Katuseaknad (0)

VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL
Kersti Kaupo
EV (plaatija)
KATUSEAKNAD
Referaat
Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli
Vana - Antsla 2011
Sisukord
Sissejuhatus
Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist.
Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest.
Katuseakendest üldiselt
Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. Samuti on arhitektidel üha enam kogemusi ja häis ideid ning tõusnud on ka ehituskvaliteet. Põhiliseks motiiviks on üha enam lisapinna saamine ning selle realiseerimisest saadavad vahendid kogu maja renoveerimise finantseerimiseks.
Katusealuse ruumi kasutuselevõtmisest palneerides peaks eeskätt selgeks tegema, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Renoveerimise puhul on oluline teada, kas plaanitavad ümberehitused ja muudatused on aktsepteeritatavad näiteks muinsus- või arhitektuuriväärtuste kaitse seisukohast .
Erinevus tavakorterist või eramu täiskorrusest saadakse eelkõige konstruktsiooni omapära tõttu – tavaliselt pole kandvaid seinu. See võimaldab luua omanäolisi lahendusi ja interjöör tekitab ülesse suunatud ruumi tunde.
Valguse ja õhu juurdepääs ning hea väljavaade on katusekorruste elustamisel võtmeküsimus nii töö- kui ka eluruumides.Väljavaateta ruumis, kus silmapiiriks on sein, kaotab inimene nii ümbruse- kui ajataju ja tunneb end paratamatult halvasti. Optimaalse elu- või töökeskkonna jaoks vajaliku õhu ja valguse tagavad pööningukorteris katuseaknad.
Uukakendele ehk vintskappidele tuleks kindlasti eelistada katuseaknaid. Vintskapi ehitamine on kulukam, aeganõudvam ja jääb hulgaliselt lekkeohtlike kohti. Ka ei ole alust sageli levinud väitel, nagu annaks vintskapp lisaruumi.
Ajalugu
Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal ja ka täna võib säilinud eksemplare näha näiteks Uuemõisa katuses ning Pikas Majas Kärdlas. Olgugi tänastest mõnevõrra erinevad – malmraami ja ühekordse klaasiga – oli ettevõtmise mõte sama, mis tänapäeval. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümmend aastat tagasi Eestisse VELUX ja siin on nad populaarseks saanud.
Kuni 1960. aastateni ehitati valdavalt üsna suure kaldega viilkatuseid. Eesti ilmastikuoludes tuleks kindlasti eelistada kald- ja viilkatuseid, seda ka uusehituses, kuid ka lamekatustele katusekorruse pealeehitamise näiteid on Eestis nüüdseks olemas. Sellegi kasuks on veenvaid arhitektuurseid, ehitustehnilisi, sotsiaalseid ning majanduslikke argumente hulgaliselt.
Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks, seda eriti rühmiti paigaldatuna.
Materjali iseloomustus
Funktsioonilt on katuseaken tavaline, ainult et katusel paiknev aken. Nagu fassaadiaknaidki, valmistatakse katuseaknaid peamiselt puidust ja plastist. Katuseaknaid tehakse liimpuidust ning kaetakse alumiiniumi-, tsink - või vaskplekkidega, pakutatakse ka puitplast (polüuretaankattega liimpuit) aknaid ning mitmesuguste klaaspakettideda mudeleid . Materjalieelistus sõltubeelkõige igaühe maitsest , kuid ka ruumist, kuhu aken paigaldatakse. Kõrge õhuniiskusega ruumidesse, nagu köögid ja vannitoad , sobivad puit-plastaknad puitakendest paremini. Kindlasti peab katuseaken olema avatav, vastasel juhul peab seda katusel puhastamas käima. Konstruktsioonilt on katuseaknaid kahte tüüpi: üla- ja allservas paikneva käepidemega. Eriti mugav on kahesüsteemne katuseaken , millel on mõlemad avamismehhanismid.
Ülalt avatavate akende eeliseks on vabadus valida paigalduskõrgust. Selliste mudelite kasutamine on ka oluliselt mugavam, akent avades ei saa aknaraamiga vastu pead lüüa (nagu võib juhtuda altavanevate akende avamisel) ning nende alla saab paigutada mööblit, võites seega ruumi.
Katuseakende kaudu saab ruumi väga hästi tuulutada, sest üldjuhul avanevad nad ümber keskteöje, tekitades nii kaks õhuvoolu – üks toob värske õhu sisse ja teine viib ruumiõhu välja. Eelistama peaks tuulutusklappidega mudeleid, mis võimaldavad ruume ventileerida ka siis, kui aken on suletud. Kui katuseaknad on piisava ventileerimisvõimsusega, ei ole tarvis sundventilatsiooniehitada, piisab vaid väljatõmbest. See aitab kokku hoida ehituskulusid.
Põhimudelite kõrval pakutakse uudisena katuseakent, mida saab avada rõduks. Esimese kaks ühes katuseakna ülemine sektsioon kujutab endast ülahingedega kahesüsteemset katuseakent, mille käepide asub alumises servas. Jõudu rakendamata saab avada akna horisontaalsesse asendisse. Pöördtelgfunktsioon tagab lihtsa puhastamisvõimaluse. Alumise sektsiooni saab lükata enda ette vertikaalsesse positsiooni. Aknal on turvaklaasiga pakett ja sisseehitatud kaitsevõre, mis asetub automaatselt külgedele ning lukustub. Valides sellise akna, lisandub majale lisaväljapääs.
Katuseakna võib paigaldad põrandatasapinnale, kuid sageli on taotluslik näiteks 3 või isegi 5 meetri kõrgusel asetsev valgusallikas. Käeulatusest kõrgemale jäävat akent saab avada abivahenditega(avamisvarras, elektrilised avamismehhanismid). Õige paigalduskõrgus – akna ülemine serv umbes 2,0-2,2 m põrandast – tagab akna mugava kasutamise ja hea väljavaate.
Akende suurus on samuti oluline. Kuna nende hind mõõtmetest oluliselt ei sõltu, soovitatakse alati võimalikult suuri aknaid.
Kuna inimesed huvituvad lõpptulemusest tervikuna, mitte üksnes aknast või katusest, siis on edumeelsed katuseaknatootjad seadnud olulisele kohale ka lisavahendite pakkumise. Neist levinumad on kardinad , kuid järjest kasvad ka paigaldustoodete hulk.
Katuseakna eelised

• Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningukorruse
  
• Kasutatavad nii uutel kui renoveeritavatel hoonetel
  
• Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail
  
• On nägusaks sisekujunduselemendiks
  
• Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga
  
• Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate
  

Kasutusalad
Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon -, savi- ja kiltkivi -, roo-, pilpa-, laastu-, ruberoid , sindel- või eterniitkatusesse.
Ruumide korralikuks valgustamiseks peaks akende pind olema 7-10% põrandapinnast. Põrandapinna iga 10 ruutmeetri kohta peaks olema üks keskmise suurusega katuseaken.
Katusekalle peaks olema vähemalt 15 kraadi. Praktika on aga näidanud, et vettpidava lõpptulemuse saab ka 10 kraadi kalde korral, samuti on võimalik katuseakent paigaldada täiesti vertikaalsesse seina. Ideaalseks peetakse aga 35-55 kraadisekaldega katust – sel juhul annab aken sama suure vertikaalse aknaga võrreldes kuni 40 % rohkem valgust.
Katuseaknaid võib paigutada üksikult, kuid ka kõige erinevates kombinatsioonides: rühmiti või ridamisi üksteise kohale ja kõrvale. Võimalusel tasub aknad paigutada rühmiti – see tagab hea valgustuse, huvitava ruumilahenduse ja avarama väljavaate. Kõrgemas ja sügavamas ruumis on parimaks lahenduseks kaks või eman katuseakent üksteise kohal: ülemisest langeb valgus kaugemale ruumi sügavusse ning alumisest avaneb meeldiv väljavaade. Üksteise kohale paigutatavad aknad peavad olema ühelaiused, üksteise kõrval jääad ühekõrgused.
Aken trepi kohal annab hea efekti: trepp on valge, valgus langeb ka alumisele korrusele ning trepist alla minnes on võimalik välja vaadata. Aken võiks sel juhul olla võimalikult pikk, jälgides trepi kallet. Kasutada võib kahte ülestikku paigaldatud akent. Trepi kohal paiknev aken peaks kindlasti olema ülaltavanev.
Sagedasemad kasutusvead
Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Olulised on nii katuse kalle, sarikate seisund ja vahekaugus , katuse soojustus ning katusekatte materjal ja seisund. Mõranenud eterniidi või puuduliku soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna.
Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest.
Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn. Akna paigaldamisel nii uude kui renoveeritavasse kasutusse on soovitatav kasutada spetsiaalset aknapõlle.
Klaasi sisepinnale võib tekkida kondensatsiooni, see näitab, et katuseakna soojapidavus on kehv või ruumi õhuniiskus ülemäära kõrge. Kondensatsiooni teket aitab vältida otse katuseakna alla paigutatud küttekeha. Kui tahetakse aknalauda, tuleb selle ja seina vahele jätta õhuvahe.
Katuseakna siseviimistlus peaks erinevalt fassaadiaknast olema ülevalt horisontaalne ja alt vertikaalne. See aitab kaasa valguse levimisele ruumis ja soodustab õhu liikumist akna pinnal.
Kokkuvõte
Sain väga palju informatsiooni katuseakende kohta. Katusealuse ruumi kasutuselevõtmisest palneerides peaks eeskätt selgeks tegema, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Renoveerimise puhul on oluline teada, kas plaanitavad ümberehitused ja muudatused on aktsepteeritatavad näiteks muinsus- või arhitektuuriväärtuste kaitse seisukohast.
Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast. Sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal ja ka täna võib säilinud eksemplare näha näiteks Uuemõisa katuses ning Pikas Majas Kärdlas.
Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningukorruse. Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail. Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate
Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub.
Kasutatud kirjandus

• Tammelo .E, Kolk .J, 2005, Ehitusmaterjalide käsiraamat, Presshouse OÜ, As Printon Trükikoda, 210 lk
  
• Tammelo.E, 2004, Korteriremondi käsiraamat, Presshouse OÜ, Printon Trükikoda AS, 298 lk
  
• Kõresaar.P, 2006, Ehitaja käsiraamat, Presshouse OÜ, Printall, 343lk
  

12