Pikaajalised kohustused + omakapital e kogukapitalis 5 6 7 Ärikasum + finantstulud 4023,24 4336,30 216,74 intressikulud i arvelt intressikulusid. RVUD (PROFITABILITY RATIOS) se analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma 5 6 7 172673,05 238541,75
Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta puhaskasum (-kahjum) Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud
Kasum (kahjum) tütarettevõtetelt kajastatakse sellel real ainult konsolideerimata aruannetes) Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh müügist ja ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Muud finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud)
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
PERIOODIKULUD 1. Kontoripinna rent 2800 800 400 2. Kommunaalmaksed 700 200 100 3. Palgakulud 20 300 5800 2900 4. Sotsiaalmaks 33% + 7308 2088 1044 töötukindlustus 3% 5. Amortisatsioon 703 201 100 6. Intressikulud 583 166 83 7. Reklaamikulud 700 200 100 Kokku kulud 123 094 33 455 8728 Toote/teenuse omahind 1231 418 109 11 5.4.2. Toote/teenuse müügihind
Hüpoteegi seadmine nõuab notaritasu 177,84 eurot ja riigilõivu 47,29 eurot. Küsimused: 1. Palun koostage laenu tagasimaksmise graafikud alltoodud vormi kohaselt: 1) annuiteedimeetodi jaoks; lineaarse meetodi jaoks, lähtudes sellest, et laenu põhisumma tagastatakse võrdsete osadena; tagasimaksmise variandi jaoks, kus põhisumma tagastatakse lõpptähtpäeval ja intressimaksed toimuvad iga kvartali lõpus ja nende arvutamise aluseks on laenujääk. 2. Millisel graafikul on intressikulud kõige väiksemad? Hea info laenude liitintressi lihtintressi jms ning väga hea kalkulaator asub minuraha.ee lehel – sealt saab ka enam vähem vastuseid kontrollida, aga mulle tundub et tee lihtsalt tabel ära antud juhul muidu tuleb lahendusäik ikka väga pikk!? Laenu tagasimaksmise graafik Kvartal Perioodiline tagasimakse Intressimakse Laenu põhiosa tagasimakse Laenu lõppjääk Ülesanne 8 Seoses hooajaliselt suurenenud müügiga vajab ettevõte laenukapitali
Müüdud toodangu kulu Brutokasum 781 291 981 291 1 241 291 Üldhalduskulu - 120 000 -100 000 -80 000 Muud äritulud 53 000 51 500 54 000 Muud ärikulud -8 000 -7 500 -7 900 Ärikasum 706 291 925 291 1 207 391 Intressikulud - 32 000 -31 000 -29 000 -100 200 -355 Finantstulud ja - kulud 674 191 894 491 1 178 036 Aruandeaasta kasum AS Cargohunters-i müügitulu on olnud kõikuv, nii tõusnud kui ka langenud, seega sai ka tulevikuks prognoositud tõuse ja langusi. Müüdud toodangu kulu on pidevalt aastatega
tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse. Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule. 35. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud,
Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust - Krundi (maa) maksumus - Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm - Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) Kestavad kogu ehituse aja - ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud - intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus.
Tööjõukulud: a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud _________________________________________________________ Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) intressikulud e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest f) muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja kulud _______________________________________________________ Kasum (-kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud _______________________________________________________ Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks _______________________________________________________ Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
finatseerimise suhet. Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / omakapital 3. Kapitaliseerituse kordaja - iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogukapitalist Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital) 4. Intresside katte kordaja - iseloomustab firma võimet ärikasumi arvelt katta intressikulud. Intresside katte kordaja = ärikasum / perioodi intressi kulu Tasuvuse suhtarvud - tasuvus ehk rentaablus Need võimaldavad anda ettevõtte tegevusele üldistava hinnangu. Võimaldavad ettevõtet hinnata tervikuna. Näitajad iseloomustavad kuivõrd efektiivselt genereeritakse müügist kasumit ning kui kasumlikult kasutatakse omakapitali ning firma varasid. 1. Müügi käibe üldine rentaablus, mis näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale
9.b. Sotsiaalmaksud -539 076 -278 795 -60 312 9. TÖÖJÕU KULUD KOKKU -2 177 770 -1 083 396 -240 345 10. Põhivara kulum ja väärtuse langus -1 366 187 -1 192 801 -371 179 11. Muud ärikulud -13 083 -16 509 -3 050 Ä R I K A S U M (-KAHJUM) 2 628 316 1 564 498 -284 144 12.d. Intressikulud -355 568 -283 021 -145 918 12.f. Muud finantstulud ja -kulud 1 279 385 0 12. FINANTSTULUD JA -KULUD KOKKU -354 289 -282 636 -145 918 KASUM(KAHJUM) ENNE MAKSUSTAMIST 2 274 027 1 281 862 -430 062 ARUANDEAASTA PUHASKASUM(-KAHJUM) 2 274 027 1 281 862 -430 062 42 RESÜMEE
Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil
Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil
Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jms reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja
9 Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule. 29. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud,
on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”finantstulud ja –kulud”, v.a. need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitava materiaalse põhivara finantseerimisega. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta
· Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 7 Kasumiaruanne skeem 2 · Müügitulu · Müüdud kaupade ja teenuste kulu · Brutokasum (-kahjum) · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Turustuskulud · Üldhalduskulud · Muud äritulud · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) 8
jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud
suure kasvu. Majaomanikud ei huvitu remondist, mis suurendab taandarengut ja kinnisvarahindade langust veelgi, mis omakorda viib selleni, et ei olda enam huvitatud piirkonda investeerimisest ning linnaosa taandareneb veelgi, kuni isegi osalise mahajäetuseni. Alates 1970. aastatest on sellised mahajäänud piirkondi hakatud uuendama-eesmärgiga saavutada potentsiaalne maarendi hind. Arendajatel on tulus kokku osta odavalt, allakäinud kinnisvara, maksta ehitajate kulud, hüpoteegi intressikulud ja ehituslaenud ning kokkuvõttes müüa renoveeritud kinnisvara olulise kasumiga. Kuid mitte kõikides piirkondades, kus on suur maarentide vahe , ei pruugi toimuda gentrifikatsiooni, mõned majanduslikud võimalused jäävad ära kasutamata. Alad, kus on suurim maarentide vahe, ei pruugi olla esimesed, kus toimub uuendamisprotsess. Hoolimata suurest maarentide vahest mõnedes mustanahaliste rajoonides, on uuendamisprotsess suhteliselt aeglane, sest esile kerkivad rassismiprobleemid.
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
finantsinvesteeringutelt kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud
Kui eelmised algoritmid kasutasid Omakapitali osatähtsus = omakapital/ kogukapital. finantseerimise allikas omakapitali finantseerimiseks. korrelatsioonimaatriksit, siis ESPRIT lähtub otseselt Intressikulude kattekordistaja = ärikasum/ · Välised erainvesteeringud: andmevektorist. Kahe andmesegmendiga, mis on intressikulud. Eesmärk on tõmmata väike- ja keskmiste ettevõte diskreetimissammu võrra teineteise suhtes finantseerimisse erakapitali. Eestis ei ole veel nihutatud, tehakse läbi singulaarväärtuste lahutus. MÕISTED suudetud välja töötada selleks vajalikke skeeme ja
ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna: 1) finantstulud (nt intressitulud) olid suuremad sama müügitulu kohta 2) finantskulud (nt intressikulud, valuutakursikulud) olid väiksemad sama müügitulu kohta 3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus? Lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis, st sama lühiajalise võlgnevuse kohta on rohkem käibevara
567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgak ulud ja sotsiaal kulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustu s Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto 2
samale tasemele nagu kolmandal aastal 3.2.2. Võlakordaja (Rebet Ratio) Võlakordaja tähendus on vastupidine soliidsuskordajale. See näitab, kui suur osa kogukapitalist on laenukapital. Võlakordaja = kogu võlgnevus / kogu vara. 3.2.3. Intresside kattekordaja (Times Interest Revenue) Intressi kattekordaja näitab, kuidas ettevõte suudab tasuda intressikulusid kasumi arvelt, ehk mitu korda kasum intressikulud ületab. Kuna intressid kuuluvad maksmisele enne tulumaksu, on suhtarvu lugejas kasum enne intressikulu ja tulumaksu, mitte puhaskasum. (EBIT). 12 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Intressikordaja peaks olema vähemalt 3. Kui see on üks, läheb kogu kasum ettevõttel intresside maksmiseks ja kui see on väiksem kui üks, on ettevõte kahjumis. Intressi kattekordaja = ärikasum / intressikulu
ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna: 1) finantstulud (nt intressitulud) olid suuremad sama müügitulu kohta 2) finantskulud (nt intressikulud, valuutakursikulud) olid väiksemad sama müügitulu kohta 3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus? Lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis, st sama lühiajalise võlgnevuse kohta on rohkem käibevara
• korrashoiukulud, mis sõltuvad masina liigist, vanusest,tüübist • traktori või kombaini juhti töötasu o Püsivkulud • masina amortisatsioonikulud • hoiukulud • kindlustuskulud • ettevõtte üldkulud • intressikulud • Traktori töötunni kulude kuluartiklid o kütusekulud o traktori kulum- tootja saab seda oluliselt mõjutada, ostes sobiva võimsusega traktorid ja töömasinad ja järgida kasutuse intensiivsust o töötasu • Teenustöö hind kujuneb 24-33% suuremaks kui masinatöö omahind, sest sinna liidetakse juurde 3-5%riski katteks, intress ja käibemaks
tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse. Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule. 35. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 10 36
Muud äritulud 2 009,30 0 0 0 0 0 0 Muud ärikulud 0 0 0 0 0 0 0 Kasum (- kahjum) enne intressikulu 1 930,88 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82 Intressitulud 0 0 0 0 0 0 0 Intressikulud 0 0 0 0 0 0 0 Kasum (- kahjum) enne maksustamist 1 930,88 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82 Ettevõtte tulumaks 0 0 0 0 0 0 0 Puhaskasum (- kahjum) 1 930,88 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82 Prognoositud bilanss
Lühiajalised kohustused Andres Laar 2008 2007 KATTEVARA HINDAMISE SUHTARVUD (Coverage Ratios) Ärikasum Intressikulude kattekordaja = (Interst Coverage Ratio) IKU Fikaseeritud maksete Ärikasum + Kulum kattekordaja (Fixed = , kus Carge Coverage Ratio) IKU + RM + LTM IKU - intressikulud, RM - kapitalirendi maksed, LTM - laenude tagasimaksed Andres Laar 2008 2007 KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Netokäive - Muutuvkulud Müügikatte tase = (Contribution Margin) Netokäive Ärikasum Ärikasumi tase = (Operating Profit Margin) Netokäive Puhaskasum Puhaskasumi tase =
51999,61999 Kindlustuskulud 52999,62999 Transpordikulud 53999,63999 Sidekulud 54999,64999 Lähetuskulud 55999,65999 Ekspluatatsioonikulud 56499,66499 Müügi edendamise kulud 56999,66999 Reklaamikulud 57999,67999 Vastuvõtukulud 58999,68999 Mitmesugused muud kulud 59199,69199 Kulum 75999 Muud ärikulud 84999 Intressikulud 86989 Muud finantskulud 99190 Tulumaks Tabelist 3 on välja toodud kulukontode grupid, mis ettevõttes kasutusel on. Vaadeldes käibeandmikku ja kasumiaruannet on kulukontod kajastatud juhindudes RTJ 2 lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi kirjetele. Kulukonto grupp 31998 on kajastatud kasumiaruande kirjel „Müüdud kaupade, teenuste kulu“ ja seal on kajastatud põhitegevusega seotud kulud. Kulukontode grupid, mis algavad 5-ga, on kasumiaruandes
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · In...
Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 8. Investeerimisprojekti lisanduvate rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja
pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) valuutakursi Kasum/kahjum finantseerimis- ja muutustest investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja
tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele). Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud. Muutuvkuludeks: materjalikulud (seeme, väetis, kütusekulud, taimekaitsevahendite kulud); Teenustööde kulud, töötasu (mis sõltub palgatasemest ja töömahust), Püsivkuludeks: PV kulum, üldkulud, masinate rendikulu, kindlustuskulud, intressikulud, maksud Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Saagikust mõjutavad omakorda: ilmastik, mulla viljakus, seemne kvaliteet, väetamise tase Majanduslikud: kaitsetollid, soodustused, toetused, spetsialiseerumuse aste Turustamiskulud on seotud kauba ettevalmistamisega müügiks, selle hoiustamisega, pakendamisega, transpordiga müügikohta jne. 42: Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses
tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud); - üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud); - arengu- ja uurimiskulud; - intressikulud. Raamatupidamise sise-eeskirjadega määratakse kindlaks kuluarvestuse täpne korraldus lähtudes valitud kasumiaruande skeemist ja ettevõtte juhtimisraamatupidamise eesmärkidest. RAAMATUPIDAMISE PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTSIOONID 3.1 Raamatupidamise võrrand Raamatupidamise võrrand on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Ressursid Ressursside allikad BILANSS (lihtsustatud skeem)
osutamisel. · Masintöökulude leidmine · Kasutatakse · kulud töötunni kohta (/h) (traktori puhul) · kulud hektari kohta (/ha) (haagitavate põllutöömasinate, kombainde, erimasinate puhul) · Masintöökulude leidmisel 1) muutuvkuludes kütuse ja määrdeõlide kulud korrashoiukulud masinajuhi töötasu 2) 3) püsikuludes masina amortisatsioon hoiustamiskulud kindlustusmaksed intressikulud ettevõtte üldkulud 4) Masinkulude vähendamise võimalused · tootmise spetsialiseerumine (suurema tootmismahu korral spetsialiseerumine 2-3 kultuuri kasvatamisele, millede viljelemist kasutatav masinapark on sarnane) · tootmise mitmekesistamine (jõumasinate ja transpordivahendite intensiivsem kasutamine taime- ja loomakasvatuses) · teenustööde tegemine · tööoperatsioonide ühitamine · tehnoloogia muutmine/täiustamine · optimaalne masinapark
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljun...
Ettevõttemajanduses (arvestuses) vastandatakse tootmisteguritele Seadmel on tehniline maksimaalvõimsus, mille jaoks ta on konstrueeritud ja mitmeid erinevaid kululiike -- nt palgad, sotsiaalsed väljamaksed, mida ei saa (või ei tohi) ületada, kuid see ületab tavaliselt majandusliku materjali-, amortisatsiooni- ja intressikulud jne. võimsuse ehk tootluse, mis on majanduslikult optimaalne. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 19 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 20 Materjalid on kõik, mida ettevõte oma toodangu tootmisel kasutab. Probleemid materjalimajanduses:
sotsiaalmaks Põhivara kulum ja väärtuse 225 000 877 500 812 250 818 775 langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) 420 611 976 978 4 082 026 4 317 608 Finantstulud ja -kulud 12 Intressikulud KOKKU -315 750 -421 000 -387 000 -262 000 Finantstulud ja -kulud kokku -315 750 -421 000 -387 000 -262 000 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 104 861 555 978 3 695 026 4 055 608 Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (- 104 861 555 978 3 695 026 4 055 608 kahjum)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, finantsinvesteeringutelt sh kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, 48 kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) Kasum/kahjum finantseerimis- ja 37, 48 valuutakursi muutustest investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit antud ja saadud laenud)
Võõrkapitali hind sõltub raha hinnast finantsturgudel ning firma usaldusväärsusest ja riskidest. Võõrakapital on laenud, võlakirjad jms kindla tagasimaksmistähtaja ja hinnaga. Sageli annab ettevõte võõrkapitali allikale (pangale, investoritele) tagatised ja lisagarantiid juhuks, kui äritegevusest ei teki laenu tagasimaksmiseks piisavalt raha. Mida rohkem võõrkapitali ettevõte kasutab, seda suuremad on tema intressikulud. Võõrkapitali osatähtsuse kasvades kasvab seetõttu ka risk, et ettevõte ei suuda oma kohustusi laenuandjate ees täita juhul, kui äri läheb oodatust kehvemini. Mida suurem on see risk, seda kõrgemat intressi laenuandjad ettevõttelt laenu eest nõuavad; 31. Omakapitali hind Kuna ettevõtlus on seotud riskidega, eeldavad osanikud, et ärisse paigutatud raha toob sisse rohkem kui usaldusväärse panga deposiit või valitsuse võlakiri. Sellest
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja di...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varund...
Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) 64 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Finantsvõimendiga mõõdetakse projekti finantsriski. Finantsrisk tuleneb projekti finantseerimisotsustest. Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on finantsvõimendi ja finantsrisk. Mida vähem ettevõtte tegevus varieerub, seda suuremat laenukapitali osatähtsust võib lubada. Väga muutlikus ärikeskkonnas võib juba keskmine laenukapitali osatähtsus viia pankrotini. Finantsvõimendi tuletamisel lähtutakse järgmisest eeldusest: (8.55) I = 0. Antud eeldus tähendab, et intressikulud ei tohi muutuda. Muutus peab tulema EBITis. Kõigepealt tuleb leida protsentuaalne muutus EPSis: EBIT % EPS = EBIT - I = EBIT (8.58) DFL = . % EBIT EBIT EBIT - I EBIT Detailsemalt lahtikirjutatuna võib DFLi esitada järgmiselt: S - VC - FC - D (8.59) DFL = .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
