kriitika seotud keskkonnakaitse teemaga?
  • Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng #1 Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng #2 Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng #3 Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng #4 Riste Keskpaiga II poolaasta Loeng #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri S. Õppematerjali autor
    annan siis vastused Väärtuste ja loomakitse kohta ning kultuurilised tõkestused

    Sarnased õppematerjalid

    2 arvestuse material
    5
    pdf

    2 arvestuse material

    LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid, suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse! See püüab ind

    Keskkonna filosoofia
    Keskkonnaeetika kordamisküsimused vastatud
    10
    docx

    Keskkonnaeetika kordamisküsimused vastatud

    Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle kohta öelda normatiivsetel eetika

    Keskkonnaeetika
    Riste Keskpaiga II Loeng
    3
    doc

    Riste Keskpaiga II Loeng

    1. "Maa eetika" (A. Leopold) põhjal 1.) Millisest vajadusest saab A. Leopoldi arvates alguse eetika? Eetika aluseks on koostöö eksisteerimine, mis on ühtlasi ühiskonna lähtepunktiks. Ehk: elusolenditel (k.a. inimesel) on kasulik teha koostööd ehk käituda sotsiaalselt, kuid see tähendab ühtlasi indiviidi isiklike õiguste piiramist, et kogukond saaks toimida. 2.) Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib suhteid inimese-inimese ning inimese-ühiskonna vahel. Näiteks 10 käsku, mis reguleerisid, mida võib ning mida ei tohi teisele inimesele teha. Samas mingis mõttes on asi vaieldav, kuna 10 käsus oli üks käskudest : ,,Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval." Seega tekib küsimus, kui üldistada, siis millega tegu on? Või siis ei tohi kummardada ka teiste inimeste poolt loodud ebajumalaid? Ent üldplaanis küllap siiski vastab näitele. Inimese ja ü

    Filosoofia
    Peter Singer-Kõik loomad on võrdsed
    2
    doc

    Peter Singer, Kõik loomad on võrdsed

    5. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Singer, P. 2008. Kõik loomad on võrdsed (rmt. Keskonnaeetika võtmetekste) 1.Võrdsuse põhiprintsiip ­ miks see ei nõua kõigi võrdset kohtlemist igas olukorras? 2.Miks ei ole faktilised kirjeldused inimeste erinevatest võimetest rassismi ja seksismi vastu argumenteerimisel olulised? 3.Võrdsuse utilitaarne tõlgendus, seosta see loengul õpitud utilitarismi teooriaga. 4.Spetsiesismi mõiste, kuidas autor spetsietsismi kummutab? 5.Kannatusvõime kui võrdse arvestamise elutähtis tunnus (Benthami järgi) 6.Autori argumendid tõestamaks, et ka loomad tunnevad valu 7.Mittespetsiesistlik argument selle kasuks, et loomade peal teaduskatsete tegemine põhjustab vähem kannatusi kui täiskasvanud inimeste peal katsetamine? 8.Miks ei ole autori arvates oluline argument, et eri liikide kannatusi ei saa täpselt võrrelda? 9.Loomade tapmise probleem. Inimelu pühadus kui spetsiesistlik argument. 10.Milline on mittespetsiesistlik tees

    Filosoofia
    Looduskaitsebioloogia eksami küsimused vastused
    18
    docx

    Looduskaitsebioloogia eksami küsimused/vastused

    LKB KORDAMISKÜSIMUSED 1 SLAID 1. Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 7,089,000,000 - (nullid, kuna muutub) 2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12) 3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju biol

    Looduskaitsebioloogia
    Looduskaitseteadus
    18
    pdf

    Looduskaitseteadus

    Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse ­ Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia ­ teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus ­ on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju väl

    Looduskaitseteadus
    Looduskaitsebioloogia
    13
    doc

    Looduskaitsebioloogia

    Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja sellet

    Looduskaitsebioloogia
    Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused
    12
    doc

    Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused

    Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip ­ kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip ­ loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip ­ liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pideva valveloleku printsii

    Looduskaitseteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun